Sarnasusi Maolised ja Trahheaalkops
Maolised ja Trahheaalkops on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Elund, Hingetoru, Inglise keel, Kõhunääre, Kopsud, Loomade elu, Magu, Maks, Maolised, Neerud, Põrn, Rudiment, Sapipõis, Süda, Seemnesari, Sool (anatoomia), Trahheaalkops.
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Elund ja Maolised · Elund ja Trahheaalkops ·
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Hingetoru ja Maolised · Hingetoru ja Trahheaalkops ·
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Inglise keel ja Maolised · Inglise keel ja Trahheaalkops ·
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Kõhunääre ja Maolised · Kõhunääre ja Trahheaalkops ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Kopsud ja Maolised · Kopsud ja Trahheaalkops ·
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Loomade elu ja Maolised · Loomade elu ja Trahheaalkops ·
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Magu ja Maolised · Magu ja Trahheaalkops ·
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Maks ja Maolised · Maks ja Trahheaalkops ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Maolised ja Maolised · Maolised ja Trahheaalkops ·
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Maolised ja Neerud · Neerud ja Trahheaalkops ·
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Maolised ja Põrn · Põrn ja Trahheaalkops ·
Rudiment
Rudiment on evolutsiooni käigus redutseerunud elundi järelejäänud pisike osa.
Maolised ja Rudiment · Rudiment ja Trahheaalkops ·
Sapipõis
Sapipõis (ladina keeles vesica fellea ehk cystis fellea) on enamikul inimestest ja paljudel selgroogsetel vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.
Maolised ja Sapipõis · Sapipõis ja Trahheaalkops ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Maolised ja Süda · Süda ja Trahheaalkops ·
Seemnesari
Seemnesari ehk raig on paljude isaste selgrootute ja selgroogsete sisemine paariline suguelund.
Maolised ja Seemnesari · Seemnesari ja Trahheaalkops ·
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Maolised ja Sool (anatoomia) · Sool (anatoomia) ja Trahheaalkops ·
Trahheaalkops
Trahheaalkops (inglise keeles tracheal lung) on lülijalgsetel ja paljudel maolistel hingamiselundkonna elund.
Maolised ja Trahheaalkops · Trahheaalkops ja Trahheaalkops ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maolised ja Trahheaalkops ühist
- Millised on sarnasused Maolised ja Trahheaalkops
Võrdlus Maolised ja Trahheaalkops
Maolised on 661 suhted, samas Trahheaalkops 19. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 2.50% = 17 / (661 + 19).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maolised ja Trahheaalkops. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: