Sarnasusi Maolised ja Termolokatsioonielund
Maolised ja Termolokatsioonielund on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Alalõualuu, Jaht, Kapillaar (anatoomia), Kilplõugmadu, Kolmiknärv, Kraniaalnärvid, Lõgismadu, Lõgismadulased, Loomade elu, Maolised, Näärmed, Odapeamadu, Pärisboalased, Püütonlased, Pea, Perekond (bioloogia), Putukad, Saakloom, Sõõrmed, Silm.
Alalõualuu
Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Alalõualuu ja Maolised · Alalõualuu ja Termolokatsioonielund ·
Jaht
Jaht võib olla.
Jaht ja Maolised · Jaht ja Termolokatsioonielund ·
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Kapillaar (anatoomia) ja Maolised · Kapillaar (anatoomia) ja Termolokatsioonielund ·
Kilplõugmadu
Kilplõugmadu (Agkistrodon) on maoperekond.
Kilplõugmadu ja Maolised · Kilplõugmadu ja Termolokatsioonielund ·
Kolmiknärv
Kolmiknärv ehk V peaajunärv ehk viies kraniaalnärv ehk 5.
Kolmiknärv ja Maolised · Kolmiknärv ja Termolokatsioonielund ·
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Kraniaalnärvid ja Maolised · Kraniaalnärvid ja Termolokatsioonielund ·
Lõgismadu
Lõgismadu (van nimetus: latsutaja madu, Crotalus) on maoperekond.
Lõgismadu ja Maolised · Lõgismadu ja Termolokatsioonielund ·
Lõgismadulased
Lõgismadulased (Crotalinae) on madude alamsugukond.
Lõgismadulased ja Maolised · Lõgismadulased ja Termolokatsioonielund ·
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Loomade elu ja Maolised · Loomade elu ja Termolokatsioonielund ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Maolised ja Maolised · Maolised ja Termolokatsioonielund ·
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Maolised ja Näärmed · Näärmed ja Termolokatsioonielund ·
Odapeamadu
Odapeamadu ehk kufia (Trimeresurus) on maoperekond.
Maolised ja Odapeamadu · Odapeamadu ja Termolokatsioonielund ·
Pärisboalased
Pärisboalased (Boinae) on madude alamsugukond.
Maolised ja Pärisboalased · Pärisboalased ja Termolokatsioonielund ·
Püütonlased
Püütonlased (Pythonidae) on madude sugukond.
Maolised ja Püütonlased · Püütonlased ja Termolokatsioonielund ·
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Maolised ja Pea · Pea ja Termolokatsioonielund ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Maolised ja Perekond (bioloogia) · Perekond (bioloogia) ja Termolokatsioonielund ·
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Maolised ja Putukad · Putukad ja Termolokatsioonielund ·
Saakloom
Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.
Maolised ja Saakloom · Saakloom ja Termolokatsioonielund ·
Sõõrmed
Sõõre (ladina naris) on paljudel tetrapoodidel üks kahest avausest ninas, millest algab ninaõõs.
Maolised ja Sõõrmed · Sõõrmed ja Termolokatsioonielund ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maolised ja Termolokatsioonielund ühist
- Millised on sarnasused Maolised ja Termolokatsioonielund
Võrdlus Maolised ja Termolokatsioonielund
Maolised on 661 suhted, samas Termolokatsioonielund 42. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 2.84% = 20 / (661 + 42).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maolised ja Termolokatsioonielund. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: