Sarnasusi Maolised ja Tuberkuloos
Maolised ja Tuberkuloos on 59 ühist asja (Unioonpeedia): Ajuripats, Aristoteles, Bronh, C-vitamiin, Gramm, Hingetoru, Immuunsüsteem, Inimene, Jämesool, Kapillaar (anatoomia), Kasvaja, Kõht, Kõhunääre, Kõri, Kõrvalkilpnääre, Keel, Kilpnääre, Kolesterool, Kopsud, Kraniaalnärvid, Kude, Kusejuha, Kusi, Lüli, Lümf, Lümfisüsteem, Lümfisooned, Lümfoidkude, Lümfotsüüt, Leukotsüüt, ..., Liik (bioloogia), Magu, Maks, Maolised, Metastaseerumine, Munandid, Munasari, Näonärv, Neerud, Neerupealis, Põrn, Pea, Peensool, Platsenta, Sapipõis, Süda, Süljenäärmed, Selgroogsed, Silm, Silmaava, Sisenõrenäärmed, Sool (anatoomia), Sperm, Suuõõs, T-lümfotsüüdid, Tüümus, Veekogu, Vererõhk, Veri. Laienda indeks (29 rohkem) »
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Ajuripats ja Maolised · Ajuripats ja Tuberkuloos ·
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Aristoteles ja Maolised · Aristoteles ja Tuberkuloos ·
Bronh
Hingetoru ja bronhid (allpool) Bronhid ehk kopsutorud (ladina keeles bronchus) on paljudel selgroogsetel hingetoru ja inimesel hingetoru-kahendharguse juurest algavad hingamisteede ja hingamiselundkonna osad.
Bronh ja Maolised · Bronh ja Tuberkuloos ·
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
C-vitamiin ja Maolised · C-vitamiin ja Tuberkuloos ·
Gramm
Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).
Gramm ja Maolised · Gramm ja Tuberkuloos ·
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Hingetoru ja Maolised · Hingetoru ja Tuberkuloos ·
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Immuunsüsteem ja Maolised · Immuunsüsteem ja Tuberkuloos ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Inimene ja Maolised · Inimene ja Tuberkuloos ·
Jämesool
Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).
Jämesool ja Maolised · Jämesool ja Tuberkuloos ·
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Kapillaar (anatoomia) ja Maolised · Kapillaar (anatoomia) ja Tuberkuloos ·
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Kasvaja ja Maolised · Kasvaja ja Tuberkuloos ·
Kõht
Kõht ehk abdoomen (abdomen, venter) on selgroogsetel keha osa rindkere ja vaagna vahel.
Kõht ja Maolised · Kõht ja Tuberkuloos ·
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Kõhunääre ja Maolised · Kõhunääre ja Tuberkuloos ·
Kõri
Kõri (ladina keeles larynx) on hingamisteede osa.
Kõri ja Maolised · Kõri ja Tuberkuloos ·
Kõrvalkilpnääre
Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.
Kõrvalkilpnääre ja Maolised · Kõrvalkilpnääre ja Tuberkuloos ·
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Keel ja Maolised · Keel ja Tuberkuloos ·
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Kilpnääre ja Maolised · Kilpnääre ja Tuberkuloos ·
Kolesterool
Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ja asendamatute signaalmolekulide eelvorm.
Kolesterool ja Maolised · Kolesterool ja Tuberkuloos ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Kopsud ja Maolised · Kopsud ja Tuberkuloos ·
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Kraniaalnärvid ja Maolised · Kraniaalnärvid ja Tuberkuloos ·
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Kude ja Maolised · Kude ja Tuberkuloos ·
Kusejuha
Kusejuha (ladina ureter) on enamikul amniootidest kõhuõõnes paiknev kuse-suguelundkonna torujas paariline juha mille kaudu liigub uriin neerudest kusepõide.
Kusejuha ja Maolised · Kusejuha ja Tuberkuloos ·
Kusi
Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.
Kusi ja Maolised · Kusi ja Tuberkuloos ·
Lüli
Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.
Lüli ja Maolised · Lüli ja Tuberkuloos ·
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Lümf ja Maolised · Lümf ja Tuberkuloos ·
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Lümfisüsteem ja Maolised · Lümfisüsteem ja Tuberkuloos ·
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Lümfisooned ja Maolised · Lümfisooned ja Tuberkuloos ·
Lümfoidkude
Lümfikoeks ehk lümfoidkoeks ehk lümfaatkoeks ehk lümforetikulaarseks koeks (ka:lümfoidkoe kogumikud; immuunkoed) (ladina textus lymphaticus) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) moodustavaid elundeid ja kudesid ning võrkkiude, mille struktuurides liiguvad lümfirakud.
