Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Maolised ja Rakk
Maolised ja Rakk on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Erütrotsüüt, Geen, Inimene, Kude, Lämmastik, Leukotsüüt, Loomad, Luuüdi, Magu, Maks, Mikroelemendid, Molekul, Nahk, Naine, Närv, Rakutuum, Raud, Süda, Sidekude, Silm, Sperm, Suurajukoor, Tsink, Vask.
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Erütrotsüüt ja Maolised · Erütrotsüüt ja Rakk ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Maolised · Geen ja Rakk ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Inimene ja Maolised · Inimene ja Rakk ·
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Kude ja Maolised · Kude ja Rakk ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Lämmastik ja Maolised · Lämmastik ja Rakk ·
Leukotsüüt
Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.
Leukotsüüt ja Maolised · Leukotsüüt ja Rakk ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Loomad ja Maolised · Loomad ja Rakk ·
Luuüdi
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.
Luuüdi ja Maolised · Luuüdi ja Rakk ·
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Magu ja Maolised · Magu ja Rakk ·
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Maks ja Maolised · Maks ja Rakk ·
Mikroelemendid
Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses (võrrelduna makroelementidega).
Maolised ja Mikroelemendid · Mikroelemendid ja Rakk ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Maolised ja Molekul · Molekul ja Rakk ·
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Maolised ja Nahk · Nahk ja Rakk ·
Naine
Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).
Maolised ja Naine · Naine ja Rakk ·
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Maolised ja Närv · Närv ja Rakk ·
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Maolised ja Rakutuum · Rakk ja Rakutuum ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Maolised ja Raud · Rakk ja Raud ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Maolised ja Süda · Rakk ja Süda ·
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Maolised ja Sidekude · Rakk ja Sidekude ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Maolised ja Silm · Rakk ja Silm ·
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Maolised ja Sperm · Rakk ja Sperm ·
Suurajukoor
Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Maolised ja Suurajukoor · Rakk ja Suurajukoor ·
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Maolised ja Tsink · Rakk ja Tsink ·
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maolised ja Rakk ühist
- Millised on sarnasused Maolised ja Rakk
Võrdlus Maolised ja Rakk
Maolised on 661 suhted, samas Rakk 146. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 2.97% = 24 / (661 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maolised ja Rakk. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
