Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Melaniin ja Rakk
Melaniin ja Rakk on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Bakterid, DNA, Erütrotsüüt, Geen, Hapnik, Inimene, Ladina keel, Lämmastik, Lipiidid, Loomad, Makromolekul, Maks, Meditsiinisõnastik, Nahk, Organism, Rakutuum, Raud, Süsinik, Seened, Silm, Taimed, Valgud, Väävel, Vähirakk, Vesinik.
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Bakterid ja Melaniin · Bakterid ja Rakk ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Melaniin · DNA ja Rakk ·
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Erütrotsüüt ja Melaniin · Erütrotsüüt ja Rakk ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Melaniin · Geen ja Rakk ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Melaniin · Hapnik ja Rakk ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Inimene ja Melaniin · Inimene ja Rakk ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Melaniin · Ladina keel ja Rakk ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Lämmastik ja Melaniin · Lämmastik ja Rakk ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Lipiidid ja Melaniin · Lipiidid ja Rakk ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Loomad ja Melaniin · Loomad ja Rakk ·
Makromolekul
Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.
Makromolekul ja Melaniin · Makromolekul ja Rakk ·
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Maks ja Melaniin · Maks ja Rakk ·
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Meditsiinisõnastik ja Melaniin · Meditsiinisõnastik ja Rakk ·
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Melaniin ja Nahk · Nahk ja Rakk ·
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Melaniin ja Organism · Organism ja Rakk ·
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Melaniin ja Rakutuum · Rakk ja Rakutuum ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Melaniin ja Raud · Rakk ja Raud ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Melaniin ja Süsinik · Rakk ja Süsinik ·
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Melaniin ja Seened · Rakk ja Seened ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Melaniin ja Silm · Rakk ja Silm ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Melaniin ja Taimed · Rakk ja Taimed ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Melaniin ja Valgud · Rakk ja Valgud ·
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Melaniin ja Väävel · Rakk ja Väävel ·
Vähirakk
Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse mõnede loomade (tõenäoliselt ainuõõssete hõimkonnast alates) rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja surma põhjustada.
Melaniin ja Vähirakk · Rakk ja Vähirakk ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Melaniin ja Rakk ühist
- Millised on sarnasused Melaniin ja Rakk
Võrdlus Melaniin ja Rakk
Melaniin on 198 suhted, samas Rakk 146. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 7.27% = 25 / (198 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Melaniin ja Rakk. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
