Charles Südi ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Charles Südi ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)

Charles Südi vs. Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)

Charles Südi 1460. aastal Charles Südi (hollandi keeles Karel de Stoute, prantsuse keeles Charles le Téméraire, ristinimega Charles Martin; 10. november 1433 Dijon – 5. jaanuar 1477) oli Burgundia hertsog aastatel 1467–1477, Valois-Burgundia dünastiast. Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.

Artois' krahvkond

Artois' krahvkond (prantsuse Comté d'Artois, hollandi graafschap Artesië) oli ajalooline Prantsusmaa kuningriigi provints, mida aastatel 1384–1477/82 valdasid Burgundia hertsogid ja mis aastatel 1493–1659 oli Saksa-Rooma riigi osastisriik.

Artois' krahvkond ja Charles Südi · Artois' krahvkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Burgundia hertsog

Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.

Burgundia hertsog ja Charles Südi · Burgundia hertsog ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Burgundia hertsogkond

Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.

Burgundia hertsogkond ja Charles Südi · Burgundia hertsogkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Burgundia krahvkond

Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).

Burgundia krahvkond ja Charles Südi · Burgundia krahvkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Burgundia Madalmaad

Lipp Vapp Madalmaade ajaloos tähendavad Burgundia Madalmaad (prantsuse keeles Pays-Bas Bourguignons, hollandi keeles Bourgondische Nederlanden, letseburgi keeles Burgundeschen Nidderlanden) mitmeid keiserlikke ja Prantsuse lääne, mida valitsesid personaalunioonis Valois'-Burgundia dünastia ja nende Habsburgidest pärijad aastatel 1384–1482.

Burgundia Madalmaad ja Charles Südi · Burgundia Madalmaad ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Flandria krahvkond

Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.

Charles Südi ja Flandria krahvkond · Flandria krahvkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)

Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.

Charles Südi ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) · Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Gelderni hertsogkond

Geldern (hollandi: Gelre, saksa: Geldern) on ajalooline Saksa-Rooma riigi krahvkond, hiljem hertsogkond, mis asus Madalmaades.

Charles Südi ja Gelderni hertsogkond · Gelderni hertsogkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Louis XI

pisi Louis XI (3. juuli 1423 Bourges – 30. august 1483 Château de Plessis-lez-Tours) oli Prantsusmaa kuningas aastatel 1461 – 1483.

Charles Südi ja Louis XI · Louis XI ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Marie (Burgundia)

pisi pisi Marie Rikas (13. veebruar 1457 Brüssel – 27. märts 1482 Wijnendale loss) oli Burgundia titulaarhertsoginna 5.

Charles Südi ja Marie (Burgundia) · Marie (Burgundia) ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Charles Südi ja Saksa-Rooma keiser · Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Valois-Burgundia dünastia

Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.

Charles Südi ja Valois-Burgundia dünastia · Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Valois-Burgundia dünastia · Näe rohkem »