Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Maolised ja Mustkael-kobra
Maolised ja Mustkael-kobra on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Alethinophidia, Inimene, Kõhukilbised, Keelikloomad, Liik (bioloogia), Loomad, Loomade elu, Mao soomused, Maolised, Mürknastiklased, Munemine, Norra, Ovipaaria, Perekond (bioloogia), Roomajad, Saakloom, Sülg, Sülitavad kobrad, Selgroogsed, Selts (bioloogia), Silm, Soomuselised, Soomussisalikud.
Alethinophidia
Alethinophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, mõne autori järgi ka ülemsugukond.
Alethinophidia ja Maolised · Alethinophidia ja Mustkael-kobra ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Inimene ja Maolised · Inimene ja Mustkael-kobra ·
Kõhukilbised
Kõhukilbised (ladina scuta ventralia, ventralia; gastrostege, ainsuses scutum ventrale) on paljudel soomuselistel keha kõhupoolt katva naha soomused.
Kõhukilbised ja Maolised · Kõhukilbised ja Mustkael-kobra ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Keelikloomad ja Maolised · Keelikloomad ja Mustkael-kobra ·
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Liik (bioloogia) ja Maolised · Liik (bioloogia) ja Mustkael-kobra ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Loomad ja Maolised · Loomad ja Mustkael-kobra ·
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Loomade elu ja Maolised · Loomade elu ja Mustkael-kobra ·
Mao soomused
Mao soomusteks (ka mao nahaks) nimetatakse madude kere- ja peanahka katvaid eri kuju ja suuruse ning värvusega sarvainest soomuseid.
Mao soomused ja Maolised · Mao soomused ja Mustkael-kobra ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Maolised ja Maolised · Maolised ja Mustkael-kobra ·
Mürknastiklased
Mürknastiklased (Elapidae) on maoliste alamseltsi kuuluv madude sugukond.
Mürknastiklased ja Maolised · Mürknastiklased ja Mustkael-kobra ·
Munemine
Munemine (ovipositio) on viljastatud või viljastamata munade väljutamine emakehast (muneti või kloaagi kaudu).
Maolised ja Munemine · Munemine ja Mustkael-kobra ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Maolised ja Norra · Mustkael-kobra ja Norra ·
Ovipaaria
OvipaariaENE, 1976, 5:542.
Maolised ja Ovipaaria · Mustkael-kobra ja Ovipaaria ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Maolised ja Perekond (bioloogia) · Mustkael-kobra ja Perekond (bioloogia) ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Maolised ja Roomajad · Mustkael-kobra ja Roomajad ·
Saakloom
Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.
Maolised ja Saakloom · Mustkael-kobra ja Saakloom ·
Sülg
Sülg (saliva) on inimesel ja paljudel teistel loomadel süljenäärmete nõre, mis on keeruka koostisega, läbipaistev, värvitu ja kergelt leeliseline (pH 7...8).
Maolised ja Sülg · Mustkael-kobra ja Sülg ·
Sülitavad kobrad
Mürki sülitavateks kobradeks ehk sülitajateks kobradeks ehk sülitajamadudeks (inglise keeles spitting cobras) nimetatakse mitmeid roomajate seltsi maoliste alamseltsi kuuluvaid madusid, kes on võimelised enesekaitseks röövloomade ja inimese silmade suunas mürgina toimivat sülge pritsima.
Maolised ja Sülitavad kobrad · Mustkael-kobra ja Sülitavad kobrad ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Maolised ja Selgroogsed · Mustkael-kobra ja Selgroogsed ·
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Maolised ja Selts (bioloogia) · Mustkael-kobra ja Selts (bioloogia) ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Maolised ja Silm · Mustkael-kobra ja Silm ·
Soomuselised
Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.
Maolised ja Soomuselised · Mustkael-kobra ja Soomuselised ·
Soomussisalikud
Soomussisalikud (Lepidosauria) on roomajate klassi kuuluv ülemselts, vahel ka alamklass.
Maolised ja Soomussisalikud · Mustkael-kobra ja Soomussisalikud ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maolised ja Mustkael-kobra ühist
- Millised on sarnasused Maolised ja Mustkael-kobra
Võrdlus Maolised ja Mustkael-kobra
Maolised on 661 suhted, samas Mustkael-kobra 74. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 3.13% = 23 / (661 + 74).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maolised ja Mustkael-kobra. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
