Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Merkuur ja Veenus
Merkuur ja Veenus on 48 ühist asja (Unioonpeedia): Aastaajad, Afeel, Argoon, Astronoomiline ühik, Basalt, Diameeter, Ekliptika, Ekvaator, Euroopa Kosmoseagentuur, Heelium, Impaktstruktuur, Kaalium, Kuu, Laamtektoonika, Laava, Looded, Maa, Maa tüüpi planeedid, Maakoor, Magnetväli, Marss, Metallid, NASA, Neoon, Nikkel, Orbiidi ekstsentrilisus, Paljas silm, Päike, Päikeseloojang, Päikesesüsteem, ..., Päikesetõus, Päikesetuul, Periheel, Pikksilm, Planeedi kaaslane, Planeet, Raud, Ringjoon, Süsihappegaas, Sideeriline periood, Tähesuurus, Teleskoop, Toorium, Tuul, Uraan, Vanarooma mütoloogia, Veenus, Vesinik. Laienda indeks (18 rohkem) »
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Aastaajad ja Merkuur · Aastaajad ja Veenus ·
Afeel
Afeel (kr sõnadest apo 'eemal, kaugel' + hēlios 'Päike') ehk päikesekaug on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal.
Afeel ja Merkuur · Afeel ja Veenus ·
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Argoon ja Merkuur · Argoon ja Veenus ·
Astronoomiline ühik
Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.
Astronoomiline ühik ja Merkuur · Astronoomiline ühik ja Veenus ·
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Basalt ja Merkuur · Basalt ja Veenus ·
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Diameeter ja Merkuur · Diameeter ja Veenus ·
Ekliptika
Ekliptika (.
Ekliptika ja Merkuur · Ekliptika ja Veenus ·
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Ekvaator ja Merkuur · Ekvaator ja Veenus ·
Euroopa Kosmoseagentuur
Euroopa Kosmoseagentuur (lühend: ESA; prantsuse keeles, lühend: ASE) on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmose uurimisega.
Euroopa Kosmoseagentuur ja Merkuur · Euroopa Kosmoseagentuur ja Veenus ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Heelium ja Merkuur · Heelium ja Veenus ·
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Impaktstruktuur ja Merkuur · Impaktstruktuur ja Veenus ·
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Kaalium ja Merkuur · Kaalium ja Veenus ·
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Kuu ja Merkuur · Kuu ja Veenus ·
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Laamtektoonika ja Merkuur · Laamtektoonika ja Veenus ·
Laava
Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Laava ja Merkuur · Laava ja Veenus ·
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Looded ja Merkuur · Looded ja Veenus ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Maa ja Merkuur · Maa ja Veenus ·
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Maa tüüpi planeedid ja Merkuur · Maa tüüpi planeedid ja Veenus ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Maakoor ja Merkuur · Maakoor ja Veenus ·
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Magnetväli ja Merkuur · Magnetväli ja Veenus ·
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Marss ja Merkuur · Marss ja Veenus ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Merkuur ja Metallid · Metallid ja Veenus ·
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Merkuur ja NASA · NASA ja Veenus ·
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Merkuur ja Neoon · Neoon ja Veenus ·
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Merkuur ja Nikkel · Nikkel ja Veenus ·
Orbiidi ekstsentrilisus
Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.
Merkuur ja Orbiidi ekstsentrilisus · Orbiidi ekstsentrilisus ja Veenus ·
Paljas silm
Paljas silm on silmad kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel.
Merkuur ja Paljas silm · Paljas silm ja Veenus ·
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Merkuur ja Päike · Päike ja Veenus ·
Päikeseloojang
Päikeseloojang Päikeseloojang Päikeseloojangu järgne ehakuma Päikeseloojang on Päikese igapäevane kadumine läänes horisondi taha Maa või täpsemalt öeldes selle planeedi, kus vaatleja viibib, pöörlemise tulemusena.
Merkuur ja Päikeseloojang · Päikeseloojang ja Veenus ·
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Merkuur ja Päikesesüsteem · Päikesesüsteem ja Veenus ·
Päikesetõus
Päikesetõus Päikesetõus on hetk, mil Päikese ülemine serv paistab ilmuvat idas horisondi kohale.
Merkuur ja Päikesetõus · Päikesetõus ja Veenus ·
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Merkuur ja Päikesetuul · Päikesetuul ja Veenus ·
Periheel
Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.
Merkuur ja Periheel · Periheel ja Veenus ·
Pikksilm
Kepleri pikksilma optikasüsteem Galilei pikksilma optikasüsteem Pikksilma kasutamine Pikksilm on optikariist kaugete esemete vaatlemiseks.
Merkuur ja Pikksilm · Pikksilm ja Veenus ·
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Merkuur ja Planeedi kaaslane · Planeedi kaaslane ja Veenus ·
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Merkuur ja Planeet · Planeet ja Veenus ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Merkuur ja Raud · Raud ja Veenus ·
Ringjoon
Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.
Merkuur ja Ringjoon · Ringjoon ja Veenus ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Merkuur ja Süsihappegaas · Süsihappegaas ja Veenus ·
Sideeriline periood
Sideeriline periood ehk sideeriline tiirlemisperiood on ajavahemik, mille vältel taevakeha (planeedi, tähe) kaaslane teeb taevakeha ümber täistiiru tähistaeva kui taustsüsteemi suhtes.
Merkuur ja Sideeriline periood · Sideeriline periood ja Veenus ·
Tähesuurus
Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.
Merkuur ja Tähesuurus · Tähesuurus ja Veenus ·
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Merkuur ja Teleskoop · Teleskoop ja Veenus ·
Toorium
Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.
Merkuur ja Toorium · Toorium ja Veenus ·
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Merkuur ja Tuul · Tuul ja Veenus ·
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Merkuur ja Uraan · Uraan ja Veenus ·
Vanarooma mütoloogia
Peajumal Jupiter Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed, mis on seotud üleloomulikuga.
Merkuur ja Vanarooma mütoloogia · Vanarooma mütoloogia ja Veenus ·
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Merkuur ja Veenus · Veenus ja Veenus ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Merkuur ja Veenus ühist
- Millised on sarnasused Merkuur ja Veenus
Võrdlus Merkuur ja Veenus
Merkuur on 181 suhted, samas Veenus 127. Kuna neil ühist 48, Jaccard indeks on 15.58% = 48 / (181 + 127).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Merkuur ja Veenus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
