Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Maolised ja Valgeaine
Maolised ja Valgeaine on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Akson, Hallaine, Hingamine, Kesknärvisüsteem, Peaaju, Südame-veresoonkond, Selgroogsed, Seljaaju, Suurajukoor, Väikeaju.
Akson
Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.
Akson ja Maolised · Akson ja Valgeaine ·
Hallaine
Hallaineks ehk hallolluseks (ladina keeles substantia grisea) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Hallaine ja Maolised · Hallaine ja Valgeaine ·
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Hingamine ja Maolised · Hingamine ja Valgeaine ·
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Kesknärvisüsteem ja Maolised · Kesknärvisüsteem ja Valgeaine ·
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Maolised ja Peaaju · Peaaju ja Valgeaine ·
Südame-veresoonkond
Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.
Maolised ja Südame-veresoonkond · Südame-veresoonkond ja Valgeaine ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Maolised ja Selgroogsed · Selgroogsed ja Valgeaine ·
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Maolised ja Seljaaju · Seljaaju ja Valgeaine ·
Suurajukoor
Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Maolised ja Suurajukoor · Suurajukoor ja Valgeaine ·
Väikeaju
Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maolised ja Valgeaine ühist
- Millised on sarnasused Maolised ja Valgeaine
Võrdlus Maolised ja Valgeaine
Maolised on 661 suhted, samas Valgeaine 27. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 1.45% = 10 / (661 + 27).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maolised ja Valgeaine. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
