Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Maolised ja Soomuselised
Maolised ja Soomuselised on 35 ühist asja (Unioonpeedia): Boa, Caenophidia, Diapsiidid, Eefa, Geen, Harilik rästik, Hemikliitor, Hemipeenis, Hiidanakonda, Kael, Keelikloomad, Kere, Klass (bioloogia), Kolju, Kopulatsioon, Kuningkobra, Linnud, Loomad, Maolised, Must mamba, Nahk, Nastik, Neuron, Partenogenees, Püüton, Pea, Rakutuum, Roomajad, Selts (bioloogia), Sisalikulised, ..., Soomused, Soomussisalikud, Taandurilised, Toksiin, Võrkpüüton. Laienda indeks (5 rohkem) »
Boa
Boa (Boa) on boalaste sugukonda kuuluv maoperekond.
Boa ja Maolised · Boa ja Soomuselised ·
Caenophidia
Caenophidia on madude ülemsugukond ja fülogeneetilise klassifikatsiooni alusel madude infraseltsi kuuluv järk.
Caenophidia ja Maolised · Caenophidia ja Soomuselised ·
Diapsiidid
Diapsiidid (Diapsida) on roomajate alamklass.
Diapsiidid ja Maolised · Diapsiidid ja Soomuselised ·
Eefa
Eefa (Echis) on maoperekond.
Eefa ja Maolised · Eefa ja Soomuselised ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Maolised · Geen ja Soomuselised ·
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Harilik rästik ja Maolised · Harilik rästik ja Soomuselised ·
Hemikliitor
Hemikliitor (hemiclitoris, mitmuses hemiclitores) on soomuseliste seltsi emasloomade paariline kopulatsioonielund.
Hemikliitor ja Maolised · Hemikliitor ja Soomuselised ·
Hemipeenis
Hemipeenis (inglise keeles hemipenis) soomuseliste seltsi isasloomade üksik ja või paarissuguti, ka kopulatsioonielund, mis kopulatsioonil, läbi kloaagi nende kehast välja sopistub.
Hemipeenis ja Maolised · Hemipeenis ja Soomuselised ·
Hiidanakonda
Hiidanakonda ehk anakonda ehk suur anakonda (Eunectes murinus) on boalaste sugukonda pärisboalaste alamsugukonda anakonda perekonda kuuluv maoliik.
Hiidanakonda ja Maolised · Hiidanakonda ja Soomuselised ·
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Kael ja Maolised · Kael ja Soomuselised ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Keelikloomad ja Maolised · Keelikloomad ja Soomuselised ·
Kere
Kere ehk tüvi (ladina truncus) on kitsamas mõttes paljude selgroogsete keha keskne osa, kuhu kinnituvad kael, jäsemed ja saba.
Kere ja Maolised · Kere ja Soomuselised ·
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Klass (bioloogia) ja Maolised · Klass (bioloogia) ja Soomuselised ·
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Kolju ja Maolised · Kolju ja Soomuselised ·
Kopulatsioon
Harilike toakärbeste kopulatsioon Kopulatsioon on sugulisel teel paljunevate loomade suguelundite ühtimine seemendamiseks ja munaraku viljastamiseks.
Kopulatsioon ja Maolised · Kopulatsioon ja Soomuselised ·
Kuningkobra
Kuningkobra (Ophiophagus hannah) on soomuseliste seltsi mürknastiklaste sugukonna pärismürknastiklaste alamsugukonna kuningkobra perekonna maoliik.
Kuningkobra ja Maolised · Kuningkobra ja Soomuselised ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Linnud ja Maolised · Linnud ja Soomuselised ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Loomad ja Maolised · Loomad ja Soomuselised ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Maolised ja Maolised · Maolised ja Soomuselised ·
Must mamba
Must mamba (Dendroaspis polylepis) on mambade perekonda kuuluv mürkmadu.
Maolised ja Must mamba · Must mamba ja Soomuselised ·
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Maolised ja Nahk · Nahk ja Soomuselised ·
Nastik
Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.
Maolised ja Nastik · Nastik ja Soomuselised ·
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Maolised ja Neuron · Neuron ja Soomuselised ·
Partenogenees
Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev aseksuaalne paljunemisviis, mille puhul embrüod kasvavad elujõuliseks ilma viljastamata.
Maolised ja Partenogenees · Partenogenees ja Soomuselised ·
Püüton
Püüton (Python) on maoperekond.
Maolised ja Püüton · Püüton ja Soomuselised ·
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Maolised ja Pea · Pea ja Soomuselised ·
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Maolised ja Rakutuum · Rakutuum ja Soomuselised ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Maolised ja Roomajad · Roomajad ja Soomuselised ·
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Maolised ja Selts (bioloogia) · Selts (bioloogia) ja Soomuselised ·
Sisalikulised
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.
Maolised ja Sisalikulised · Sisalikulised ja Soomuselised ·
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Maolised ja Soomused · Soomused ja Soomuselised ·
Soomussisalikud
Soomussisalikud (Lepidosauria) on roomajate klassi kuuluv ülemselts, vahel ka alamklass.
Maolised ja Soomussisalikud · Soomuselised ja Soomussisalikud ·
Taandurilised
Taandurilised (Amphisbaenia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Maolised ja Taandurilised · Soomuselised ja Taandurilised ·
Toksiin
Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.
Maolised ja Toksiin · Soomuselised ja Toksiin ·
Võrkpüüton
Võrkpüüton on (Malayopython reticulatus) on maoliste liik püütonlaste sugukonnast.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maolised ja Soomuselised ühist
- Millised on sarnasused Maolised ja Soomuselised
Võrdlus Maolised ja Soomuselised
Maolised on 661 suhted, samas Soomuselised 77. Kuna neil ühist 35, Jaccard indeks on 4.74% = 35 / (661 + 77).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maolised ja Soomuselised. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
