Sarnasusi Melanotsüüt ja Vitiliigo
Melanotsüüt ja Vitiliigo on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Apoptoos, Geen, Hobune, Kahvripühvel, Kass, Koer, Ladina keel, Langerhansi rakud, Marrasknahk, Meditsiinisõnastik, Melaniin, Nahk, Selgroogsed, Siga.
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Apoptoos ja Melanotsüüt · Apoptoos ja Vitiliigo ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Melanotsüüt · Geen ja Vitiliigo ·
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Hobune ja Melanotsüüt · Hobune ja Vitiliigo ·
Kahvripühvel
Kahvripühvel ehk aafrika pühvel (Syncerus caffer) on veislaste sugukonda kuuluv imetajaliik.
Kahvripühvel ja Melanotsüüt · Kahvripühvel ja Vitiliigo ·
Kass
Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Kass ja Melanotsüüt · Kass ja Vitiliigo ·
Koer
Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.
Koer ja Melanotsüüt · Koer ja Vitiliigo ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Melanotsüüt · Ladina keel ja Vitiliigo ·
Langerhansi rakud
Langerhansi rakud on paljude imetajate epidermise ogakihis, suu, eesnaha ning tupe limaskestas ja tüümuses asuvad suuretuumalised paljude haaradega immuunrakud.
Langerhansi rakud ja Melanotsüüt · Langerhansi rakud ja Vitiliigo ·
Marrasknahk
Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.
Marrasknahk ja Melanotsüüt · Marrasknahk ja Vitiliigo ·
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Meditsiinisõnastik ja Melanotsüüt · Meditsiinisõnastik ja Vitiliigo ·
Melaniin
Melaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.
Melaniin ja Melanotsüüt · Melaniin ja Vitiliigo ·
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Melanotsüüt ja Nahk · Nahk ja Vitiliigo ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Melanotsüüt ja Selgroogsed · Selgroogsed ja Vitiliigo ·
Siga
Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Melanotsüüt ja Vitiliigo ühist
- Millised on sarnasused Melanotsüüt ja Vitiliigo
Võrdlus Melanotsüüt ja Vitiliigo
Melanotsüüt on 34 suhted, samas Vitiliigo 55. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 15.73% = 14 / (34 + 55).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Melanotsüüt ja Vitiliigo. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: