Sarnasusi Mineraal ja Petroloogia mõisteid
Mineraal ja Petroloogia mõisteid on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Amfiboolid, Boweni skeem, Hüdrotermid, Kaalium, Kaltsium, Karbonaatsed mineraalid, Keemia, Keemiline element, Kivim, Kristall, Kvarts, Maakoor, Magma, Magneesium, Moone (geoloogia), Naatrium, Päevakivi, Raud, Räni, Tahkis, Tardkivim, Teadusharu, Tihedus, Väävel, Värvus, Vedelik, Vesi.
Amfiboolid
ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.
Amfiboolid ja Mineraal · Amfiboolid ja Petroloogia mõisteid ·
Boweni skeem
Boweni skeem Boweni skeem on skeem, mis kirjeldab magma jahtumisel sellest kristalliseeruvate mineraalide kristalliseerumisjärjekorda.
Boweni skeem ja Mineraal · Boweni skeem ja Petroloogia mõisteid ·
Hüdrotermid
mustad tossutajad on tüüpilised hüdrotermid Hüdrotermid on maailmamere põhjas olevad kuumaveeallikad.
Hüdrotermid ja Mineraal · Hüdrotermid ja Petroloogia mõisteid ·
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Kaalium ja Mineraal · Kaalium ja Petroloogia mõisteid ·
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Kaltsium ja Mineraal · Kaltsium ja Petroloogia mõisteid ·
Karbonaatsed mineraalid
Karbonaatsed mineraalid on mineraalid, mis sisaldavad karbonaatiooni (CO32–) ning metallikatiooni.
Karbonaatsed mineraalid ja Mineraal · Karbonaatsed mineraalid ja Petroloogia mõisteid ·
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Keemia ja Mineraal · Keemia ja Petroloogia mõisteid ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Mineraal · Keemiline element ja Petroloogia mõisteid ·
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Kivim ja Mineraal · Kivim ja Petroloogia mõisteid ·
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Kristall ja Mineraal · Kristall ja Petroloogia mõisteid ·
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Kvarts ja Mineraal · Kvarts ja Petroloogia mõisteid ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Maakoor ja Mineraal · Maakoor ja Petroloogia mõisteid ·
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Magma ja Mineraal · Magma ja Petroloogia mõisteid ·
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Magneesium ja Mineraal · Magneesium ja Petroloogia mõisteid ·
Moone (geoloogia)
Moone ehk metamorfism on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis.
Mineraal ja Moone (geoloogia) · Moone (geoloogia) ja Petroloogia mõisteid ·
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Mineraal ja Naatrium · Naatrium ja Petroloogia mõisteid ·
Päevakivi
Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 5 cm Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Mineraal ja Päevakivi · Päevakivi ja Petroloogia mõisteid ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Mineraal ja Raud · Petroloogia mõisteid ja Raud ·
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Mineraal ja Räni · Petroloogia mõisteid ja Räni ·
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Mineraal ja Tahkis · Petroloogia mõisteid ja Tahkis ·
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Mineraal ja Tardkivim · Petroloogia mõisteid ja Tardkivim ·
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Mineraal ja Teadusharu · Petroloogia mõisteid ja Teadusharu ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Mineraal ja Tihedus · Petroloogia mõisteid ja Tihedus ·
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Mineraal ja Väävel · Petroloogia mõisteid ja Väävel ·
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Mineraal ja Värvus · Petroloogia mõisteid ja Värvus ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Mineraal ja Vedelik · Petroloogia mõisteid ja Vedelik ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Mineraal ja Petroloogia mõisteid ühist
- Millised on sarnasused Mineraal ja Petroloogia mõisteid
Võrdlus Mineraal ja Petroloogia mõisteid
Mineraal on 123 suhted, samas Petroloogia mõisteid 251. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 7.22% = 27 / (123 + 251).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Mineraal ja Petroloogia mõisteid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: