Sarnasusi Maolised ja Vagelpimemadu
Maolised ja Vagelpimemadu on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Armeenia, George Albert Boulenger, Kõhukilbised, Keelikloomad, Keha, Kreeka, Liik (bioloogia), Loomad, Maolised, Pea, Perekond (bioloogia), Pimemadu, Pimemadulased, Roomajad, Saba, Scolecophidia, Silm, Soomuselised, Sugukond (bioloogia), Vagelpimemadu.
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Armeenia ja Maolised · Armeenia ja Vagelpimemadu ·
George Albert Boulenger
George Boulenger George Albert Boulenger (19. oktoober 1858 Brüssel – 23. november 1937 Saint Malo, Prantsusmaa) oli Briti zooloog, ihtüoloog ja botaanik.
George Albert Boulenger ja Maolised · George Albert Boulenger ja Vagelpimemadu ·
Kõhukilbised
Kõhukilbised (ladina scuta ventralia, ventralia; gastrostege, ainsuses scutum ventrale) on paljudel soomuselistel keha kõhupoolt katva naha soomused.
Kõhukilbised ja Maolised · Kõhukilbised ja Vagelpimemadu ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Keelikloomad ja Maolised · Keelikloomad ja Vagelpimemadu ·
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Keha ja Maolised · Keha ja Vagelpimemadu ·
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Kreeka ja Maolised · Kreeka ja Vagelpimemadu ·
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Liik (bioloogia) ja Maolised · Liik (bioloogia) ja Vagelpimemadu ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Loomad ja Maolised · Loomad ja Vagelpimemadu ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Maolised ja Maolised · Maolised ja Vagelpimemadu ·
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Maolised ja Pea · Pea ja Vagelpimemadu ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Maolised ja Perekond (bioloogia) · Perekond (bioloogia) ja Vagelpimemadu ·
Pimemadu
Pimemadu (Typhlops) on maoperekond.
Maolised ja Pimemadu · Pimemadu ja Vagelpimemadu ·
Pimemadulased
Pimemadulased (Typhlopidae) on madude alamseltsi sugukond.
Maolised ja Pimemadulased · Pimemadulased ja Vagelpimemadu ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Maolised ja Roomajad · Roomajad ja Vagelpimemadu ·
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Maolised ja Saba · Saba ja Vagelpimemadu ·
Scolecophidia
Scolecophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, osade autorite järgi ka ülemsugukond.
Maolised ja Scolecophidia · Scolecophidia ja Vagelpimemadu ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Maolised ja Silm · Silm ja Vagelpimemadu ·
Soomuselised
Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.
Maolised ja Soomuselised · Soomuselised ja Vagelpimemadu ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Maolised ja Sugukond (bioloogia) · Sugukond (bioloogia) ja Vagelpimemadu ·
Vagelpimemadu
Vagelpimemadu (Xerotyphlops vermicularis) on pimemadulaste sugukonda Xerotyphlops perekonda kuuluv maoliik.
Maolised ja Vagelpimemadu · Vagelpimemadu ja Vagelpimemadu ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maolised ja Vagelpimemadu ühist
- Millised on sarnasused Maolised ja Vagelpimemadu
Võrdlus Maolised ja Vagelpimemadu
Maolised on 661 suhted, samas Vagelpimemadu 63. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 2.76% = 20 / (661 + 63).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maolised ja Vagelpimemadu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: