Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Meinecke von Schierstedt

Index Meinecke von Schierstedt

Meinecke von Schierstedt (ka Meinecke von Schierstädt; surnud 1540) oli Preisimaa ja Liivimaa ametnik, Albrecht von Hohenzollerni ja Wilhelm von Hohenzollerni kaaskondalne.

17 suhted: Albrecht von Hohenzollern, Liivimaa, Luterlus, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Riia peapiiskop, Saare-Lääne vaenus, Saksa ordu kõrgmeister, Saksimaa, Valge Daam, Wilhelm von Hohenzollern, 1520. aastad, 1525, 1529, 1535, 1539, 1540.

Albrecht von Hohenzollern

Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Uus!!: Meinecke von Schierstedt ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Meinecke von Schierstedt ja Liivimaa · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Meinecke von Schierstedt ja Luterlus · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Meinecke von Schierstedt ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisimaa hertsog

Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Meinecke von Schierstedt ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Uus!!: Meinecke von Schierstedt ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »

Saare-Lääne vaenus

Saare-Lääne vaenus (ka Saare-Lääne või Läänemaa kodusõda, Saare-Lääne, Läänemaa või Saaremaa tüli; saksa keeles Wieksche Fehde, Öselsche Irrungen, Öselsche Sache) oli konflikt Vana-Liivimaal aastatel 1532–1536.

Uus!!: Meinecke von Schierstedt ja Saare-Lääne vaenus · Näe rohkem »

Saksa ordu kõrgmeister

Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.

Uus!!: Meinecke von Schierstedt ja Saksa ordu kõrgmeister · Näe rohkem »

Saksimaa

Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.

Uus!!: Meinecke von Schierstedt ja Saksimaa · Näe rohkem »

Valge Daam

Kunstniku nägemus Valgest Daamist (16. sajand) Valge Daam on naiskummitus, kes väidetavalt on riietunud üleni valgesse ja kes elab maapiirkondades.

Uus!!: Meinecke von Schierstedt ja Valge Daam · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Uus!!: Meinecke von Schierstedt ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

1520. aastad

1520.

Uus!!: Meinecke von Schierstedt ja 1520. aastad · Näe rohkem »

1525

1525.

Uus!!: Meinecke von Schierstedt ja 1525 · Näe rohkem »

1529

1529.

Uus!!: Meinecke von Schierstedt ja 1529 · Näe rohkem »

1535

1535.

Uus!!: Meinecke von Schierstedt ja 1535 · Näe rohkem »

1539

1539.

Uus!!: Meinecke von Schierstedt ja 1539 · Näe rohkem »

1540

1540.

Uus!!: Meinecke von Schierstedt ja 1540 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Meinecke von Schierstädt.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »