Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Martinus V ja Paavst
Martinus V ja Paavst on 32 ühist asja (Unioonpeedia): Avignon, Bulla, Eesti, Ekskommunikatsioon, Gregorius IX, Indulgents, Innocentius III, Innocentius IV, Itaalia, Johannes Paulus II, Kapiitel, Kardinal, Kirikuriik, Konklaav, Konkordaat, Konstanzi kirikukogu, Kuuria, Ordinatsioon, Portugal, Prantsusmaa, Ristimine, Ristisõjad, Rooma, Rooma Peetri kirik, Saksa kuningas, Saksa ordu, Saksamaa, Suur skisma, Tallinn, Urbanus VI, ..., Vastupaavst, 1. september. Laienda indeks (2 rohkem) »
Avignon
Avignon on linn Prantsusmaal, Vaucluse'i departemangu keskus.
Avignon ja Martinus V · Avignon ja Paavst ·
Bulla
Püha Rooma keiser Karl IV kullast Bulla aastat 1356 Bulla (ladina 'kapsel') on üriku külge kinnitatud metallist pitser.
Bulla ja Martinus V · Bulla ja Paavst ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Martinus V · Eesti ja Paavst ·
Ekskommunikatsioon
Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).
Ekskommunikatsioon ja Martinus V · Ekskommunikatsioon ja Paavst ·
Gregorius IX
Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241.
Gregorius IX ja Martinus V · Gregorius IX ja Paavst ·
Indulgents
Indulgents ehk patukustutuskiri (ladina keeles indulgentia) on katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel.
Indulgents ja Martinus V · Indulgents ja Paavst ·
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Innocentius III ja Martinus V · Innocentius III ja Paavst ·
Innocentius IV
Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.
Innocentius IV ja Martinus V · Innocentius IV ja Paavst ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Itaalia ja Martinus V · Itaalia ja Paavst ·
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Johannes Paulus II ja Martinus V · Johannes Paulus II ja Paavst ·
Kapiitel
Kapiitel oli orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi.
Kapiitel ja Martinus V · Kapiitel ja Paavst ·
Kardinal
Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.
Kardinal ja Martinus V · Kardinal ja Paavst ·
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Kirikuriik ja Martinus V · Kirikuriik ja Paavst ·
Konklaav
Vatikanis Sixtuse kabelis peeti esimene konklaav 1492. aastal, kui paavstiks valiti Aleksander VI. Alates 1878. aastast on seal peetud kõik konklaavid. Vaade Püha Peetri kiriku kuplilt Konklaav on kardinalide vormikohane koosolek, millel nad välismaailmast isoleerituna valivad paavsti.
Konklaav ja Martinus V · Konklaav ja Paavst ·
Konkordaat
Konkordaat (ladina keeles: concordare.
Konkordaat ja Martinus V · Konkordaat ja Paavst ·
Konstanzi kirikukogu
Konstanzi kirikukogu oli 1414–1418 Saksa-Rooma riigi vabas riigilinnas Konstanzis peetud kuueteistkümnes katoliku kiriku oikumeeniline kirikukogu.
Konstanzi kirikukogu ja Martinus V · Konstanzi kirikukogu ja Paavst ·
Kuuria
Curia Julia Kuuria (ladina curia) oli Vana-Roomas patriitsisugukondade ühendus, triibuse alajaotis.
Kuuria ja Martinus V · Kuuria ja Paavst ·
Ordinatsioon
õigeusu kirikus Ordinatsioon ehk ordineerimine on vaimulike ametissepühitsemine.
Martinus V ja Ordinatsioon · Ordinatsioon ja Paavst ·
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Martinus V ja Portugal · Paavst ja Portugal ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Martinus V ja Prantsusmaa · Paavst ja Prantsusmaa ·
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Martinus V ja Ristimine · Paavst ja Ristimine ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Martinus V ja Ristisõjad · Paavst ja Ristisõjad ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Martinus V ja Rooma · Paavst ja Rooma ·
Rooma Peetri kirik
Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.
Martinus V ja Rooma Peetri kirik · Paavst ja Rooma Peetri kirik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Martinus V ja Saksa kuningas · Paavst ja Saksa kuningas ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Martinus V ja Saksa ordu · Paavst ja Saksa ordu ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Martinus V ja Saksamaa · Paavst ja Saksamaa ·
Suur skisma
Suur läänekiriku skisma oli aastatel 1378–1409 toimunud katoliikluse lõhenemine kaheks ja lõpuks kolmeks kirikuks, millel kõigil oli oma paavst.
Martinus V ja Suur skisma · Paavst ja Suur skisma ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Martinus V ja Tallinn · Paavst ja Tallinn ·
Urbanus VI
Urbanus VI (Bartolomeo Prignano, 1318 – 15. oktoober 1389) oli paavst 1378–1389.
Martinus V ja Urbanus VI · Paavst ja Urbanus VI ·
Vastupaavst
Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.
Martinus V ja Vastupaavst · Paavst ja Vastupaavst ·
1. september
1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Martinus V ja Paavst ühist
- Millised on sarnasused Martinus V ja Paavst
Võrdlus Martinus V ja Paavst
Martinus V on 254 suhted, samas Paavst 214. Kuna neil ühist 32, Jaccard indeks on 6.84% = 32 / (254 + 214).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Martinus V ja Paavst. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
