Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Metaan ja Vesi
Metaan ja Vesi on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Ammoniaak, Atsetüleen, Gaas, Halogeenid, Hapnik, Katalüsaator, Keemistemperatuur, Kolmikpunkt, Kriitiline punkt, Molekul, Normaaltingimused, Oksüdatsioon, Sulamistemperatuur, Tihedus, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Metaan · Aatom ja Vesi ·
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Ammoniaak ja Metaan · Ammoniaak ja Vesi ·
Atsetüleen
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.
Atsetüleen ja Metaan · Atsetüleen ja Vesi ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Metaan · Gaas ja Vesi ·
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Halogeenid ja Metaan · Halogeenid ja Vesi ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Metaan · Hapnik ja Vesi ·
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Katalüsaator ja Metaan · Katalüsaator ja Vesi ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemistemperatuur ja Metaan · Keemistemperatuur ja Vesi ·
Kolmikpunkt
Süsinikdioksiidi rõhu-temperatuuri faasidiagramm, millel on märgitud kolmikpunkt (''triple point'') ja kriitiline punkt (''critical point'') Kolmikpunkt on ühekomponendilise aine jaoks kindel punkt rõhu–temperatuuri diagrammil.
Kolmikpunkt ja Metaan · Kolmikpunkt ja Vesi ·
Kriitiline punkt
Rõhu–temperatuuri faasidiagrammil algab vedela ja gaasilise faasi piiri kujutav kõver kolmikpunktist (''triple point'') ja lõpeb kriitilises punktis (''critical point'') Kriitiline punkt on füüsikalises keemias ja termodünaamikas aine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud temperatuuri ja rõhu väärtused, mille juures lakkab faaside erinevus.
Kriitiline punkt ja Metaan · Kriitiline punkt ja Vesi ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Metaan ja Molekul · Molekul ja Vesi ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Metaan ja Normaaltingimused · Normaaltingimused ja Vesi ·
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Metaan ja Oksüdatsioon · Oksüdatsioon ja Vesi ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Metaan ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vesi ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Metaan ja Tihedus · Tihedus ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Metaan ja Vesi ühist
- Millised on sarnasused Metaan ja Vesi
Võrdlus Metaan ja Vesi
Metaan on 94 suhted, samas Vesi 182. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 5.80% = 16 / (94 + 182).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Metaan ja Vesi. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
