Sarnasusi Maolised ja Sisenõrenäärmed
Maolised ja Sisenõrenäärmed on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Ajuripats, Eesti Maaülikool, Endokriinsüsteem, Endoteel, Enn Ernits, Esta-Laine Nahkur, Halo Kirjastus, Hormoonid, Juha, Kõhunääre, Kilpnääre, Lümfisooned, Loomad, Munandid, Munasari, Näärmed, Süda, Selgroogsed, Sugunääre, Tartu, Veresoon.
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Ajuripats ja Maolised · Ajuripats ja Sisenõrenäärmed ·
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Eesti Maaülikool ja Maolised · Eesti Maaülikool ja Sisenõrenäärmed ·
Endokriinsüsteem
Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.
Endokriinsüsteem ja Maolised · Endokriinsüsteem ja Sisenõrenäärmed ·
Endoteel
Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.
Endoteel ja Maolised · Endoteel ja Sisenõrenäärmed ·
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Enn Ernits ja Maolised · Enn Ernits ja Sisenõrenäärmed ·
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Esta-Laine Nahkur ja Maolised · Esta-Laine Nahkur ja Sisenõrenäärmed ·
Halo Kirjastus
Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.
Halo Kirjastus ja Maolised · Halo Kirjastus ja Sisenõrenäärmed ·
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Hormoonid ja Maolised · Hormoonid ja Sisenõrenäärmed ·
Juha
Juha (ductus) on torujas moodustis, harilikult eritise või nõre mingist elundist väljajuhtimiseks.
Juha ja Maolised · Juha ja Sisenõrenäärmed ·
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Kõhunääre ja Maolised · Kõhunääre ja Sisenõrenäärmed ·
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Kilpnääre ja Maolised · Kilpnääre ja Sisenõrenäärmed ·
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Lümfisooned ja Maolised · Lümfisooned ja Sisenõrenäärmed ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Loomad ja Maolised · Loomad ja Sisenõrenäärmed ·
Munandid
Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.
Maolised ja Munandid · Munandid ja Sisenõrenäärmed ·
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Maolised ja Munasari · Munasari ja Sisenõrenäärmed ·
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Maolised ja Näärmed · Näärmed ja Sisenõrenäärmed ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Maolised ja Süda · Süda ja Sisenõrenäärmed ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Maolised ja Selgroogsed · Selgroogsed ja Sisenõrenäärmed ·
Sugunääre
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
Maolised ja Sugunääre · Sisenõrenäärmed ja Sugunääre ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Maolised ja Tartu · Sisenõrenäärmed ja Tartu ·
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maolised ja Sisenõrenäärmed ühist
- Millised on sarnasused Maolised ja Sisenõrenäärmed
Võrdlus Maolised ja Sisenõrenäärmed
Maolised on 661 suhted, samas Sisenõrenäärmed 28. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 3.05% = 21 / (661 + 28).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maolised ja Sisenõrenäärmed. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: