Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Maolised ja Näärmed

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Maolised ja Näärmed

Maolised vs. Näärmed

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts. Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).

Sarnasusi Maolised ja Näärmed

Maolised ja Näärmed on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Ajuripats, Duvernoy nääre, Elund, Endokriinsüsteem, Harderi nääre, Juha, Käbikeha, Kõht, Kõhunääre, Kõrvalkilpnääre, Kilpnääre, Kloaaginääre, Kloaak, Limaskest, Maolised, Mürgiaparaat, Munandid, Munasari, Neerupealis, Pea, Rakk, Saba, Süljenäärmed, Sisenõrenäärmed, Sugunääre, Tüümus.

Ajuripats

pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.

Ajuripats ja Maolised · Ajuripats ja Näärmed · Näe rohkem »

Duvernoy nääre

Duvernoy nääre on paljude madude peapiirkonnas, silmade ja suu vahel, paiknev paariline välissekretoorne nääre.

Duvernoy nääre ja Maolised · Duvernoy nääre ja Näärmed · Näe rohkem »

Elund

Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).

Elund ja Maolised · Elund ja Näärmed · Näe rohkem »

Endokriinsüsteem

Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.

Endokriinsüsteem ja Maolised · Endokriinsüsteem ja Näärmed · Näe rohkem »

Harderi nääre

Harderi nääre (inglise keeles Harderian gland, ka Harder's lacrimal gland) on paljudel selgroogsetel (roomajad, linnud, enamik imetajad) silmade piirkonnas paiknev eksokriinnääre, mis inimestel on taandarenenud.

Harderi nääre ja Maolised · Harderi nääre ja Näärmed · Näe rohkem »

Juha

Juha (ductus) on torujas moodustis, harilikult eritise või nõre mingist elundist väljajuhtimiseks.

Juha ja Maolised · Juha ja Näärmed · Näe rohkem »

Käbikeha

Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.

Käbikeha ja Maolised · Käbikeha ja Näärmed · Näe rohkem »

Kõht

Kõht ehk abdoomen (abdomen, venter) on selgroogsetel keha osa rindkere ja vaagna vahel.

Kõht ja Maolised · Kõht ja Näärmed · Näe rohkem »

Kõhunääre

thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.

Kõhunääre ja Maolised · Kõhunääre ja Näärmed · Näe rohkem »

Kõrvalkilpnääre

Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.

Kõrvalkilpnääre ja Maolised · Kõrvalkilpnääre ja Näärmed · Näe rohkem »

Kilpnääre

Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.

Kilpnääre ja Maolised · Kilpnääre ja Näärmed · Näe rohkem »

Kloaaginääre

Kloaaginääre (inglise cloacal scent gland, cloacal gland) on osadel selgroogsetel (näiteks madudel) saba piirkonnas, kummalgil pool kloaaki, paiknev nääre.

Kloaaginääre ja Maolised · Kloaaginääre ja Näärmed · Näe rohkem »

Kloaak

Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.

Kloaak ja Maolised · Kloaak ja Näärmed · Näe rohkem »

Limaskest

Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.

Limaskest ja Maolised · Limaskest ja Näärmed · Näe rohkem »

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Maolised ja Maolised · Maolised ja Näärmed · Näe rohkem »

Mürgiaparaat

Mürgiaparaat on osade tänapäevaste imetajate ja soomuseliste elundisüsteem.

Mürgiaparaat ja Maolised · Mürgiaparaat ja Näärmed · Näe rohkem »

Munandid

Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.

Maolised ja Munandid · Munandid ja Näärmed · Näe rohkem »

Munasari

Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.

Maolised ja Munasari · Munasari ja Näärmed · Näe rohkem »

Neerupealis

Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.

Maolised ja Neerupealis · Näärmed ja Neerupealis · Näe rohkem »

Pea

Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).

Maolised ja Pea · Näärmed ja Pea · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Maolised ja Rakk · Näärmed ja Rakk · Näe rohkem »

Saba

Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.

Maolised ja Saba · Näärmed ja Saba · Näe rohkem »

Süljenäärmed

Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.

Maolised ja Süljenäärmed · Näärmed ja Süljenäärmed · Näe rohkem »

Sisenõrenäärmed

Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed.

Maolised ja Sisenõrenäärmed · Näärmed ja Sisenõrenäärmed · Näe rohkem »

Sugunääre

Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.

Maolised ja Sugunääre · Näärmed ja Sugunääre · Näe rohkem »

Tüümus

Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.

Maolised ja Tüümus · Näärmed ja Tüümus · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Maolised ja Näärmed

Maolised on 661 suhted, samas Näärmed 36. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 3.73% = 26 / (661 + 36).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Maolised ja Näärmed. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »