Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Maolised ja Pärsia eirenis
Maolised ja Pärsia eirenis on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Alethinophidia, Armeenia, Colubridae, Keelikloomad, Liik (bioloogia), Loomad, Loomade elu, Maolised, Roomajad, Selgroogsed, Soomuselised, Soomussisalikud.
Alethinophidia
Alethinophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, mõne autori järgi ka ülemsugukond.
Alethinophidia ja Maolised · Alethinophidia ja Pärsia eirenis ·
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Armeenia ja Maolised · Armeenia ja Pärsia eirenis ·
Colubridae
Colubridae on madude sugukond.
Colubridae ja Maolised · Colubridae ja Pärsia eirenis ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Keelikloomad ja Maolised · Keelikloomad ja Pärsia eirenis ·
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Liik (bioloogia) ja Maolised · Liik (bioloogia) ja Pärsia eirenis ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Loomad ja Maolised · Loomad ja Pärsia eirenis ·
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Loomade elu ja Maolised · Loomade elu ja Pärsia eirenis ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Maolised ja Maolised · Maolised ja Pärsia eirenis ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Maolised ja Roomajad · Pärsia eirenis ja Roomajad ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Maolised ja Selgroogsed · Pärsia eirenis ja Selgroogsed ·
Soomuselised
Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.
Maolised ja Soomuselised · Pärsia eirenis ja Soomuselised ·
Soomussisalikud
Soomussisalikud (Lepidosauria) on roomajate klassi kuuluv ülemselts, vahel ka alamklass.
Maolised ja Soomussisalikud · Pärsia eirenis ja Soomussisalikud ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maolised ja Pärsia eirenis ühist
- Millised on sarnasused Maolised ja Pärsia eirenis
Võrdlus Maolised ja Pärsia eirenis
Maolised on 661 suhted, samas Pärsia eirenis 24. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 1.75% = 12 / (661 + 24).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maolised ja Pärsia eirenis. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