Lümfoidkude ja Maolised · Lümfoidkude ja Tuberkuloos ·
Lümfotsüüt
elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.
Lümfotsüüt ja Maolised · Lümfotsüüt ja Tuberkuloos ·
Leukotsüüt
Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.
Leukotsüüt ja Maolised · Leukotsüüt ja Tuberkuloos ·
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Liik (bioloogia) ja Maolised · Liik (bioloogia) ja Tuberkuloos ·
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Magu ja Maolised · Magu ja Tuberkuloos ·
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Maks ja Maolised · Maks ja Tuberkuloos ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Maolised ja Maolised · Maolised ja Tuberkuloos ·
Metastaseerumine
Metastaseerumiseks (ka siirdkolletena levimiseks) nimetatakse peamiselt üksiku kasvajaraku ehk pahaloomulise kasvaja levikut algkoldest kaugemal asuvatesse kehapiirkondadesse, kus nad tekitavad algkoega vahetult mitte seotud koldeid ehk metastaase.
Maolised ja Metastaseerumine · Metastaseerumine ja Tuberkuloos ·
Munandid
Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.
Maolised ja Munandid · Munandid ja Tuberkuloos ·
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Maolised ja Munasari · Munasari ja Tuberkuloos ·
Näonärv
Näonärv ehk VII peaajunärv ehk seitsmes kraniaalnärv ehk fatsiaalnärv (ladina keeles nervus cranialis VII, nervus facialis, nervus intermedio-facialis) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka kuuluv peamiselt motoorne paariline närv.
Maolised ja Näonärv · Näonärv ja Tuberkuloos ·
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Maolised ja Neerud · Neerud ja Tuberkuloos ·
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Maolised ja Neerupealis · Neerupealis ja Tuberkuloos ·
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Maolised ja Põrn · Põrn ja Tuberkuloos ·
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Maolised ja Pea · Pea ja Tuberkuloos ·
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Maolised ja Peensool · Peensool ja Tuberkuloos ·
Platsenta
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Maolised ja Platsenta · Platsenta ja Tuberkuloos ·
Sapipõis
Sapipõis (ladina keeles vesica fellea ehk cystis fellea) on enamikul inimestest ja paljudel selgroogsetel vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.
Maolised ja Sapipõis · Sapipõis ja Tuberkuloos ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Maolised ja Süda · Süda ja Tuberkuloos ·
Süljenäärmed
Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.
Maolised ja Süljenäärmed · Süljenäärmed ja Tuberkuloos ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Maolised ja Selgroogsed · Selgroogsed ja Tuberkuloos ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Maolised ja Silm · Silm ja Tuberkuloos ·
Silmaava
Silmaava ehk pupill (ladina keeles pupilla) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna vikerkesta keskel asuv ava.
Maolised ja Silmaava · Silmaava ja Tuberkuloos ·
Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed.
Maolised ja Sisenõrenäärmed · Sisenõrenäärmed ja Tuberkuloos ·
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Maolised ja Sool (anatoomia) · Sool (anatoomia) ja Tuberkuloos ·
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Maolised ja Sperm · Sperm ja Tuberkuloos ·
Suuõõs
Suuõõs (Ladina keeles cavitas oris, cavum oris) on paljudel selgroogsetel peas üla- ja alalõua vahel paiknev seedekanali alguosa.
Maolised ja Suuõõs · Suuõõs ja Tuberkuloos ·
T-lümfotsüüdid
skaneeriva elektronmikroskoobi all T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (lymphocytus T) on imetajatel, sealhulgas inimesel, immuunvastuse andmises osalevate leukotsüütide rühm.
Maolised ja T-lümfotsüüdid · T-lümfotsüüdid ja Tuberkuloos ·
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Maolised ja Tüümus · Tüümus ja Tuberkuloos ·
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Maolised ja Veekogu · Tuberkuloos ja Veekogu ·
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Maolised ja Vererõhk · Tuberkuloos ja Vererõhk ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maolised ja Tuberkuloos ühist
- Millised on sarnasused Maolised ja Tuberkuloos
Võrdlus Maolised ja Tuberkuloos
Maolised on 661 suhted, samas Tuberkuloos 307. Kuna neil ühist 59, Jaccard indeks on 6.10% = 59 / (661 + 307).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maolised ja Tuberkuloos. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: