VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 513 suhted: A-vitamiin, Aadressiin, AB0-süsteem, ABC-transportvalgud, Aberratsioon (geneetika), Abstsiishape, ACE geen, Acetabularia, Adeniin, Adenosiin, Adenosiindifosfaat, Adenosiinmonofosfaat, Adenosiintrifosfaat, Adenoviirused, Adhesioonimolekulid, Adhesioonivöö, Aditiivne tunnus, Adrenaliin, Adrenergilised retseptorid, Adrenokortikotroopne hormoon, Afiinsus (biokeemia), Afiinsuskromatograafia, Agonist, Aheldustasakaalutus, Akrosomaalreaktsioon, Aktiin, Akvaporiin, Alaniin, Albumiin, Alfaheeliks, Alkaani 1-monooksügenaas, Alleel, Allosteeriline regulatsioon, Aluspaar, Aminoatsüül-tRNA süntetaas, Aminohapped, Amitoos, Amoksitsilliin, Anaeroobne glükolüüs, Androgeenid, Aneuploidsus, Antagonist (farmakoloogia), Antibiootikumid, Antikehad, Antikoodon, Antivitamiinid, Apoptoosi indutseeriv faktor, ARC-tüüpi inhibiitorid, Arginiin, Ars, ... Laienda indeks (463 rohkem) » « Kahaneb indeks

A-vitamiin

A-vitamiin on retinooli taoliselt mõjuvate ainete koondnimetus, bioaktiivsete mikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja A-vitamiin

Aadressiin

Röntgen-kristallograafia abil kindlaks tehtud valgu struktuur Aadressiin on üks rakupinnavalkudest, eriti vereringesüsteemi ääristavatel endoteelirakkudel, mis annab signaale leukotsüütide suunamiseks konkreetsetele kudedele.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Aadressiin

AB0-süsteem

AB0-süsteem on veregruppide jaotamise süsteem, milles võetakse aluseks erütrotsüütide pinnal leiduvad aglutinogeenid A, B ja nende puudumine.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja AB0-süsteem

ABC-transportvalgud

ABC-transportvalgud ehk ABC-transporterid on valgud, mis transpordivad läbi rakumembraanide ja sisemembraanide metabolismi saadusi, lipiide ja steroole, saades energiat adenosiintrifosfaadi hüdrolüüsist.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja ABC-transportvalgud

Aberratsioon (geneetika)

Aberratsioon ehk kromosoommutatsioon on iseeneslik või indutseeritud kromosoomi struktuuri või arvu muutus (mutatsioon).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Aberratsioon (geneetika)

Abstsiishape

Abstsiishappe põhjustatud lehtede abstsissioon ehk langemine sügisel Abstsiishape (lühend ABA; inglise abscisic acid; tuntud ka kui abstsisiin II ja dormiin) on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Abstsiishape

ACE geen

ACE geen kodeerib angiotensiini konverteerivat ensüümi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja ACE geen

Acetabularia

''Acetabularia''. Ernst Haeckeli joonistus (1904) Acetabularia on klassi Ulvophyceae kuuluv rohevetiktaimede perekond.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Acetabularia

Adeniin

Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus (puriinalus), üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Adeniin

Adenosiin

Adenosiini graafiline valem Adenosiin on adeniinist ja β-D-riboosist koosnev nukleosiid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Adenosiin

Adenosiindifosfaat

thumb Adenosiindifosfaat (ADP) on nukleotiid, mis koosneb adeniinist, riboosist ja kahest lineaarselt seotud fosfaadijäägist, mis on omavahel ühendatud happeanhüdriidsidemetega.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Adenosiindifosfaat

Adenosiinmonofosfaat

pisi Adenosiinmonofosfaat (AMP) on nukleotiid, mis koosneb adeniinist, riboosist ja fosfaadirühmast.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Adenosiinmonofosfaat

Adenosiintrifosfaat

Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Adenosiintrifosfaat

Adenoviirused

Adenoviirused kuuluvad viiruste rühma Adenoviridae.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Adenoviirused

Adhesioonimolekulid

Raku adhesioonimolekulid on olulised transmembraansed valgud, mis vahendavad kas rakkude omavahelist või rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksi vahelist adhesiooni.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Adhesioonimolekulid

Adhesioonivöö

Adhesioonivöö ehk kinnitusvöötmeke (zonula adherens) on aktiinifilamentide osalusega ankurliidus.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Adhesioonivöö

Aditiivne tunnus

Aditiivne tunnus on geneetiline tunnus, mida määravate geenide alleelidel domineerimine puudub.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Aditiivne tunnus

Adrenaliin

Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Adrenaliin

Adrenergilised retseptorid

β2-adrenergilise retseptori kristallstruktuur kompleksis ligand karasolooliga Adrenergilised retseptorid ehk adrenoretseptorid on retseptorid, mida aktiveerivad adrenaliin ja noradrenaliin.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Adrenergilised retseptorid

Adrenokortikotroopne hormoon

Adrenokortikotroopne hormoon (ka ACTH, adrenokortikotropiin ja kortikotropiin) on ajuripatsi eessagaras sünteesitav peptiidhormoon.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Adrenokortikotroopne hormoon

Afiinsus (biokeemia)

Biotiinil (kujutatud värviliste sfääridena) on kõrge afiinsus streptavidiini (kujutatud siniste sekundaarstruktuuridena) suhtes. Kristallstruktuuri koordinaatide allikas: PDB 1STP. Afiinsus (biokeemias), ka seostumise afiinsus või seondumise afiinsus on molekuli või iooni iseloomustav võime luua mittekovalentseid vastastikmõjusid teise, enamasti looduses leiduva molekuliga (näiteks valgu või nukleiinhappega) või selle analoogiga (näiteks valguga, mida kodeerib sünteetiline nukleotiidijärjestus).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Afiinsus (biokeemia)

Afiinsuskromatograafia

Afiinsuskromatograafia on biokeemias kasutatav meetod, mida kasutatakse ainete eraldamiseks, lähtudes nendele ainetele ainuomastest keemilistest ja immunoloogilistest vastasmõjudest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Afiinsuskromatograafia

Agonist

Agonist on keemiline ühend (tavaliselt ravim), mis seotuna retseptoriga avaldab endogeensele ligandile sarnast toimet.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Agonist

Aheldustasakaalutus

Aheldustasakaalutuse hääbumine. Mida rohkem ajas edasi, seda rohkem rekombinatsioonisündmusi toimub ja seda rohkem liiguvad alleelid aheldustasakaalutusest aheldustasakaalu. Teisisõnu esialgselt sageli koosesinevad alleelid hakkavad üha harvemini koos esinema. Aheldustasakaalutus (ingl linkage disequilibrium, lühend LD) on arvsuurus geneetikas, mis näitab erinevate lookuste alleelide omavahelist mittejuhuslikku seost.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Aheldustasakaalutus

Akrosomaalreaktsioon

merisiilikul. Akrosomaalreaktsioon on üks spermi munarakku tungimise etappidest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Akrosomaalreaktsioon

Aktiin

G-aktiin F-aktiin Aktiin on valk, mis moodustab polümeriseerudes tsütoskeleti mikrofilamente.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Aktiin

Akvaporiin

Akvapooriin-1 (AQP1) kristallograafiline struktuur Akvaporiin ehk AQP ehk veekanal on integraalne membraanivalk, mis moodustab poore rakumembraanis ja kuulub peamiste sisemiste valkude perekonda (ingl major intrinsic proteins, MIP).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Akvaporiin

Alaniin

Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Alaniin

Albumiin

Albumiin on maksas sünteesitav ja kvantitatiivselt kõige olulisem plasmavalk, mis moodustab umbes 60% valgu üldhulgast.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Albumiin

Alfaheeliks

Pealtvaateline joonis alfaheeliksi selgroost Alfaheeliks (α-heeliks) on bipolümeeri sekundaarstruktuur ja paremalt poolt rullis või spiraalne konformatsioon, kus on selgrooks N-H grupp, mis domineerib vesiniksideme C.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Alfaheeliks

Alkaani 1-monooksügenaas

Alkaani hüdroksülaas (EC 1.14.15.3; süstemaatiline nimi alkaan,redutseeritud-rubredoksiin:hapnik 1-oksüdoreduktaas, kuid kasutatakse ka järgnevaid sünonüüme: alkaani 1-monooksügenaas, alkaani 1-hüdroksülaas, oomega-hüdroksülaas, rasvhape oomega-hüdroksülaas, alkaani monooksügenaas, 1-hüdroksülaas, alkaani monooksügenaas) on mitmekülgne biokatalüsaator, mis viib läbi erinevaid kasulikke oksüdatsiooniprotsesse, mille hulgas on ka aeroobne alkaanide lagundamine.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Alkaani 1-monooksügenaas

Alleel

Alleel (inglise allele) on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Alleel

Allosteeriline regulatsioon

Biokeemias on allosteeriline regulatsioon valkude aktiivsuse reguleerimine läbi efektori seondumise allosteerilisse tsentrisse.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Allosteeriline regulatsioon

Aluspaar

Adeniini ja tümiini aluspaar. Katkendjooned tähistavad vesiniksidemeid Aluspaar (inglise base pair, lühend: bp) on kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA või RNA ahelates.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Aluspaar

Aminoatsüül-tRNA süntetaas

Tsüsteinüül-tRNA süntetaas (CysRS), mis on kompleksis tRNACys-molekuliga Aminoatsüül-tRNA süntetaas (aaRS) on ensüüm, mille ülesandeks on katalüüsida estersideme moodustumist aminohappe ja sellele vastava tRNA vahel.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Aminoatsüül-tRNA süntetaas

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Aminohapped

Amitoos

Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku- või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Amitoos

Amoksitsilliin

pisi pisi Amoksitsilliin on antibiootikumina kasutatav keemiline aine.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Amoksitsilliin

Anaeroobne glükolüüs

Anaeroobne glükolüüs on anaeroobses keskkonnas toimuv biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Anaeroobne glükolüüs

Androgeenid

Androgeenid ehk meessuguhormoonid (inglise keeles androgen) looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Androgeenid

Aneuploidsus

Aneuploidsus on patoloogiline seisund, mille puhul rakus on ebanormaalne arv kromosoome.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Aneuploidsus

Antagonist (farmakoloogia)

retseptormolekulil, inhibeerides sellega retseptor-agonisti loodud signaali Retseptori antagonist on retseptori ligandi tüüp või ravim, mis seostudes vaadeldava retseptoriga ei anna bioloogilist signaali, seega nõrgestab või blokeerib täielikult agonist-vahendatud toimet.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Antagonist (farmakoloogia)

Antibiootikumid

Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ja mis terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Antibiootikumid

Antikehad

Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Antikehad

Antikoodon

Antikoodon (inglise anticodon) on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Antikoodon

Antivitamiinid

Antivitamiinid on antitoitainete hulka kuuluvad erineva struktuuriga orgaanilised ja anorgaanilised ühendid, mis võivad olla nii looduslikku kui ka sünteetilist päritolu.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Antivitamiinid

Apoptoosi indutseeriv faktor

Apoptoosi indutseeriv faktor (apoptosis inducing factor; lüh AIF) on mitokondriaalne flavoproteiin, mis reguleerib tänapäeva imetajate mitmete rakutüüpide ainevahetust ja kutsub esile apoptoosi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Apoptoosi indutseeriv faktor

ARC-tüüpi inhibiitorid

ARC-tüüpi inhibiitorid (lühendatult ARC-d) on sünteetilised ühendid, mis koosnevad nukleosiidi analoogist ja peptiidist või peptiidi analoogist.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja ARC-tüüpi inhibiitorid

Arginiin

Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Arginiin

Ars

Ars (täisnimega: Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat Ars) oli 1944.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ars

Asendamatud aminohapped

Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Asendamatud aminohapped

Asendusemadus

Asendusemadus ehk surrogaatemadus (ka surrogaatlus, vahendussünnitus) on Eesti Naistearstide Seltsi definitsiooni järgi olukord, milles naine kannab rasedust ja sünnitab lapse paarile, kus naine ei ole võimeline sünnitama kaasasündinud emakaanomaalia, omandatud emakaanomaaliate või selle tõttu, et rasedus on vastunäidustatud.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Asendusemadus

Asparagiinhape

Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Asparagiinhape

Atenuaator (geneetika)

Atenuaator on spetsiifiline regulatoorne DNA järjestus, millelt transkribeeritud RNA moodustab sekundaarstruktuuri.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Atenuaator (geneetika)

ATPaasid

ATPaasid ehk adenosiintrifosfataasid on suur rühm ensüüme, mis katalüüsivad adenosiintrifosfaadi (ATP) hüdrolüütilist lagunemist adenosiindifosfaadiks (ADP) ja fosfaatiooniks.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja ATPaasid

Atsetüülkoensüüm A

Atsetüülkoensüüm A ehk atsetüül-CoA on paljudes organismi biokeemilistes reaktsioonides (eriti ainevahetuses) osalev molekul.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Atsetüülkoensüüm A

Atsetüülkoliin

Atsetüülkoliin Atsetüülkoliin ehk atsetüületanooltrimetüülammoonium (lühend Ach) (ladina acetylcholinum) on orgaaniline molekul, mis toimib neurotransmitterina.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Atsetüülkoliin

Auksiinid

Indool-3-äädikhape (IAA), mis on levinuim auksiin taimedes Auksiinid on taimehormoonide klass, millel on morfogeenitaolised omadused.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Auksiinid

Autbriiding

Autbriiding (inglise outbreeding) ehk mittesugulusaretus (ka välisaretus) on taime- ja loomaliikide, kes genotüübilt on suhteliselt kaugemalt seotud (võrreldes inbriidinguga), ristamine.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Autbriiding

Autosoom

Autosoomid ja sugukromosoomid Autosoom (inglise keeles autosome) on kromosoom (mittesugukromosoom), mis esineb võrdarvuliselt (nt paariliselt) liigi kõikidel isenditel, olenemata nende soost.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Autosoom

B1-vitamiin

B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja B1-vitamiin

B12-vitamiin

B12-vitamiin ehk kobalamiinid on mittesüstemaatiline (tavatermin) üldnimetus vesilahustuvate antianeemiliste bioaktiivsete, valdavalt orgaaniliste molekulide ja nende ühendite rühma kohta.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja B12-vitamiin

B6-vitamiin

B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja B6-vitamiin

B8-vitamiin

B8-vitamiin ehk inositool on vitamiin, mida nimetatakse ka skleroosivastaseks vitamiiniks.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja B8-vitamiin

BacMam-süsteem

fluorestseeruvat valku histoon 2b sulandumise punasesse tagRFP-sse läbi BacMam geeni toimetamise meetodi BacMam-süsteemiks nimetatakse bakuloviiruse (Baculovirus) geeni ülekannet imetajarakkudesse.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja BacMam-süsteem

Barri kehake

Barri kehake ehk Barry kehake ehk sugukromatiin (inglise sex chromatin) on emasimetajate (sealhulgas naiste) keharakkude tuumas paiknev kromatiinivärvidega tugevalt värvuv kehake (läbimõõduga ca 1 µm), mis tavaliselt asub tuuma perifeerias tihedalt vastu tuumamembraani.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Barri kehake

Beeta1-retseptor

β1-retseptori ning seondunud agonisti isoprenaliini kolmemõõtmeline struktuurimudel kristallstruktuuri andmete põhjal Beeta1-retseptor ehk β1-retseptor on üks rakumembraani valk (integraalne membraanivalk), üks beetaretseptoreid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Beeta1-retseptor

Beetablokaatorid

Beetablokaatorid ehk β-blokaatorid ehk beetablokkerid ehk beetaretseptoriblokaatorid ehk beetaretseptori blokaatorid on rühm sarnase toimega ravimeid, mis seovad end organismis beetaretseptoritega, blokeerivad need ja nõnda pärsivad konkureeriva blokaadi alusel adrenaliini ja noradrenaliini toimet.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Beetablokaatorid

Beetaretseptorid

β2-retseptori kristallstruktuur kompleksis ligand karasolooliga β-retseptorid ehk beetaretseptorid ehk beetaadrenergilised retseptorid ehk beetaadrenoretseptorid on rühm fülogeneetilises suguluses olevaid G-valguga seotud retseptoreid, mida aktiveerib hormoon adrenaliin.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Beetaretseptorid

Bioanorgaaniline keemia

Bioanorgaaniline keemia uurib metallide rolli bioloogias.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Bioanorgaaniline keemia

Biokeemia

Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Biokeemia

Biokeemiline geneetika

Biokeemiline geneetika (inglise biochemical genetics) on geneetika haru, mis uurib geneetilise informatsiooni edasiandmist ja realiseerimist biokeemiliste meetoditega, kasutades uurimisobjektidena enamasti mikroorganisme.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Biokeemiline geneetika

Biokiip

Molekulaarbioloogias on biokiibid sisuliselt miniatuursed laborid, mis suudavad läbi viia sadu või tuhandeid üheaegselt toimuvaid biokeemilisi reaktsioone.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Biokiip

Biomolekul

Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Biomolekul

Bioorgaaniline keemia

Bioorgaaniline keemia on orgaanilist keemiat ja biokeemiat ühendav loodusteaduse haru.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Bioorgaaniline keemia

Biopolümeerid

Biopolümeerid on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Biopolümeerid

Bisubstraatsed inhibiitorid

Bisubstraatsed inhibiitorid on ained, mis koosnevad kahest konjugeeritud fragmendist, kus kumbki fragment on suunatud erinevale ensüümi substraati siduvale aktiivtsentrile.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Bisubstraatsed inhibiitorid

BLAST

DNA-ahelate järjestus, mis on kujutatud nukleotiidide ühetäheliste vastetena BLAST-algoritm on töövahend bioinformaatikas, mida kasutatakse sekveneerimisandmete analüüsiks.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja BLAST

Bombükool

Bombükool on feromoonide hulka kuuluv ühend, mida eritavad looduslikult emase siidiliblika (Bombyx mori) röövikud partnerite ligimeelitamiseks.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Bombükool

BRCA1

BRCA1 (inglise keeles Breast Cancer 1) on inimese tuumorsupressorgeen, mida kutsutakse ka kasvajavastaste geenide jaotuse järgi niinimetatud caretaker-geeniks, ning millelt toodetud valgu ülesanne on parandada kahjustunud DNA-d või hävitada rakke, kui DNA-d ei saa parandada.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja BRCA1

CCL25

Chemokine (C-C motif) ligand 25 (CCL25) ehk TECK (Thymus-Expressed Chemokine) on CC- (β-kemokiinid) kemokiinide perekonda liigitatud tsütokiin, mis osaleb ilmselt T-rakkude arengus.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja CCL25

CD (klassifikatsioon)

CD-rakkude pinnatunnuste klassifitseerimissüsteem (inglise cluster of differentiation; lüh CD) on rakkude pinnal ekspresseeruvate antigeenide numbrilise märgistamise ehk klassifitseerimissüsteem.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja CD (klassifikatsioon)

CK2

Proteiinkinaas CK2 (EC 2.7.11.1), tuntud ka kui kaseiinkinaas II, on seriini/treoniini proteiinkinaas, mis on laialt levinud eukarüootsetes rakkudes ja omab palju füsioloogilisi funktsioone.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja CK2

Click-keemia

Click-keemia ehk klikk-keemia on rühm keemilise sünteesi bioloogilisi reaktsioone, mille peamine eesmärk on valitud substraatide ühendamine kindlate biomolekulidega.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Click-keemia

CRISPR

CRISPR valk CRISPR (Clustered Regularly Interspaced Short Palindromic Repeats; hääldatakse "crisper") ehk klasterdatud regulaarsete vahedega lühikesed palindroomsed kordused on prokarüootide DNA-s esinevad lühikesed kordusjärjestused, mis vahelduvad sissetungivatelt viirustelt või plasmiididelt omandatud ja genoomi sisestatud mittekodeerivate DNA lõikudega.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja CRISPR

CRISPR-Cas9 süsteem

CRISPRi mehhanismi üldine skeem CRISPR-Cas9 süsteem on prokarüootide immuunsüsteemi osa, mis annab resistentsuse mitteomaste geneetiliste elementide, näiteks plasmiidide või faagide suhtes.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja CRISPR-Cas9 süsteem

CTLA-4

Tsütotoksiline T-lümfotsüüdi antigeen-4 ehk CTLA-4 ehk CTLA4 ehk CD152 (cytotoxic T-lymphocyte-associated protein 4) on valk, mida ekspresseeritakse mitmete T-rakkude pinnal ja mis toimib T-rakkude aktivatsiooni negatiivse regulaatorina.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja CTLA-4

Defensiinid

pisi Defensiinid on peptiidid, mis kaitsevad inimese rakke mikroorganismide eest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Defensiinid

Desoksüribonukleotiidid

Desoksüribonukleotiidid on keeruka struktuuriga orgaanilised molekulid, mis moodustuvad kolme keemilise ühendi – lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma – liitumisel.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Desoksüribonukleotiidid

Dialüüs

Dialüüs on meetod, mis seisneb selles, et lahusest on poolläbilaskva membraani abil võimalik eraldada suhteliselt väiksema molekulmassiga ühendid (madalmolekulaarsed ühendid, näiteks glükoos), mis membraani läbivad, suhteliselt suurema molekulmassiga ühendeist (kõrgmolekulaarsed ühendid, näiteks tärklis), mis membraani ei läbi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Dialüüs

Diaminopimeliinhape

Struktuurivalem stereoisomeere arvestamata. pisi Diaminopimeliinhape ehk 2,6-diaminopimeliinhape (lühend DAP) on üks aminohapetest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Diaminopimeliinhape

Diploidsus

Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Diploidsus

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja DNA

DNA metülatsioon

DNA metülatsioon on biokeemiline protsess, mis on olulise tähtsusega kõrgemate organismide normaalses arengus.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja DNA metülatsioon

DNA polümeraasid

DNA polümeraas DNA polümeraasid on molekulaarbioloogias ensüümid, mis sünteesivad desoksüribonukleotiididest DNA molekule.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja DNA polümeraasid

DNA replikatsioon

DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja DNA replikatsioon

DNA replikatsiooni initsiatsioon

DNA replikatsiooni initsiatsioon on DNA sünteesi esimene samm ehk sünteesi alustamine, millele järgnevad DNA-ahela elongatsioon ehk sünteesitava ahela pikendamine ja terminatsioon ehk sünteesi lõpetamine.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja DNA replikatsiooni initsiatsioon

DNA sekveneerimine

DNA sekveneerimine ehk järjendamine on DNA molekuli primaarstruktuuri nukleotiidse järjestuse määramine.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja DNA sekveneerimine

DNA tüpiseerimine

DNA tüpiseerimine ehk DNA profiili määramine on levinud meetod kriminalistikas, millega saab identifitseerida inimesi tänu igaühe individuaalsele DNA mustrile.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja DNA tüpiseerimine

DNA-mikrokiiptehnoloogia

DNA-mikrokiiptehnoloogia on meetod molekulaarbioloogias, kus tahkele kandjale (milleks võib olla nt klaas, silikoonist Affymetrixi kiip, Illumina platvormi kuulikesed, nailonfilter) on kovalentselt kinnitatud kümneid tuhandeid spetsiifilisi oligonukleotiidseid järjestusi ning neid hübriiditakse kindlate cDNA või cRNA (komplementaarsete DNA või RNA) proovidega.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja DNA-mikrokiiptehnoloogia

Domeen (struktuuribioloogia)

BRCA1 valgu tugevasti konserveerunud N-terminuses olev RING domeen, mis on seondunud BARD1 valgu RING domeeniga ja moodustanud heterodimeeri Domeen on osa valgu struktuurist, mis on võimeline, sõltumata ülejäänud valgust, arenema ja funktsioneerima.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Domeen (struktuuribioloogia)

Dominantsus

Dominantsus ehk domineerimine on geneetikas ühe tunnuse alleeli valitsemine (domineerimine) tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Dominantsus

Downi sündroom

Nii naise kui mehe 21. kromosoomi trisoomia Downi sündroom ehk trisoomia 21 (lühend DS) on inimese kõige levinum kromosoomhaigus.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Downi sündroom

Duon

Duon on topelttähendusega koodon genoomis.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Duon

Duplikatsioon

Duplikatsioon on mutatsioon, mille korral osa geneetilisest materjalist (geen, kromosoom või mõni nende osa) kahekordistub.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Duplikatsioon

E-vitamiin

Alfatokoferooli ''RRR'' stereoisomeer Tokoferoolid ja tokotrienoolid E-vitamiin ehk tokoferoolid on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin (al 1983), mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja E-vitamiin

E2F

E2F transkriptsioonifaktorite perekond on geeniperekond, mis kodeerib kõrgemates eukarüootides transkriptsioonifaktoreid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja E2F

Edwardsi sündroom

Edwardsi sündroom on 18.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Edwardsi sündroom

Ekson

Ekson (ingl exon, lühend terminist "ekspresseeruv regioon") on eukarüootse geeni DNA lõik, mis jääb selle geeni põhjal loodud pre-mRNA protsessimise järel küpse mRNA koosseisu.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ekson

Eksopolüsahhariidid

Eksopolüsahhariidid (EPS) on kõrge molekulmassiga (10–1000 kDa) polüsahhariidid, mis eralduvad keskkonda mikroobide elutegevuse käigus.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Eksopolüsahhariidid

Elektroporatsioon

Elektroporatsioon on elektrijuhtivuse tõus raku plasmamembraanis, mille on tinginud väline elektriväli.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Elektroporatsioon

ELISA (immunoensüümmeetod)

ELISA ehk immunoensüümmeetod (inglise keeles enzyme-linked immunosorbent assay) on biokeemias laialdaselt kasutatav laboratoorse diagnostika meetod, mis võimaldab selektiivselt tuvastada valke ning neid kvantitatiivselt iseloomustada määramispiiriga alla ühe nanogrammi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja ELISA (immunoensüümmeetod)

Emamõju

Emamõjuks ehk maternaalseks mõjuks nimetatakse nähtust, kus lisaks organismi enda genotüübile ja tema kasvukeskkonnale mõjutavad tema väljakujunevat fenotüüpi ka organismi ema genotüüp ja kasvukeskkond.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Emamõju

Endogeensed retroviirused

Endogeensed retroviirused (ERV-d) on genoomis esinevad endogeensed viraalsed elemendid, mis meenutavad või mida saab tuletada retroviiruste DNA-st.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Endogeensed retroviirused

Endokannabinoidsüsteem

Endokannabinoidsüsteemiks nimetatakse peaajus paiknevaid ja toimivaid neuromodulatoorsete lipiidide ja nende retseptorite võrgustikku keha eri rakkudes ja elundites, nagu kannabinoidi retseptorid CB1 ja CB2 ja nende ligandanandamiidid jt ning neid metaboliseerivaid ensüüme.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Endokannabinoidsüsteem

Endorfiinid

Endorfiinid (inglise keeles endorphines) on paljude loomade närvisüsteemis neuronite sünteesitud ja vabastatavad looduslikud (endogeensed) (opioid)neuropeptiidid, mis seonduvad opioidiretseptoritega, ja arvatakse, et harilikult need pärsivad (vaigistavad) orgaanilise valu edastamist närvikiududes.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Endorfiinid

Endotsütoos

Endotsütoos on väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Endotsütoos

Enhanser-RNA

Enhanser-RNA (eRNA) on väike (paarsada kuni mõni tuhat aluspaari pikk) mittekodeeriv RNA molekul, mis on transkribeeritud ehk sünteesitud sellele vastavast enhanser-järjestusest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Enhanser-RNA

Ensüüm

ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ensüüm

Ensüümiinhibiitor

Rotanoviir inhibeerib HIV proteaasi kompleksi. Proteaasi struktuur on näidatud punaste, siniste ja kollaste lintide abil. Inhibiitor on näidatud palli-pulkade struktuurina üpris proteaasi keskel. PDB http://www.rcsb.org/pdb/explore.do?structureId.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ensüümiinhibiitor

Ensüümikineetika

Ensüümikineetika uurib keemilist reaktsiooni, mida katalüüsib ensüüm.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ensüümikineetika

Ensüümikomisjon

Ensüümikomisjon (ingl k Enzyme Commission) on Rahvusvahelise Biokeemiaühingu (IUB) 1956.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ensüümikomisjon

Ensüümiperekond

Ensüümiperekond ehk ensüümiklass ehk ensüümirühm koosneb keemiliselt lähedaste ensüümide ehk sama põhistruktuuriga ensüümide variatsioonidest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ensüümiperekond

Ensümoloogia

Ensümoloogia (kreekakeelsest sõnast (eesliide en- tähendab ἐν, en, (ingl k in sees ja ζύμη, zýmē 'juuretis' + "logos" 'õpetus') on teadus ensüümidest ning nende struktuurist, kineetikast, funktsioonidest ja toimest organismidele.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ensümoloogia

Epigeneetika

Epigeneetika on teadus, mis uurib organismide geeniekspressioonist sõltuvaid pärilikke muutusi, mis ei ole seotud genoomi muutustega.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Epigeneetika

Erütropoetiin

Erütropoetiin Erütropoetiin (lühend EPO) on paljudel selgroogsetel loomadel neerude koorolluse periturbulaarsetes fibroblastides sünteesitav glükoproteiin hormoon.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Erütropoetiin

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Eukarüoodid

Eukarüootne rakk

Eukarüootne rakk ehk päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Eukarüootne rakk

Eukromatiin

Eukromatiin on kromatiini osa.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Eukromatiin

Euploidsus

Euploidsus (inglise euploidy) on kromosoomistiku võrdkordsus, genoomi kõigi kromosoomide (erandiks võivad olla sugukromosoomid) võrdne arv indiviidil (rakus).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Euploidsus

F-vitamiin

Linoolhappe struktuurvalem α-linoleenhappe struktuurvalem γ-linoleenhappe struktuurvalem F-vitamiin on essentsiaalsete vitamiinilaadset toimet omavate polüküllastamata rasvhapete rühm, väga erineva struktuuriga orgaanilised bioaktiivsed ühendid biomolekulid, ka mikrotoitained, mida elusorganismid enamasti eksogeensete allikateta ei sünteesi või sünteesivad ebapiisavas koguses ning seetõttu peetakse vajalikuks allikaks kas saamist toiduga või vitamiinipreparaatide manustamist.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja F-vitamiin

Fütohormoonid

Fütohormoonid ehk taimehormoonid täidavad taimedel regulatoorset funktsiooni.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Fütohormoonid

Fel d 1

Fel d 1 on proteiin, mis põhjustab inimestel allergiat kasside vastu.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Fel d 1

Fenotüüp

Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Fenotüüp

Fkh1

Replikatsioonikahvli (Forkhead) transkriptsioonifaktor Fkh1 on konserveerunud ''Forkhead box'' FOX transkriptsioonifaktorite perekonda kuuluv valk, mille peamiseks rolliks on G2/M faasis geenide ekspressioon.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Fkh1

Flavonoidid

Flavoon Flavonoidid ehk bioflavonoidid on fütokemikaalid, mis on flavooni (2-fenüülkromooni) derivaadid või sellesarnased ained.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Flavonoidid

Fluorokinoloonid

Fluorokinoloonid on sünteetilised laiatoimelised antibiootikumid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Fluorokinoloonid

Fotofosforüülimine

Fotofosforüülumine ehk fotofosforüleerumine ehk fotofosforüülimine ehk fotofosforüleerimine on ATP süntees ADP-st valgusenergia arvelt.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Fotofosforüülimine

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Fotosüntees

Fotosüsteem II

Tsüanobakteri fotosüsteem II Fotosüsteem II (FSII) on esimene osa fotosünteesi mehhanismist.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Fotosüsteem II

FOXN1

Forkhead box N1 ehk FOXN1 on teatud selgroogsete loomade genoomis tuvastatud geen.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja FOXN1

FOXP2

FOXP2 (lühend ingliskeelsest väljendist Forkhead box protein P2) on geen, mis kodeerib inimorganismis valku FOXP2.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja FOXP2

G-valgud

G-valgu beeta-gamma kompleks. Beeta alaühik on sinine ja gamma alaühik punane Guanosiindifosfaat Guanosiintrifosfaat G-valgud ehk guaniininukleotiide siduvad valgud on valdavalt eukarüootsetel organismidel klassifitseeritud valkude perekond, mis tegeleb väljastpoolt rakku tulevate keemiliste signaalide ülekandega raku sisemusse.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja G-valgud

G-valguga seotud retseptorid

Melanokortiin-4 retseptori struktuur, kus on näha G-valguga seotud retseptoritele iseloomulikud seitse membraani läbivat domeeni G-valguga seotud retseptorid (ingl k G protein-coupled receptors (GPCR)) moodustavad suure osa valguliste retseptorite perekonnast, mis tuvastavad rakuväliseid molekule ja aktiveerivad rakusiseseid signaaliülekande radasid, mille tagajärjel saavutatakse bioloogiline vastus (igasugune muutus raku olekus või aktiivsuses, näiteks liikumine, ainete sekreteerimine, ensüümide tootmine, geenide ekspressioon jne.).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja G-valguga seotud retseptorid

Gameet

Gameet on organismi sugurakk.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Gameet

GASP fenotüüp

GASP fenotüüp on bakterite omadus, mis lubab neil võrreldes ülejäänud populatsiooniga pärast surmafaasi kasvu jätkata.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja GASP fenotüüp

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Geen

Geeniekspressioon

Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Geeniekspressioon

Geeniregulatsioon

Geeniregulatsioon (inglise regulation of gene expression, gene regulation) on geenide ekspresseerumise ehk geeniekspressiooni mõjustamine läbi seda reguleerivate mehhanismide kompleksi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Geeniregulatsioon

Geenitehnoloogia

Geenitehnoloogia ehk tehnogeneetika ehk insenergeneetika ehk geenimanipulatsioon on geneetika haru, kus kasutatakse organismide genoomi muutmiseks biotehnoloogia vahendeid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Geenitehnoloogia

Geeniteraapia

Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Geeniteraapia

Geenitriiv

Geenitriivi tagajärjel võib väikestes populatsioonides kergesti väheneda geneetiline mitmekesisus Geenitriiv ehk geneetiline triiv (inglise genetic drift, random genetic drift, allelic drift) on geeni alleelide (ja mittegeensete geneetiliste markerite alleelsete variantide) sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades juhuvaliku tõttu.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Geenitriiv

Geenivektor

Geenivektor ehk geenisiirdaja on geeniteraapias kasutatav rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav pärilikkusaine on ühendatud elementidega, mis võimaldab sellel rakku siseneda, seal integreeruda ja avalduda.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Geenivektor

Geenivool

Geenivool ehk geenisiire (inglise gene flow) on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Geenivool

Geenmuundatud organism

legend pattern orange:Ülejäänud riigid, kus toodetakse alla 5% kommertskasutuses olevatest GMO-dest. Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Geenmuundatud organism

Genealoogia

Genealoogia on ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade ja nende üksikliikmete põlvnemist ja sugupuid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Genealoogia

Geneetik

Geneetik on teadlane, kes tegeleb geneetikaga.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Geneetik

Geneetika

DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Geneetika

Geneetiline häire

Geneetiline häire on haigus, mida põhjustavad muutused indiviidi DNA-s. Mutatsiooni tulemusena toimuvad muutused geeni moodustavas DNA järjestuses ning vastav geen ei suuda enam kodeerida normaalselt töötavat valku.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Geneetiline häire

Geneetiline info

Geneetiline info ehk geneetiline informatsioon (ka: genoomne info) on elusorganismi geenidesse talletatud informatsioon organismi ülesehituse kohta.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Geneetiline info

Geneetiline kood

"Koodipäike" Geneetiline kood on kindel vastavus nukleiinhapete (RNA) koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Geneetiline kood

Geneetiline muundamine

Geneetiline muundamine ehk geneetiline manipulatsioon on geenmuundatud organismide (ehk GMO-de) valmistamine.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Geneetiline muundamine

Geneetiline polümorfism

Geneetiline polümorfism on mingi lookuse kahe või enama alleeli (ja tihti ka fenotüübi) esinemine populatsioonis, kusjuures ka haruldasima alleeli sagedus on suurem, kui vahetu mutatsiooniline teke seda võimaldaks.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Geneetiline polümorfism

Geneetiliselt muundatud hiir

Transgeenne hiir, kellel on karvakasvu mõjutav geen välja lülitatud (vasakul). Tema kõrval on tavaline hiir Geneetiliselt muundatud hiir ehk transgeenne hiir on koduhiir, kelle genoomi on muudetud, kasutades geenitehnoloogiat.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Geneetiliselt muundatud hiir

Genisteiin

Genisteiin (lühend GE) on looduslikult esinev taimehormoon (fütoöstrogeen), mida sünteesivad mitmed taimed, nagu sojaoad, aasristik jt.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Genisteiin

Genofond

Genofond ehk geenifond on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Genofond

Genoom

Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Genoom

Genoomi suurus

Genoomi suuruste vahemik eri eluvormidel Genoomi suurus on genoomi ühes eksemplaris sisalduv DNA kogus.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Genoomi suurus

Genoomika

Genoomika on multidistsiplinaarne teadusharu, mis uurib genoome.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Genoomika

Genotüüp

retsessiivset geenivarianti (alleeli), mis määrab värvuse kui fenotüübilise tunnuse Genotüüp (inglise genotype) on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Genotüüp

Glükagoon

Glükagoon on kõhunäärme hormoon, mille peamiseks funktsiooniks on glükoosi tootmine ning reguleerimine.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Glükagoon

Glükogeen

Glükogeen on polüsahhariid, mille abil säilitatakse loomorganismides glükoosivarusid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Glükogeen

Glükolüüs

Glükolüüs (ka Embdeni-Meyerhofi rada) on üks organismi ainevahetusradadest, mille käigus toimub heksooside, eelkõige glükoosi oksüdatiivne lõhustamine püruvaadini.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Glükolüüs

Glükoos-6-fosfaat

Glükoos-6-fosfaat (C6H13O9P) on glükoosi suhkur, mille 6.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Glükoos-6-fosfaat

Glükoproteiinid

Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Glükoproteiinid

Glükuronisatsioon

Glükuronisatsioon on keemiline protsess, mille käigus glükuroonhape seostub O-glükosiidse sideme kaudu mitmesuguste keemiliste ühenditega nagu ravimid, hormoonid, mürgid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Glükuronisatsioon

Glütsiin

pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Glütsiin

Glutamaat

Glutamaat on glutamiinhappe karboksülaatanioon, kus kõrvalahela -COOH on deprotoneeritud (andes COO-) või sool, kus deprotoneeritud kõrvalahelale liidetakse näiteks K+ või Na+.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Glutamaat

Glutamiinhape

Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Glutamiinhape

Glutatioon

Glutatioon Glutatioon (GSH) on oluline antioksüdant taimedes, loomades, seentes, bakterites ja arhedes.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Glutatioon

Golgi kompleks

Golgi kompleks (GK), ka Golgi keha ja Golgi aparaat, on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Golgi kompleks

Gonosoom

Gonosoom ehk sugukromosoom (inglise keeles gonosome) on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev; gonosoomid määravad sügoodi geneetilise (kromosoomse) soo.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Gonosoom

Guaniin

Guaniini struktuurivalem G-C-aluspaari struktuurivalem Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Guaniin

Haplodiploidsus

Haplodiploidsus (inglise haplodiploidy) tähendab, et ühe soo organismidel on haploidsed rakud ja teisel sool diploidsed rakud.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Haplodiploidsus

Haplogrupp

Haplogrupp on molekulaarses evolutsioonis sarnaste DNA variantide (haplotüüpide) kogum, mis omab ühist üksiku nukleotiidi polümorfismiga esivanemat.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Haplogrupp

Haploidsus

Haploidsus (kr. keelest haplos üksik ja eidos kuju; inglise haploidy) indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Haploidsus

Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed

Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed (inglise reactive oxygen species, lühend ROS) ehk reaktiivsed hapnikuühendid ehk hapniku reaktiivsed vormid ehk hapnikuradikaalid on reaktiivsed molekulaarüksused, milles on paardumata elektronidega hapnikuaatomeid (radikaalid) või O−O sidemeid (peroksürühm) ning mis võivad osaleda keemilistes reaktsioonides, mis etendavad olulist osa organismide ainevahetuses ja vananemises.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed

Hardy-Weinbergi seadus

HW seadus graafiliselt. Pikiteljel on toodud alleelisagedused ''p'' ja ''q'', püstteljel on toodud vastavad genotüübisagedused ''p2'', ''2pq'' ja ''q2''. Värvid eristavad genotüüpe.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Hardy-Weinbergi seadus

Hayflicki piirang

Hayflicki piirang ehk Hayflicki arv on eukarüootide somaatiliste rakkude paljunemiskordade piirarv.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Hayflicki piirang

Hüdrolaasid

Hüdrolaasid ehk EC 3. on peamiselt hüdrolüütilisi lagunemisreaktsioone katalüüsivate ensüümide klass.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Hüdrolaasid

Hedgehogi signaalirada

Hedgehogi signaalirada on põhiline regulaator paljudes selgroogsete embrüonaalse arengu protsessides, tüvirakkude säilitamises, rakkude diferentseerumises ja kiires kasvus.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Hedgehogi signaalirada

HeLa rakuliin

HeLa rakkude DNA märgistatuna fluorestseeruva märgisega Hoechst HeLa rakuliin on kõige vanem inimese immortaliseerunud kasvaja rakuliin, mida kasutatakse teaduslikes uurimustes.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja HeLa rakuliin

Helikaasid

''E. coli'' helikaasi RuvA struktuur Helikaasid on kõigile elusorganismidele iseloomulikud elutähtsad ensüümid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Helikaasid

Heterokromatiin

Heterokromatiin ehk kondenseerunud kromatiinaine on DNA pakitud vorm, mis on tuumas inaktiivne ja mikroskoobis nähtav tumedate aladena.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Heterokromatiin

Heterosügootsus

Heterosügootsus, kus on näidatud homoloogilisi kromosoome; A ja c tähendavad alleele Heterosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses (või mitmes vaatlusaluses lookuses) asuvad ühe geeni erinevad alleelid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Heterosügootsus

Hiina hamstri munasarjarakud

mitokondrid. Hiina hamstri munasarjarakke (edaspidi CHO) kasutatakse mudelorganismidena bioloogilistes ja meditsiinilistes uuringutes.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Hiina hamstri munasarjarakud

Histamiin

Histamiin Histamiin on orgaaniline lämmastikühend, mis reguleerib immuunreaktsioone ja ka füsioloogilisi reaktsioone soolestikus, ning on üks signaalmolekulidest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Histamiin

Holliday ühendus

Holliday ühendus (ingl. Holliday junction) on DNA nelja ahela vaheline liikuv ühendus, mis ilmub, kui toimub kromosoomide konjugatsioon meioosis.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Holliday ühendus

Homoloogilised kromosoomid

Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Homoloogilised kromosoomid

Homosügootsus

Homosügootsus, kus on näidatud homoloogilisi kromosoome; A ja C tähendavad alleele Homosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid; näiteks dominantsed alleelid AA või retsessiivsed alleelid aa.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Homosügootsus

Horisontaalne geeniülekanne

"Elu puu", mis kujutab horisontaalset ja vertikaalset geeniülekannet Horisontaalne geeniülekanne ehk horisontaalne geenisiire on geneetilise informatsiooni kandumine ühest organismist teise muul viisil kui paljunemise kaudu vanemalt järglasele.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Horisontaalne geeniülekanne

Humoraalne immuunsus

Humoraalseks immuunsuseks ehk humoraalseks immuniteediks ehk humoraalseks immuunvastuseks nimetatakse paljude selgrootute ja selgroogsete loomade immuunsuse liiki.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Humoraalne immuunsus

IC50

fosforüülimine) inhibeerimine kahe ainega, A ja B. Inhibiitor A toimib madalamal kontsentratsioonil ning on seetõttu antud süsteemis efektiivsem. IC50 ehk poolmaksimaalne inhibeerimiskontsentratsioon on ensüümi pöörduva inhibiitori kontsentratsioon, mille juures ensümaatiliselt katalüüsitava reaktsiooni kiirus väheneb poole võrra.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja IC50

IgLON

IgLON on kuuluv immunoglobuliinide (Ig) superperekonda valguperekond.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja IgLON

Immunoloogiline kapillaarülekanne

Pildil on nähtavad antikehaga seondunud uuritavate valkude fragmendid ja marker valkude molekulmasside määramiseks Immunoloogiline kapillaarülekanne (inglise keeles western blot) on valguanalüüsi meetod, mida kasutatakse valkude tuvastamiseks.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Immunoloogiline kapillaarülekanne

Immunoloogiline sünaps

Immunoloogiline sünaps (immunologial synapse, IS) on immunoloogias selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi talitlusest tulenev eriline rakkude seis (cluster või immunokompleks), mille korral tüümusest välja liikunud T-rakud ja antigeene esitlevad rakud või märklaudrakud justkui suhtlevad ja mille õnnestumiseks on vaja T-rakkude retseptorite ja peamise koesobivuskompleksi valke ning aktiveeritakse T-rakud.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Immunoloogiline sünaps

Imputeerimine (geneetika)

Imputeerimine on statistikas kasutamist leidev protsess, mille käigus püütakse leida vaatluste käigus fikseerimata jäänud, kuid tegelikult esinevaid väärtusi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Imputeerimine (geneetika)

In situ hübridisatsioon

RNA ''in situ'' hübridisatsioon vaadatuna fluorestsents- ja valgusmikroskoobi all RNA rakkudes, kui kasutatakse FISH meetodit ''In situ'' hübridisatsioon ''Drosophila'' embrüote arengustaadiumites, kus vaadeldakse RNA geeni ''hunchback'' In situ hübridisatsiooni (ISH) põhimõte on fikseeritud koetükis märgistatud nukleiinhappe (DNA või RNA) ahela kinnitamine komplementaarse DNA või RNA ahela külge.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja In situ hübridisatsioon

Inbriiding

Inbriiding ehk sugulasaretus ehk sisearetus on selliste isendite ristamine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Inbriiding

Indool-3-äädikhape

Auksiin Indool-3-äädikhape (ka auksiin) on taime arengut reguleeriv kasvuhormoon, kõige tähtsam auksiinidest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Indool-3-äädikhape

Informatsiooni-RNA

Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Informatsiooni-RNA

Inimese genoom

Inimese karüotüüp – 46 kromosoomi Inimese genoom on inimese liigiomases haploidses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Inimese genoom

Inimese koorioni gonadotropiin

hCG ruumiline struktuur. Kristallstruktuuri koordinaadid: PDB 1HCN Inimese koorioni gonadotropiin (inglise keeles human chorionic gonadotropin, lühend hCG) on kahest alaühikust koosnev valguline hormoon, mis kuulub gonadotropiinide hulka ning on oluline raseduse jooksul emaorganismi ja embrüo vahelise molekulaarse „suhtluse“ tagamiseks.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Inimese koorioni gonadotropiin

Integraalsed membraanivalgud

Integraalsed membraanivalgud ehk integraalsed valgud on membraanivalgud, mis ulatuvad osalt biomembraani sisse või läbistavad selle täielikud.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Integraalsed membraanivalgud

Integron

Integron on geneetiline struktuur, mis sisaldades geenikassette, tagab horisontaalse geeni ülekande, olles võimeline püüdma fragmente võõrast DNA-st, ning mängib olulist rolli antibiootikumiresistentsete geenide levikus ja bakterigenoomide evolutsioonis.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Integron

Interfaas

Interfaas on päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Interfaas

Interferoonid

Interferoonideks (inglise keeles interferons, lühend IFN) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehas mitmesuguseid rakkude komplekteeritavaid ja vabastatavaid valke, mille ülesandeks on immuunvastus.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Interferoonid

Interleukiin-10

Interleukiin-10 ehk IL-10 on paljude selgroogsete loomade mitmete lümfisüsteemi rakkude poolt teatud sündmuste korral vabastatavad endogeensed lühiajalised valgulised signaalmolekulid, mis vahendavad tõenäoliselt põletikuvastaseid jaimmunosupressiivseid toimeid (immuunvastuse pidurdamine) ning mis liigitatakse põletikuvastaste tsütokiinide hulka.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Interleukiin-10

Intron

Üht intronit sisaldav geen Intron (lühend terminist "interfereeruv regioon") on geenis olev nukleotiidne järjestus, mis eemaldatakse RNA splaissimise käigus, kui valmistatakse RNA produkt, millelt toimub translatsioon.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Intron

Ioonikanal

Alametitsiini ioonikanal Ioonikanal ehk ioonkanal on transmembraanne valk, kus membraani läbivatest valgumolekulidest moodustub kanal ehk poor.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ioonikanal

IRF7

Interferooni regulaatorfaktor 7 (inglise keeles interferon regolatory factor 7, lühend IFR7) on IRF regulatsiooni faktorite perekonna liige.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja IRF7

Isoensüüm

Isoensüüm ehk isosüüm on ensüüm, millel on mitu struktuurivormi, kuid mis katalüüsivad kõik ühte keemilist reaktsiooni.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Isoensüüm

Isotermiline tiitrimis-kalorimeetria

Isotermiline tiitrimis-kalorimeetria (isothermal titration calorimetry, ITC) on meetod molekulaarsete komplekside tekkimise ja lagunemise käigus neelduva või eralduva soojuse mõõtmiseks.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Isotermiline tiitrimis-kalorimeetria

K-meer

K-meer (ingl k-mer) on k nukelotiidi pikkune oligomeer, mida kasutatakse enamasti bioinformaatika probleemide lahendamiseks.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja K-meer

Kahedimensionaalne geelelektroforees

Kahedimensionaalne geelelektroforees (2DE- või 2D-elektroforees) on elektroforeesi rakendus, mida klassikaliselt kasutatakse valkude analüüsimiseks.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kahedimensionaalne geelelektroforees

Kaltsitoniin

Kaltsitoniin on üheahelaline 32 aminohappest koosnev peptiidhormoon, mida sekreteerivad kilpnäärme parafollikulaarsed C-rakud.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kaltsitoniin

Kasvaja supressorgeenid

Kasvajavastane geen (ka tuumorsupressorgeen) on geen, mis juhib oma produktide kaudu rakkude jagunemist.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kasvaja supressorgeenid

Kasvuhormoon

Kasvuhormooni struktuur Kasvuhormoon (lühend GH tuleneb ingliskeelsest mõistest growth hormone, lühend hGH tähistab inimese kasvuhormooni human growth hormone) on valgupõhine peptiidhormoon, mis stimuleerib kasvu, rakkude paljunemist ja taastumist inimestel ja loomadel.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kasvuhormoon

Kataboliitne repressioon

Kataboliitne repressioon ehk glükoosiefekt (inglise keeles catabolite repression) on nähtus, mille korral erinevate süsivesikute esinemisel kasvukeskkonnas eelistatakse süsiniku- ja energiaallikana ühte kindlat süsivesikut.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kataboliitne repressioon

Kataboolne plasmiid

Kataboolne plasmiid on kromosoomiväline geneetiline element, mis võimaldab bakteril lagundada erinevaid ühendeid, kasutades neid süsiniku-, lämmastiku- või energiaallikatena.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kataboolne plasmiid

Katehhooli dioksügenaasid

Katehhooli dioksügenaasid on klass bakteriaalseid metalli sisaldavaid ensüüme, tavaliselt on selleks raud.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Katehhooli dioksügenaasid

Kääbusmutandid

Kääbusmutandid (ρ- / rho-) on defektse hingamisahelaga mutandid, kelle fenotüübiks on metsiktüübist väiksemad kolooniad.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kääbusmutandid

Kääviniidistik

Pilt mitoosi metafaasist mikroskoobi all. Käävniidid (rohelised) on valmis tõmbama tütarkromatiidid (sinised) vastaspooltele.Kääviniidistik koosneb niitjatest valkudest, mis mängivad olulist rolli raku jagunemisel.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kääviniidistik

Käitumisgeneetika

Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste, eriti intelligentsuse, temperamendi, isiksuse ja patoloogiliste omaduste kujunemises.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Käitumisgeneetika

Külmutatud koekiip

Külmutatud koekiip Külmutatud koekiip (inglise keeles frozen tissue array) koosneb OCT-sse (Optimal Cutting Temperature compound) korrapäraselt sisestatud silindrilistest koeproovidest, mis on võetud värskelt külmutatud koetükist.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Külmutatud koekiip

Külomikron

Külomikronid (ingl chylomicron) ehk lipoproteiinikerakesed ehk ULDL (ultra low-density lipoproteins ehk ülimadala tihedusega lipoproteiinid) on lipoproteiinid, mille abil transporditakse lipiide soolestikust lümfisüsteemi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Külomikron

Kümotrüpsiin

Kümotrüpsiini kristalne kuju Kümotrüpsiin on seedekulgla seedeensüüm, mis lagundab kaksteistsõrmiksooles valke ja polüpeptiide.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kümotrüpsiin

Kilpnäärmehormoonid

Kilpnäärmehormoonid (thyroid hormones) on paljude selgroogsete sisenõrenäärme kilpnäärme follikulaarsete epiteelirakkude (türeotüütide) poolt eritatavate hormoonide – türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3) koondnimetus, mille funktsiooniks on organismi hapnikutarbimise ja rakkude ainevahetuse regulatsioon ja neid loetakse elutähtsateks hormoonideks.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kilpnäärmehormoonid

Kitiin

Kitiin (C8H13NO5)n on pikk biopolümeer, polüsahhariid, glükoosi derivaat.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kitiin

Kloon

Kloon on raku või organismi vegetatiivne järglaskond ja seetõttu geneetiliselt ühetaoline.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kloon

Kloonimine

Kloonimine (tuletatud vanakreeka sõnast κλών (klõn) – 'oksake') on geneetiliselt identsete organismide saamine sugulise või mittesugulise (sealhulgas ka vegetatiivse) paljunemise tulemusena.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kloonimine

Kodeiin

Kodeiini molekuli struktuur Kodeiin, mida tuntakse ka 3-metüülmorfiinina, on opiaatide rühma kuuluv ravim, millel on valu vaigistav, köhavastane ja kõhulahtisusvastane toime.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kodeiin

Koekiip

0,6 mm läbimõõduga koeproovidest valmistatud koekiip Koekiip (inglise keeles tissue microarray) on parafiiniplokk, kuhu on sisestatud kuni 1000 üksikut koeproovi, võimaldades samaaegselt teha histoloogilisi analüüse suure hulga kudedega.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Koekiip

Koensüümid

Koensüümid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (mittevalguline osa), mis koos ensüümide valguosaga (apoensüümidega) osalevad ensüümi katalüüsis (aktiivtsentris) moodustades toimivaid ensüüme.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Koensüümid

Komplementaarsusprintsiip (geneetika)

Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Komplementaarsusprintsiip (geneetika)

Koodon

Koodon (inglise codon) on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik (triplett) geneetilises koodis.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Koodon

Koopiaarvu variatsioonid

Koopiaarvu variatsioonid (ingl copy number variation, lühend CNV) on kindla geeni eksemplaride arvu ehk koopiaarvu varieerumine eri indiviidide vahel.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Koopiaarvu variatsioonid

Kopsiin

Kopsiin on valk, mis eraldati 2014.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kopsiin

Kortikosteroon

Kortikosteroon, mida tuntakse ka kui 17-deoksükortisooli ja 11β,21-dihüdroprogesterooni, on 21-süsinikuline steroidhormoon kortikosteroidide klassist, mida toodetakse neerupealiste koores.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kortikosteroon

Kreatiin

Kreatiin on lämmastikku sisaldav orgaaniline hape, mida looduslikult esineb selgroogsete organismis.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kreatiin

Kromatiid

Joonis: 1) kromatiid 2) tsentromeer 3) lühem osa parempoolsest kromatiidist 4) pikem osa parempoolsest kromatiidist Kromatiid on geneetiliselt identse informatsiooniga koopia kromosoomist, mis on ühendatud sellesama kromosoomiga tsentromeeri kaudu.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kromatiid

Kromatiin

Kromatiini struktuur Kromatiin on DNA ja sellega seondunud valkude (histoonide) kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kromatiin

Kromosoom

Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kromosoom

Kromosoomistik

Naise kromosoomistik (Y-kromosoom puudub). Kromosoomistik ehk karüotüüp on kromosoomide kogum indiviidi keha- või generatiivse raku tuumas.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kromosoomistik

Ksantofüllid

Ksantofüllid on üks karotenoidide rühm.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ksantofüllid

Kusihape

Kusihappe struktuurivalem Kusihape on heterotsükliline ühend molekulivalemiga C5H4N4O3.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kusihape

Kvantitatiivse tunnuse lookus

Kvantitatiivse tunnuse lookus (lühend QTL: quantitative trait locus) on lühike marker-DNA järjestus, milles ühe- või mõnenukleotiidsed muutused põhjustavad nähtavaid muutusi isendi fenotüübis.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Kvantitatiivse tunnuse lookus

L-karnitiin

L-karnitiin on vitamiinse toimega vesilahustuv ühend.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja L-karnitiin

Lac-operon

Lac-operon ehk laktoosioperon on operon, mis on vajalik laktoosi transpordiks ja metabolismiks bakteris Escherichia coli ja paljudes teistes sooles elevates bakterites.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lac-operon

Laiatoimelised antibiootikumid

Laiatoimelised ehk laia toimespektriga antibiootikumid on antibiootikumid, mis toimivad suure hulga eritüübiliste bakterite vastu.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Laiatoimelised antibiootikumid

Laminiinid

Laminiinid (lamina – lad õhuke plaat, kiht) on peamised basaalmembraani valgud, mis kuuluvad heterotrimeersete glükoproteiinide hulka, koosnevad kolmest polüpeptiidahelast (α, β ja γ) ning seovad rakke ja ekstratsellulaarset maatriksit (adhesioonivalk).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Laminiinid

Lap-süsteem

Lap-süsteem on oluline süsteem biokile tekkeks bakteritel Pseudomonas fluorescens ja Pseudomonas putida.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lap-süsteem

Lämmastikalused

Lämmastikalused DNA struktuuri osana. On näidatud vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustunud vesiniksidemed kahe DNA ahela koostisse kuuluvate lämmastikaluste vahel. Lämmastikalus on nukleotiidi koostisse kuuluv lämmastikurikas aromaatne fragment.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lämmastikalused

Lükopeen

Lükopeen ehk lükopiin on karotenoidide hulka kuuluv pigment, mida leidub rohkesti küpsetes tomatites ja mis on nende punase värvuse peamine põhjus.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lükopeen

Lümfokiinid

Lümfokiinideks nimetatakse vahel selgroogsete loomade lümfisüsteemi T-lümfotsüütide poolt komplekteeritavaid ja vabastatavaid väikesemolekulilisi (~12–30 kDa) lahustuvaid valke.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lümfokiinid

Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul

Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul ehk SLAM ehk CD150 on looduslikult valk mis toimib aktiveeritud T- ja B-rakkude pinnal retseptorina.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul

Lüsiin

Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lüsiin

Lüsosüümid

Lüsosüümi kristallid vaadatuna Nikon SMZ800 mikroskoobist läbi lineaarselt polariseeriva filtri. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgu kristalli soolakristallist, kuna valgu kristall on valguse suhtes enamikul juhtudel anisotroopne, soolakristallid tihti mitte Lüsosüüm ehk muramidaas ehk N-atsetüülmuramiidglükaanhüdrolaas on bakterite rakuseina lüüsiv ensüüm.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lüsosüümid

Lüsosoom

Põieke 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. '''Lüsosoom''' 13. Tsentriool Lüsosoom on üks rakuplasmas asetsevatest rakuorganellidest, ühekordse rakumembraaniga ümbritsetud põieke, mille sees paiknevad ensüümid lahustavad rakusiseseid valke, makromolekule ja rakustruktuure.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lüsosoom

Lõhestav valik

Lõhestav valik ehk disruptiivne valik (ka diferentseeriv valik) on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mis soosib isendeid, kellel mingi muutuja väärtused on äärmuslikud (skaala mõlemas otsas).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lõhestav valik

Lektiinid

Hemaglutiniin külgvaates Lektiinid on keerukad valgud ja glükoproteiinid, mis seovad spetsiifiliselt süsivesikuid raku pinnal.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lektiinid

Leutsiin

Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Leutsiin

Levaanid

Levaani monomeer Levaan on homopolüsahhariid, mis koosneb β-(2,6)glükosiidsidemega ühendatud D-fruktofuranosüüljääkidest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Levaanid

Levanaasid

Levanaasid ehk levaanhüdrolaasid, fruktaanhüdrolaasid või fruktanaasid (süstemaatilise nimega (2→6)-β-D-fruktaani fruktaanohüdrolaasid) on eksoensüümid, mis katalüüsivad 2,6-β-D-fruktofuranosüülsidemete hüdrolüüsi 2,6-β-D-fruktaanides (levaanides).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Levanaasid

Li-Fraumeni sündroom

Li-Fraumeni sündroom on haruldane autosomaalse dominantse pärandumistüübiga sündroom, mille puhul kasvajad võivad areneda samal ajal erinevates elundites.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Li-Fraumeni sündroom

Ligand

HCo(CO)4 viie ligandiga Ligand on ioon või molekul (funktsionaalrühm), mis seondub keskse metalliaatomiga (kompleksühendi tuumaga), moodustades kompleksühendi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ligand

Ligandi sidumiskatse

Ligandi sidumiskatse on katse või analüütiline protseduur, mis põhineb ligandimolekulide seostumisel antikehade, retseptorite ja muude makromolekulidega.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ligandi sidumiskatse

Ligeerimine

Ligeerimine on protsess, mille käigus kaks nukleiinhappejääki liituvad ensüümi kaasabiga.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ligeerimine

Lignotselluloos

Lignotselluloos on taimne biomass, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lignotselluloos

Lignotselluloosi lagundamine

Lignotselluloosi lagundamine seisneb polüsahhariididest koosneva lignotselluloosi ensümaatilisel lagundamisel seente ja bakterite poolt.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lignotselluloosi lagundamine

Lipiidid

Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lipiidid

Lipiidne kaksikkiht

Läbilõige lipiidsest kaksikkihist Kolm võimalikku struktuuri, mida fosfolipiidid lahuses moodustada võivad: liposoom ehk suletud kaksikkiht, mitsell ja lipiidne kaksikkiht Lipiidne kaksikkiht (eestikeelne varasem nimetus bilipiidne kiht) on õhuke rakumembraan, mille moodustavad kaks vastakuti paiknevat lipiidsete molekulide kihti polaarses keskkonnas, kui rasvhapejääkide hüdrofoobsed osad koonduvad keskmesse ja polaarsed osad jäävad kaksikkihi välispinnale.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lipiidne kaksikkiht

Lipoehape

Lipoehappe molekul Lipoehappe molekul Lipoehape ehk N-vitamiin ehk alfalipoehape (keemiline valem C8H14O2S2) on vesilahustuv keemiline ühend.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lipoehape

Lipoproteiinid

Lipoproteiin on vees lahustuv valgu (ehk proteiini) ja lipiidi ühend.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lipoproteiinid

Lookus

Lookus (ladina sõnast locus 'koht') on klassikalises geneetikas kromosoomi piirkond, kus paikneb mingi geen.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lookus

LPMO

Lüütiline polüsahhariidmonooksügenaas ehk polüsahhariidmonooksügenaas ehk LPMO (lytic polysaccharide monooxygenase) on polüsahhariide lagundavate vask sõltuvate oksüdatiivsete ensüümide grupp.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja LPMO

Luteiin

pisi Luteiin (sõnast luteus 'reseedaga värvitud, oranžkollane') ehk ksantofüll ehk toiduvärvina E 161b on kollakasoranž taimepigment, mis kuulub karotenoidide hulka.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Luteiin

Luteiniseeriv hormoon

Luteiniseeriv hormoon (LH, tuntud ka kui lutropiin) on hormoon, mida toodab eesmine ajuripats.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Luteiniseeriv hormoon

Lutsiferaas

Jaanimardika (''Photinus pyralis'') lutsiferaasi struktuur Lutsiferaas on ensüüm, mis kiirendab bioluminestsentsi ehk helendamist põhjustavat reaktsiooni.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Lutsiferaas

Makroergilised ühendid

Makroergilised ühendid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, millesse salvestatud keemilist energiat kasutab elusorganism ära biokeemilistes reaktsioonides, eriti biosünteesireaktsioonides.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Makroergilised ühendid

Makromolekul

Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Makromolekul

Maltaas

Maltaasi heksameer. ''Sulfolobus solfataricus'' Maltaas ehk alfaglükosidaas ehk α-glükosidaas (EC 3.2.1.20, ka glükoinvertaas, glükosidosukraas, maltaas-glükoamülaas, α-D-glükosidaas, α-glükosiid hüdrolaas, α-1,4-glükohüdrolaas, α-glükopüranosidaas, glükosidoinvertaas, α-D-glükosiid glükohüdrolaas) on ensüüm, mis lõhustab oligosahhariidis glükosiidsidet, mille tagajärjel vabaneb glükoos.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Maltaas

Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas

Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas (MnSOD), ka mitokondriaalne superoksiidi dismutaas ja superoksiidi dismutaas 2 (SOD2), on ensüüm, mida leidub peamiselt mitokondrites.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas

MAT-lookus

MAT-lookus on DNA lõik pagaripärmi kolmandas kromosoomis, mis sisaldab informatsiooni pärmi paardumistüübi kohta.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja MAT-lookus

Müeliin

Müeliin (ladina myelinum) on närvikiude ümbritsev rakumembraan.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Müeliin

Mükotoksiinid

Roheline kärbseseen sisaldab mitmeid väga tugevatoimelisi mükotoksiine Mükotoksiinid (kreeka keeles mykes, mis tähendab seent, ja sõna toxikon, mis tähistab toksiini ehk mürki) on seente toodetud keemilised mürkained.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mükotoksiinid

Meioos

Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Meioos

Melanokortiin-1 retseptor

Melanokortiin-1 retseptor ehk melanotsüüte stimuleeriva hormooni retseptor (lüh MC1R) on melanotsüütide plasmamembraani G-valguga seotud retseptor, mis seob mitmeid ajuripatsi peptiidhormoone melanokortiine ja sünteesib melaniini.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Melanokortiin-1 retseptor

Melanokortiin-4 retseptor

Melanokortiin-4 retseptor Melanokortiin-4 retseptor (MC4 retseptor või MC4R) on üks viiest seni avastatud melanokortiini retseptorist.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Melanokortiin-4 retseptor

Membranoosse kofaktori proteiin

CD46 Membranoosse kofaktori proteiin ehk MCP ehk CD46 on looduslikult tuumaga rakkude ekspresseeritav valk, mis toimib retseptorina.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Membranoosse kofaktori proteiin

Mendeli seadused

Mendeli seadused ehk Mendeli reeglid ehk Mendeli pärandumisseadused ehk Mendeli pärilikkusseadused on organismide tunnuste pärandumise seadused geneetikas.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mendeli seadused

Metioniin

pisi Metioniin (lühend Met või M, valem HO2CCH(NH2)CH2CH2SCH3) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Metioniin

Mikro-RNA

MikroRNA-203 sekundaarstruktuur MikroRNA-d (lühendatult miRNA; ingl microRNA) on lühikesed, keskmiselt 20–25 nukleotiidi pikkused üksikahelalised RNA-molekulid, mida sünteesitakse eukarüootsete rakkude tuumades.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mikro-RNA

Mikrosatelliit

Mikrosatelliidid on lühikesed tandeemselt korduvad nukleotiidsed järjestused, 2–5 aluspaari pikad ning korduste arv jääb enamasti 5–50 vahele.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mikrosatelliit

Mikroskoop

stereomikroskoobi abil reisidokumendi õigsust Mikroskoop (kreeka sõnadest mikros 'väike' ja skopeō 'vaatan') on optikariist, mis võimaldab näha väikeste, inimsilmale enamasti nähtamatute esemete, elusorganismide või nende objektide struktuuri detailide suurendatud kujutisi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mikroskoop

Mitokondriaalne DNA

Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mitokondriaalne DNA

Mitokondriaalne Eeva

Mitokondri DNA põhigruppide kujunemine Mitokondriaalne Eeva ehk Aafrika Eeva on kõigi tänapäeva inimeste viimane ühine esivanem emaliini pidi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mitokondriaalne Eeva

Mitokondriaalne hingamisahel

Mitokondriaalse elektrontransportahela üldskeem Mitokondriaalne hingamisahel ehk mitokondriaalne elektronide transpordiahel on eukarüootsete rakkude mitokondri sisemembraanis toimuv redoksprotsesside jada, mille käigus kanduvad elektrondoonorite elektronid üle elektronaktseptoritele.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mitokondriaalne hingamisahel

Mitokondriaalsed nukleoidid

Mitokondriaalsed nukleoidid on DNA-valk kompleksid, mis esinevad mitokondrites.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mitokondriaalsed nukleoidid

Mitoos

Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mitoos

Mittefotokeemiline kustutamine

Mittefotokeemiline kustutamine (inglise Non-photochemical quenching, NPQ) on valguskahjustuste vältimise mehhanism taimedes.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mittefotokeemiline kustutamine

Mittekodeeriv DNA

Genoomikas ja sellega seotud distsipliinides mõistetakse mittekodeeriva DNA all organismi DNA-järjestusi, mis ei kodeeri valke.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mittekodeeriv DNA

Molekulaarbioloogia

Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Molekulaarbioloogia

Monoamiini oksüdaas

Monoamiini oksüdaas Monoamiini oksüdaas ehk MAO (MonoAmiini Oksüdaas) on ensüüm, mis katalüüsib monoamiinide oksüdatsiooni.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Monoamiini oksüdaas

Monoamiinid

Noradrenaliin monoamiini näitena Monoamiinid on keemilised ühendid, mis sisaldavad ühte amiini ja aromaatset ringi, mis on omavahel ühendatud etüülahela (-CH2-CH2-) kaudu.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Monoamiinid

Mps1

Inimese Mps1 valgu struktuur Mps1 (ka TTK, ESK või PYT) on konserveerunud valgukinaas, mis fosforüleerib seriini-, treoniini- ja türosiinijääke.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mps1

MSK1

Proteiinkinaas MSK1 (EC 2.7.11.1), tuntud ka kui ribosomaalne valgu S6 kinaas alfa-5 "RPS6KA5", on seriin/treoniin proteiinkinaas, millel on rakusisesete signaalide vahendajana oluline roll eukarüootsete rakkude arengus (jagunemises, apoptoosis ja stressi tingimustega toimetutulekul).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja MSK1

MtDNA rekombinatsioon

Geneetiline rekombineerumine on kahe DNA molekuli geneetilise informatsiooni vahetus, mille tulemusena moodustub alleelide uus kombinatsioon.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja MtDNA rekombinatsioon

Munarakk

Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Munarakk

Mutageen

Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mutageen

Mutatsioon

Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Mutatsioon

N-terminaalne ots

N-terminaalne ots ehk N-ots ehk amino-terminaalne ots on polüpeptiidahela ots, kus paikneb vaba -NH2-rühm.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja N-terminaalne ots

Naatriumpump

Naatriumpump ehk Na+/K+-ATPaas ehk naatrium-kaalium-adenosiintrifosfataas ehk Na+/K+-pump ehk Na/K-pump ehk naatrium-kaaliumpump on membraani läbiv (transmembraanne) antiporter-tüüpi valk, mis kannab naatriumi rakust välja ning kaaliumi rakku sisse.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Naatriumpump

NAD

NAD⁺ (oksüdeeritud vorm) ja NADH (redutseeritud vorm) Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid ehk NAD on kõigis elusates rakkudes levinud koensüüm.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja NAD

Nahka sisenevad peptiidid

Nahka sisenevad peptiidid (inglise keeles skin penetrating peptides, SPPs) on lühikesed peptiidid, mis võimaldavad lastmolekulide transporti läbi naha.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Nahka sisenevad peptiidid

Närvirakkude kasvufaktor

Närvirakkude kasvufaktor ehk närvikasvufaktor (inglise nerve growth factor; lüh NGF) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade perifeerse ja kesknärvisüsteemi närvirakkude looduslik bioloogiliselt aktiivne sisemine lahustuv kasvutegur.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Närvirakkude kasvufaktor

Neuraalne raku adhesioonimolekul

Neuraalne raku adhesioonimolekul (inglise keeles neural cell adhesion molecule; NCAM; N-CAM; CD56; D2) on immunoglobuliini-sarnane valguline raku adhesioonimolekul, mida ekspresseeritakse peaaegu kõigis kudedes.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Neuraalne raku adhesioonimolekul

Neuropeptiid Y

Neuropeptiid Y (NPY) on lineaarne ja 36 aminohappest koosnev peptiid, mis käitub inimese ajus ja autonoomses närvisüsteemis ehk vegetatiivses närvisüsteemis virgatsainena.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Neuropeptiid Y

Neuropeptiidid

Neuropeptiidid (inglise keeles neuropeptides) on enamiku selgroogsete organismide rakkude, peamiselt närvirakkude, eritatavad peptiidid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Neuropeptiidid

Neurotransmitter

Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Neurotransmitter

Neurotrofiinid

Neurotrofiinid on rühm valke, mis reguleerivad närvirakkude eksistentsi, arengut ja talitlust.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Neurotrofiinid

Nikotiin-atsetüülkoliini retseptorid

Nikotiin-atsetüülkoliini retseptorid asuvad skeletilihastes ning seostuvad motoneuronite poolt vabastatud neurotransmitteri atsetüülkoliiniga.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Nikotiin-atsetüülkoliini retseptorid

Nukleaas

Nukleaas on ensüüm, mis lagundab DNA-s ja RNA-s nukleotiididevahelisi fosfodiestersidemeid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Nukleaas

Nukleiinhapped

Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Nukleiinhapped

Nukleotiidid

Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Nukleotiidid

Nukleotiidide väljalõikereparatsioon

Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ehk ekstsisioonreparatsioon (inglise nucleotide excision repair; NER) on üks kolmest põhilisest DNA reparatsioonimehhanismist, kus kahjustused eemaldatakse väljalõikega.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Nukleotiidide väljalõikereparatsioon

OCT4

OCT4 transkriptsioonifaktori seondumine kaheahelalise DNA-ga OCT4 ehk oktameeri siduv transkriptsioonifaktor 4 on POU perekonda kuuluv valk, mida kodeerib POU5F1 ehk OCT4 geen.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja OCT4

Okazaki fragment

Okazaki fragment on lühike DNA nukleotiidide järjestus (eukarüootidel ligikaudu 150 kuni 200 aluspaari pikkune).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Okazaki fragment

Oksüdatiivne fosforüülimine

Oksüdatiivse fosforüülimise skeem. Mitokondri sisemembraanil asub elektronide transpordi ahel (ETA) Oküdatiivne fosforüülimine on mitokondri sisemembraanil toimuv metaboolne rada, mille käigus sünteesivad ensüümid ADP-st ATP-d, kasutades koensüümide NADH ja FADH2 oksüdeerimise käigus vabanevat energiat.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Oksüdatiivne fosforüülimine

Oksüdoreduktaasid

Oksüdoreduktaasid katalüüsivad redoksreaktsioone NB! Biokeemias tähendab redoksreaktsioon enamasti vesinikioonide (H) ümberpaigutamist Näiteks: LAKTAADI DEHÜDROGENAAS (LDH) Šiffer EC 1.1.1.27.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Oksüdoreduktaasid

Oksütotsiin

pisi pisi Oksütotsiin (ladina keeles oxytocinum) on imetajate organismis leiduv üheksast aminohappe molekulist moodustunud hormoon, ka neuropeptiid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Oksütotsiin

Onkogeen

Onkogeen (inglise oncoprotein) on muteerumas/muteerunud protonkogeen ka vähigeen, raku pärilikkusaine geen, mis kodeerib onkoproteiine, kes osalevad rakutsükli ja DNA hüperstimulatsioonis ja tagavad protoonkogeeni muutumise pahaloomulise kasvaja kaastekitajaks.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Onkogeen

Onkovalk

Onkovalk on onkogeeni produktiks olev valk, mis on seotud raku kasvu ja diferentseerumise regulatsiooniga.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Onkovalk

Operon

Operon on geneetikas genoomse DNA funktsionaalne ühik, geenide kogum, milles olevad geenid on kõik ühise regulatoorse signaali või promootori kontrolli all.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Operon

Operon ybeZYX-lnt

vaadatud.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Operon ybeZYX-lnt

Opiaat-retseptorid

Opiaat-retseptorid on rühm G-valguga seotud retseptorite hulka kuuluvaid retseptoreid, mille ligandid on opiaadid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Opiaat-retseptorid

Oreksiin

TMR-spektroskoopias Oreksiin B TMR-spektroskoopias Oreksiinid (ka hüpokretiinid) on virgutava toimega neuropeptiidsed hormoonid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Oreksiin

Ortoloogid

Ortoloogid ehk ortoloogsed geenid on geenid, mis on tekkinud ühisest eellasgeenist liigitekke käigus.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ortoloogid

P2 retseptorid

P2-retseptorid ehk nukleotiidi retseptorid (ka P2) on paljude loomade rakkudes toimivad retseptorid, millel on mitu funktsiooni.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja P2 retseptorid

P2X7

P2X7 ehk P2X7-retseptorid (ka P2X7R; varasem nimetus P2Z) on paljude loomade rakumembraani läbivad ioonkanalid ja rakkude sees toimivad valgud, millel on mitmeid funktsioone.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja P2X7

P53

Valk p53 p53 ehk valk p53 on paljudel loomadel homoloogilisena esinev aminohapete transkriptsioonifaktor ja kasvaja supressorvalk.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja P53

Pagaripärmi adhesiinid

Adhesiinid on molekulid rakupinnal, mis vahendavad adhesiooni ehk kinnitumist nii abiootilistele pindadele kui ka teistele rakkudele.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Pagaripärmi adhesiinid

Pangenees

Pangenees ehk pangeneesi hüpotees on Charles Darwini esitatud arusaam organismide pärilikkusest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Pangenees

Pöördtranskriptaas

Pöördtranskriptaas on ensüüm, mille abil sünteesitakse RNA matriitsahelalt komplementaarne DNA (cDNA) ahel.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Pöördtranskriptaas

Püüdurretseptorid

Püüdurretseptorid ehk raisaretseptorid (ka koristusretseptorid; inglise keeles scavenger receptors, lühend SR) on paljude loomade immuunrakkudel (nagu fagotsüüdid ja makrofaagid) toimivad retseptorid (klassidest A-J), mis tunnevad ära oksüdeeritud või atsetüleeritud LDL-osakesed.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Püüdurretseptorid

PD-1

PD-1 ehk programmed cell death 1 ehk CD279 on valk, mida ekspresseerivad mitmed lümfoid(-immuun)süsteemi rakud.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja PD-1

Peamine koesobivuskompleks

Peamiseks koesobivuskompleksiks ehk MHC-geenideks ehk koesobivusantigeenideks ehk suuremaks koesobivuskompleksiks (lühend MHC, inglise major histocompatibility complex) nimetatakse paljude selgroogsete lümfoid(-immuunsüsteemi) geenikompleksi, mis paikneb ühes kromosoomis.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Peamine koesobivuskompleks

Plasmiid

Bakter: 1. Kromosomaalne DNA, 2. Plasmiidid Plasmiidid on kromosoomivälised DNA molekulid, mis avastati Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvatest bakteritest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Plasmiid

Ploidsus

Ploidsus (inglise keeles ploidy) on samatüübiliste ehk homoloogiliste kromosoomide või liigiomaste kromosoomikomplektide kordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ploidsus

Polümeraasi ahelreaktsioon

8 PCR tüüpi, igaühes on 100 μl Polümeraasi ahelreaktsioon ehk PCR (lühend ingliskeelsest vastest polymerase chain reaction) on meetod DNA või RNA järjestuse amplifikatsiooniks ehk kordistamiseks.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Polümeraasi ahelreaktsioon

Polüpeptiidid

Polüpeptiidid (ka peptiidahel või valguahel) on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Polüpeptiidid

Polüploidsus

Polüploidsus (inglise polyploidy) on indiviidi (raku) kromosoomikomplektide paljukordsus; haplofaasis (sugurakkudes) on kromosoomikomplekte rohkem kui üks (n > x) ja diplofaasis (viljastatud munarakkudes) rohkem kui kaks, tähistatakse (2n > 2x).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Polüploidsus

Polüsoom

Polüsoom ehk polüribosoom on ühe ja sama valgu molekule sünteesivate ribosoomide kogum, mis on seotud ühe mRNA molekuliga.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Polüsoom

Populatsioon

Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Populatsioon

Populatsiooni efektiivne suurus

Populatsiooni efektiivne suurus (inglise effective population size) on paljunevate isendite arv populatsioonis.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Populatsiooni efektiivne suurus

Populatsiooni pudelikael

Populatsiooni pudelikaela sündmus ja sellele järgnev populatsiooni arvukuse taastumine või väljasuremine Populatsiooni pudelikael (ka populatsiooni pudelikaela efekt; inglise population bottleneck, genetic bottleneck) on ajutise geneetilise triivi üks erijuhte, mis tuleneb populatsiooni arvukuse järsust, kuid 1–3 põlvkonna jooksul mööduvast arvukuse langusest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Populatsiooni pudelikael

Populatsiooni struktuur

Populatsiooni struktuur on populatsiooni ülesehitus, mis määrab populatsiooni olemuse.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Populatsiooni struktuur

Populatsioonigeneetika

Populatsioonigeneetika on geneetika haru, mis uurib geenide ja nende alleelide sageduste jaotust ja muutumist populatsioonides nelja põhilise evolutsioonimehhanismi tagajärjel: looduslik valik, geenitriiv, geenisiire ja mutatsioon.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Populatsioonigeneetika

Prohormoon

Prohormoon on hormooni eelvormina esinev näärmeväline aine, mille bioaktiivne toime organismis on väike.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Prohormoon

Proliin

zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Proliin

Promootor

Promootor on spetsiifiline DNA järjestus, millega seostub RNA polümeraas, alustades sealt transkriptsiooni.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Promootor

Prooksüdant

Prooksüdant on keemiline aine, mille molekul on võimeline sobivate tingimuste korral eukarüootsetes organismides oksüdatiivset stressi indutseerima.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Prooksüdant

Proopiomelanokortiin

Proopiomelanokortiin (lühend POMC) on paljude selgroogsete loomade ajuripatsi eessagara moodustatav peptiid ja prohormoon.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Proopiomelanokortiin

Prostaglandiinid

Prostaglandiin E1 reguleerib silelihaste kontraktsioone Prostatsükliin I2 Eikosanoidide biosüntees Prostaglandiinid on rühm füsioloogiliselt aktiivseid hormoonisarnaseid lipiide.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Prostaglandiinid

Proteaasid

Papaiini kristallstruktuuri lihtsustatud kujutis Proteaasid ehk peptidaasid või proteinaasid on ensüümid, mis lagundavad valke.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Proteaasid

Proteiinkinaas A

Proteiinkinaas A (PKA) on AGC kinaasiperekonna seriin- või treoniinkinaas, mille aktiivsus rakus sõltub tsükliliset adenosiin- 3´,5´-monofosfaadist (cAMP).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Proteiinkinaas A

Proteiinkinaas B

Proteiinkinaas B (PKB, tuntud ka kui Akt ja proteiinkinaas B-d (PKBα/β/γ) (geenid: Akt1, Akt2, Akt3) on kinaassete ensüümide perekond, mis modifitseerivad valke fosfaatrühma lisamise teel (fosforüleerides) ja liigitatakse eukarüootsete organismide valkude superperekonna proteiinkinaaside hulka.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Proteiinkinaas B

Proteiinkinaasid

Valgu fosforüleerimine Proteiinkinaasid ehk proteiini kinaasid ehk valgu kinaasid on kinaassed ensüümid (EC-number.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Proteiinkinaasid

Proteoomika

Proteoomika (ingl. k. proteomics) tähistab nii loodusteaduste haru, mis keskendub proteoomi (ehk valkude koosluse) uurimisele, kui ka teadustöös kasutatavate meetodite kogumit, mis võimaldab proteoomi eri viisidel ja keerukuse tasemetel uurida.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Proteoomika

Puriinalused

Puriinalused (ka lihtsalt puriinid) on DNA ja RNA koosseisus normaalselt esinevad puriinid, nimelt adeniin ja guaniin.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Puriinalused

Rahvusvaheline HapMap-projekt

Rahvusvaheline HapMap-projekt on organisatsioon, mille eesmärk on tuvastada ja kataloogida geneetilisi sarnasusi inimestes, kaardistades inimgenoomi haplotüüpe.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rahvusvaheline HapMap-projekt

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakk

Rakku sisenevad peptiidid

Rakku sisenevad peptiidid (RSP-d; inglise keeles cell-penetrating peptides) on peptiidid, mis keskmiselt koosnevad 5–40 aminohappest ja on võimelised tungima rakku.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakku sisenevad peptiidid

Rakukultuur

Raku vananemine. Mikrokoloonia kasvamise 305 minutit on kiirendatud 7 sekundiks. Algsest ühest rakust moodustub 505 rakku. Rakukultuur on toimingute kogum, mis võimaldab kasvatada elusorganismide rakke väljaspool organismi ehk in vitro.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakukultuur

Rakumembraan

Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakumembraan

Rakutuum

Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakutuum

Reaalaja polümeraasi ahelreaktsioon

Reaalaja polümeraasi ahelreaktsioon ehk reaalaja PCR (RT-PCR) ehk kvantitatiivne polümeraasi ahelreaktsioon (qPCR) on molekulaarbioloogiline analüüsimeetod, mis põhineb polümeraasi ahelraktsioonil (PCR).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Reaalaja polümeraasi ahelreaktsioon

Reaktsiooninorm

Reaktsiooninorm on mingi genotüübi võimalike fenotüüpide hulk.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Reaktsiooninorm

Rekombinantne valk

väljaanne.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rekombinantne valk

Reniin

Reniini molekulaarstruktuur Reniin ehk angiotensinogenaas ehk EC 3.4.23.15 (inglise renin) on proteolüütiline ensüüm, mida komplekteerivad paljude selgroogsete loomade neerude jukstaglomerulaarrakud proreniinist.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Reniin

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemiks ehk RAA-süsteemiks (lüh:RAAS) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel (sh inimestel) teatud hormoonide ja ensüümide ringlust reguleerivat regulatsioonimehhanismi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem

Restriktaasid

Restriktaasid (sait-spetsiifilised endonukleaasid) on ensüümid, mis lõikavad DNA-ahelat kindlate nukleotiidsete järjestuste juurest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Restriktaasid

Retseptor (biokeemia)

Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Retseptor (biokeemia)

Retsessiivsus

Retsessiivsus on geneetikas ühe tunnuse (alleeli) varjuvus tunnusepaaris (alleelipaaris) heterosügootse genotüübi puhul.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Retsessiivsus

Rho-sõltuv proteiinkinaas

ROCK-I kristallstruktuur Rho-sõltuv proteiinkinaas (ROCK, Rho-kinaas) on AGC kinaasiperekonna seriin/treoniin kinaas, mille aktiveerivad Rho-perekonna väikesed GTPaasid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rho-sõltuv proteiinkinaas

Ribosüüm

Ribosüüm on ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ribosüüm

Ribosomaalne DNA

Eukarüootse rDNA segment sisaldab 18S, 5.8S, ja 28S lõike ning moodustab tandeemselt korduva klastri. 5S rRNA geen asub eraldi. NTS – mittetranskribeeritav speisser, ETS – väline transkribeeritav speisser, ITS – sisemised transkribeeritavad speisserid 1 ja 2 Ribosomaalne DNA (rDNA) on DNA järjestus, mis kodeerib ribosomaalset RNA-d.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ribosomaalne DNA

Ribosoom

70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ribosoom

Ric-8

Ric-8 (inglise keeles resistant to inhibitors of cholinesterase 8) on evolutsiooni käigus konserveerunud tsütosoolne guaniini nukleotiidivahetusfaktor (inglise keeles guanine exchange factor, GEF), mis mängib olulist rolli sünaptilisel info ülekandmisel ning asümmeetrilisel rakujagunemisel nematoodides ja kärbestes.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ric-8

Ristseos

Ristseos on side, mis ühendab ühe polümeerahela teisega.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ristseos

Ristsiire

Ristsiire ehk krossingover (homoloogiline rekombinatsioon) on protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ristsiire

RluD

RluD (nimi inglise keelest: Ribosomal large subunit pseudouridine synthase D, endine nimi Yfil) on pseudouridiini (Ψ ehk psii) süntaas.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja RluD

RNA

Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja RNA

RNA korrektuur

RNA korrektuur ehk RNA redigeerimine (ka RNA editeerimine) on molekulaarne protsess, milles muudetakse mRNA nukleotiidset järjestust juba sünteesitud mRNA-molekulis.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja RNA korrektuur

RNA polümeraas

RNA polümeraas (RNApol, RNAP) ehk DNA-sõltuv RNA polümeraas on ensüüm, mis transkriptsiooni käigus sünteesib uue RNA molekuli, kasutades matriitsina DNA-d. Ensüüm on klassifikatsioonilt nukleotidüül-transferaas.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja RNA polümeraas

RNA polümeraas II

RNA polümeraas II (RNAP II, Pol II) ehk DNA-sõltuv RNA polümeraas II on RNA sünteesi katalüüsiv valgukompleks.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja RNA polümeraas II

S-metüülmetioniin

U-vitamiin ehk S-metüülmetioniinkloriid ehk antihaavandiline faktor (ka vitamiinilaadne biomolekul) on kliiniliselt tõestatud haavandivastase toimega looduslikult leiduv toitumisfaktor, ka vitamiinilaadne faktor.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja S-metüülmetioniin

S-valk

S-valk S-valk ehk proteiin S (inglise keeles protein S) on paljudel selgroogsete loomade endoteeli, mis katab vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda, poolt sünteesitav K-vitamiiniga seotud plasma-glükoproteiin, mis toimib proteiin C (koagulatsioonifaktor XIV) kofaktorina ja osaleb vere hüübimisprotsessides.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja S-valk

Salitsüülalkohol

pisi Salitsüülalkohol ehk saligeniin ehk 2-hüdroksübensüülalkohol ehk 2-metüloolfenool on üks hüdroksübensüülalkoholide ehk metüloolfenoolide hulka kuuluv orgaaniline ühend.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Salitsüülalkohol

Salitsüülhape

Salitsüülhape ehk 2-hüdroksübensoehape ehk 2-hüdroksübenseenkarboksüülhape on orgaaniliste hapete (hüdroksübensoehapete) hulka kuuluv orgaaniline ühend, ortomeer.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Salitsüülhape

Salitsiin

pisi pisi Salitsiin on fenoolglükosiidide hulka kuuluv orgaaniline ühend, milles glükoos ja salitsüülalkohol ehk saligeniin on ühendatud O-glükosiidsidemega.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Salitsiin

Saponiinid

Saponiinid on taimse päritoluga glükosiidse olemusega seebitaoliste pindaktiivsete ainete rühm, mille struktuur võib olla kas steroidne või triterpenoidne.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Saponiinid

Sügoot

Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Sügoot

Sümpatomimeetikumid

Sümpatomimeetikumid ehk adrenomimeetikumid on ained, mis imiteerivad organismis adrenaliini/noradrenaliini efekti ehk kutsuvad esile erutuse adrenergilises sünapsis.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Sümpatomimeetikumid

Sekundaarne virgatsaine

Sekundaarsete virgatsainete roll signaaliülekandes. Rakk on näidatud hulknurgana, retseptor sinise ristkülikuna, sekundaarset virgatsainet tootev ensüüm rohelise ristkülikuna ja sekundaarne virgatsaine punaste ringidena. Sekundaarne virgatsaine omakorda aktiveerib nn efektoreid (nt rakusiseseid ensüüme) Sekundaarne virgatsaine (ehk teisene virgatsaine; ingl k second messenger) on üsna väikese molekulmassiga (tüüpiliselt alla 1500 Da) bioloogiliselt aktiivne molekul, mida toodetakse rakkude sees vastusena plasmamembraanil paiknevate retseptorite kaudu saabunud impulsile.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Sekundaarne virgatsaine

Sekveneerimine

Sekveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine (inglise sequencing) on monomeeride (nukleotiidide, aminohapete) järjestuse kindlaksmääramine informatsiooniliste biopolümeeride (DNA, RNA, valkude) molekulides.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Sekveneerimine

Seondumissait

issn.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Seondumissait

Seriin

pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Seriin

Serotoniin

Serotoniin ehk 5-hüdroksütrüptamiin ehk 5-HT on keemiline aine.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Serotoniin

Serotoniini retseptorid

5-HT1B retseptor Serotoniini retseptorid, tuntud ka kui 5-hüdroksütrüptamiini retseptorid või 5-HT retseptorid, on grupp G-valguga seotud retseptoreid ja ligand-seotud ioonkanaleid, mida leidub kesk- ja perifeerses närvisüsteemis.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Serotoniini retseptorid

Signaaliülekanne

rakuväline maatriks; ''Death factors'', rakusurma käivitavad faktorid. Signaaliülekanne on bioloogiliste molekulide tasemel toimuv sündmuste jada, mis võimaldab kanda edasi infot algse impulsi saabumise kohta ja kindlustada elusorganismide rakkude reageerimist väliskeskkonna muutustele.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Signaaliülekanne

SiRNA

RNA interferents looma rakus Väike interfereeriv ehk sekkuv RNA (siRNA), mida tuntakse ka nimetustega lühike interfereeruv RNA ja vaigistav RNA, on kaheahelaline RNA molekul, mille pikkuseks on 20–25 aluspaari.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja SiRNA

Sisemine transkribeeritav speisser

Sisemine transkribeeritav speisser ehk ITS (ingl k. Internal transcribed spacer) on ribosoomi subühikute strukturaalsete RNA-de vaheline transkribeeritav mittefunktsionaalne RNA lõik, millele vastavat DNA järjestust kasutatakse laialdaselt liikide määramisel.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Sisemine transkribeeritav speisser

Soo määramine

See, kas munarakust areneb isas- või emasorganism, määratakse looduses mitmel moel.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Soo määramine

Southerni kapillaarülekanne

Southerni kapillaarülekanne ehk DNA kapillaarne ülekanne (inglise Southern blot) analüüsimeetod DNA-järjestuste identifitseerimiseks vastavatest proovidest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Southerni kapillaarülekanne

SOX2

SOX2 SOX2 ehk (sugu määrav regioon Y)-box 2 on transkriptsioonifaktor, mida kodeerib SOX2-geen.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja SOX2

Splaissimine

Splaissimine ehk splaissing (ka splaising; inglise keeles splicing) on protsess, mille käigus lõigatakse rakutuumas asuvast pre-mRNA molekulist välja intronjärjestused ning allesjäänud eksonitele vastavad osad ühendatakse.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Splaissimine

Splaissosoom

Splaissosoom on suur ja keerukas RNA/valk-kompleks, mis lõikab eukarüootide tuumageenide primaarsetest transkriptidest välja intronid (seda protsessi nimetatakse splaissimiseks).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Splaissosoom

Streptavidiin

Streptavidiin on 52,8 kDa suurune valk, mida toodab bakter Streptomyces avidinii.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Streptavidiin

Substraat (biokeemia)

Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Substraat (biokeemia)

T-rakkude retseptorid

CD3 ja ζ-ahela molekuliga T-rakkude retseptorid (ingl T-cell receptors, TCR, ka TcR) on lümfoid(-immuun)süsteemiga loomadel T-rakkude membraanil paiknevad valkude kompleksid ja immuunretseptorid, mille ülesandeks on antigeenide äratundmine üksnes läbi organismiomaste MHC-molekulide ja immuunvastuse regulatsioon.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja T-rakkude retseptorid

TACSTD2

TACSTD2 on inimese esimeses kromosoomis asuv geen, mille pealt toodetakse valku nimega TROP2, mis on signaaliülekandes osalev I tüüpi transmembraane valk.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja TACSTD2

Tandeemne järjestus

Tandeemne järjestus ehk tandeemne kordus on mittekodeeriv DNA järjestus, mis koosneb kromosoomis üksteise järel paiknevatest identsetest järjestustest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tandeemne järjestus

Tauriin

Tauriin (keemiline valem C2H7NSO3) on paljude loomade (sealhulgas inimese) organismis leiduv orgaaniline hape.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tauriin

Tärklis

Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tärklis

Tüümuse hormoonid

Tüümuse hormoonid (thymic hormones) on endokrinoloogias paljude selgroogsete sisenõrenäärme tüümuse, näiteks tüümuse epiteeli rakkude, poolt eritatavate humoraalsete faktorite koondnimetus, need liigitatakse peptiidhormoonide hulka, ja nende teadaolevateks funktsioonideks on lümfisüsteemi arengu, T-rakkude difefentseerumise ja rakuliste immuunvastuste regulatsioon.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tüümuse hormoonid

Tüümuse stromaalne lümfopoetiin

Tüümuse stromaalne lümfopoetiin (inglise thymic stromal lymphopoietin, lüh TSLP) on valk, mida ekspresseerivad ja eritavad mitmed loomarakud, interleukiin-7-sarnane tsütokiin, mis liigitatakse tsütokiinide hulka.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tüümuse stromaalne lümfopoetiin

Tümokinoon

TümokinoonS.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tümokinoon

Tümosiinid

Tümosiinid on mitmetes kudedes paiknevad, kuid biokeemiliselt ja funktsionaalselt erinevad valgud, mis evivad organismis hormoonilaadseid toimeid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tümosiinid

Türoksiin

Türoksiini keemiline struktuur Türoksiin (ladina keeles thyroxinum; lüh T4) on inimese ja teiste imetajate sisenõrenäärme kilpnäärme sünteesitav prohormoon, mille toime avaldub trijoodtüroniinina.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Türoksiin

Türosiin

Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Türosiin

Türosiinkinaas

Türosiinkinaas e türosiini kinaas on ensüüm (proteiinkinaas), mis katalüüsib valkudes aminohappejäägi türosiini külgahelasse kuuluva aromaatse hüdroksüülrühma fosforüülimist.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Türosiinkinaas

Tütarkromatiid

Tütarkromatiid ehk õdekromatiid on kromosoomi replikatsiooni produkt.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tütarkromatiid

Telomeer

Telomeerid (valged) inimese kromosoomide (hallid) otstel Telomeer Telomeer (vanakreeka sõnadest τέλος (telos) 'lõpp' ja μέρος (merοs) 'osa') on DNA ahela piirkond enamiku liikide eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Telomeer

Teobromiin

Teobromiin on looduslikult orgaaniline keemiline aine, kofeiinisarnane alkaloid (ksantiinalkaloid), mida leidub teepõõsa-, kohvipuu, Guaraana-pauliinia ja koolapähklipuu saadustes.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Teobromiin

Testosteroon

Testosteroon (ladina keeles testosteronum) on looduslikult nii isaste kui ka emaste loomade organismi meessuguhormoon, veres ringleb ka dihüdrotestosterooni eelhormoonina.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Testosteroon

Toksiini-antitoksiini süsteemid

Toksiini-antitoksiini süsteemid (TA süsteemid) on bakterite regulatoorsed elemendid, mis koosnevad toksiinist ja antitoksiinist.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Toksiini-antitoksiini süsteemid

TOL-plasmiid

TOL-plasmiid on kataboolne plasmiid, mis kodeerib ensüüme, mis lagundavad tolueeni.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja TOL-plasmiid

Transduktsioon

Transduktsioon Transduktsioon (inglise keeles transduction) on geneetilise info kandumine ühelt bakterirakult teisele bakteriofaagide (viiruste) vahendusel.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Transduktsioon

Transdutsiin

pisi Transdutsiin (ka Gt) on heterotrimeerne G-valk, mis esineb selgroogsete võrkkesta fotoretseptor-rakkudes (kepikestes ja kolvikestes).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Transdutsiin

Transformatsioon (geneetika)

Transformatsioon on muutus raku genoomis, mis juhtub vaba, valkude poolt sidumata eksogeense DNA sattumisest väliskeskkonnast läbi rakumembraani rakku, kus see raku enda geneetilise materjaliga liidetakse ja võõrgeeni ekspresseeritakse.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Transformatsioon (geneetika)

Transkriptsioon (geneetika)

Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Transkriptsioon (geneetika)

Transkriptsioonifaktor

TFIIB (transkriptsiooni faktor 2 beeta alaühik) kompleksis DNA molekuliga Transkriptsioonifaktoriks nimetatakse molekulaarbioloogias ja geneetikas valku, mis seondub spetsiifilistele DNA järjestustele, kontrollides seeläbi mRNA molekulide transkriptsiooni kiirust DNA-lt.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Transkriptsioonifaktor

Translatsioon

tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Translatsioon

Translatsioonijärgne modifikatsioon

mikrotuubuleid Valgu translatsioonijärgne modifikatsioon (TJM, sageli kasutatakse ingliskeelse analoogia põhjal ka mõistet post-translatoorne modifikatsioon ehk PTM) on muudatus valmissünteesitud valgu struktuuris, mis mõjutab valgu keemilist koostist ja võimet osaleda bioloogilistes signaaliradades.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Translatsioonijärgne modifikatsioon

Transponeeruvad elemendid

Bakteriaalne liittransposoon, kus keskel on lisageene kodeeriv ala ja otstes IS-elemendid Transponeeruvad geneetilised elemendid on DNA järjestused, mis suudavad ühe raku piires genoomis ümber paigutuda ehk transponeeruda.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Transponeeruvad elemendid

Transpordi-RNA

tRNA molekuli ruumiline struktuur Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Transpordi-RNA

Transposoonmutagenees

Transposoonmutagenees on protsess, mille kaudu transponeeruv DNA element ehk transposoon siseneb juhuslikku kohta genoomis rikkudes geeni lugemisraami või häirides selle funktsiooni.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Transposoonmutagenees

Trüptofaan

Trüptofaan (lühendatult Trp või W; keemiline valem C11H12N2O2) on üks 20-st aminohappest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Trüptofaan

Trehaloos-6,6'-dimükolaat

Trehaloos-6,6'-dimükolaat (cord factor; lüh TDM) on mitmete mükobakterite perekonda liigitatud bakteriliikide, nagu näiteks nakatamisvõimelised tuberkuloosi mükobakterid, rakukestas paiknev ja eritatav glükolipiid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Trehaloos-6,6'-dimükolaat

Treoniin

Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Treoniin

Trk retseptorid

Trk retseptorid ('''T'''ropomüosiin retseptor '''k'''inaas) on retseptorid, mis kuuluvad RTK klassi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Trk retseptorid

Trp-operon

trp-operon on trüptofaani tootmisega seotud geenide kogum (operon).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Trp-operon

TRPM8

Mööduva retseptorpotentsiaaliga katioonkanal, M-alaperekonna liige 8 (inglise Transient receptor potential cation channel subfamily M member 8 ehk TRPM8) on ioonkanali mööduva retseptorpotentsiaaliga katioonkanali (TRP) perekonna liige, millel on palju funktsioone nii selgroogsetes kui ka selgrootutes.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja TRPM8

Tsüanogeensed glükosiidid

Tsüanogeensed glükosiidid on osades taimedes sünteesitavad looduslikud lämmastikku sisaldavad vesilahustuvatest mikromolekulidest nn.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsüanogeensed glükosiidid

Tsükliinid

Veise A3 tsükliini struktuur Tsükliinid on rühm valke, mis kontrollivad raku arengut läbi rakutsükli, aktiveerides tsükliinsõltuvaid kinaase (CDK – ingl cyclin-dependent kinase).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsükliinid

Tsükliinisõltuvad kinaasid

Tsükliinisõltuvad kinaasid (Cdk – cyclin-dependent kinase) on proteiinkinaasid, mis fosforüleerides valke täidavad keskset rolli rakutsükli regulatsioonis ja mis on aktiivsed vaid kompleksis tsükliiniga.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsükliinisõltuvad kinaasid

Tsükliline adenosiinmonofosfaat

Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP, tsükliline AMP või 3',5'-tsükliline adenosiinmonofosfaat) on sekundaarne virgatsaine, mis osaleb paljudes bioloogilistes protsessides.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsükliline adenosiinmonofosfaat

Tsüklilised nukleotiidid

Tsükliline adenosiinmonofosfaat Tsükliline guanosiinmonofosfaat Tsüklilised nukleotiidid on nukleotiidid, milles fosfaadirühm on seotud mõne suhkru hüdroksüülrühmadest kahega, moodustades tsüklilise struktuuri.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsüklilised nukleotiidid

Tsükliliste nukleotiidide poolt avatavad ioonikanalid

Tsükliline adenosiinmonofosfaat Tsükliline guanosiinmonofosfaat Tsükliliste nukleotiidide poolt avatavad ioonikanalid (cyclic nucleotide-gated ion channels) on ioonikanalid, mis avanevad tsükliliste nukleotiidide kohalolu korral.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsükliliste nukleotiidide poolt avatavad ioonikanalid

Tsüsteiin

Tsüsteiini zwitterioon (kaksikioon) füsioloogilise pH juures. Tsüsteiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-sulfhüdrüülpropaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas tioolrühma.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsüsteiin

Tsütokiinid

Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsütokiinid

Tsütokroom b

Tsütokroom b on tsütokroomide rühma valkude kompleks (lühendina kasutatakse CYPB; ka cyt-b ehk Cytb).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsütokroom b

Tsütokroom P450

Tsütokroom P450, ka tsütokroom P-450 ensüümisüsteem ehk cytP450 superperekond on erineva struktuuri, funktsioonide ja mehhanismidega ensüümiperekondade rühmad, ka biokatalüsaatorid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsütokroom P450

Tsütokroom P450 2C19

Tsütokroom P450 2C19 on ensüüm, mis kuulub tsütokroom P450 süsteemi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsütokroom P450 2C19

Tsütokroom P450 2D6

Tsütokroom P450 2D6 on ensüüm, mis kuulub tsütokroom P450 süsteemi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsütokroom P450 2D6

Tsütokroom P450 3A4

Tsütokroom P450 3A4 on ensüüm, mis kuulub tsütokroom P450 süsteemi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsütokroom P450 3A4

Tsütokroomid

Tsütokroomid (kreeka keeles cytos 'rakk' ja chroma 'värv') on enamiku päristuumsete organismide ning paljude prokarüootide endoplasmaatilises retiikulumis ja raku mitokondri sisemembraanides olevad kromoproteiinide hulka kuuluvad heemvalkude kompleksid, mis osalevad rakkude hingamisahelas (ühes elektronide transpordiahelas), toimivad rakusiseste biokatalüsaatoritena, moodustavad kollaseid koepigmente ning redokssüsteeme.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsütokroomid

Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine

CsCl tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugitud tuub ultraviolettvalguses. Heledad jooned on tasakaalulisse punkti liikunud DNA Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine on molekulaarbioloogias laialdaselt levinud meetod, mille abil eraldatakse nukleiinhappeid olenevalt nende liikumiskiirusest tseesiumkloriidi (edaspidi CsCl) gradiendis.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine

Tsellulaas

Tsellulaasid (EC 3.2.1.4) on grupp ensüüme, mis katalüüsivad tselluloosi hüdrolüüsi.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsellulaas

Tsentromeer

Tsentromeer on piirkond, kus kaks tütarkromatiidi on omavahel seotud.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsentromeer

Tserebraalne neurotroofne faktor

Tserebraalne neurotroofne faktor (inglise keeles brain-derived neurotrophic factor, lühend inglise fraasist BDNF) on proteiin, mida inimesel sünteesib BDNF-geen.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tserebraalne neurotroofne faktor

Tsitraaditsükkel

Tsitraaditsükkel (ka Krebsi tsükkel, ka sidrunhappetsükkel, TCA-tsükkel, di- ja trikarboksüülhapete tsükkel) on enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsitraaditsükkel

Ubikvitiin

'''Ubikvitiini molekuli struktuur.''' Sinisega on märgitud α-heeliks, β-lehtstruktuur on roheline ja roosaga on märgitud 48. positsioonil paiknev lüsiin Ubikvitiin (ingl. k nimetus ubiquitin tuleb sõnast ubiquitous – kõikjal esinev) on väike, 8,5 kDa suurune ja 76 aminohappest koosnev valk, mida leidub kõikides eukarüootsetes rakkudes ja mis on päristuumsete organismide seas väga konserveerunud.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ubikvitiin

Ulukalleel

Ulukalleel ehk metsalleel (inglise wild allele) on looduslikes populatsioonides mingi geeni peamine alleel (n-ö standardalleel), vastandatuna harvadele mutantsetele alleelidele.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ulukalleel

V-tüüpi ATPaasid

V-ATPaas Vakuolaarset-tüüpi H+ -ATPaasid ehk V-ATPaasid on kõrgelt konserveerunud evolutsiooniliselt vanad ensüümid, millel on märkimisväärselt palju funktsioone eukarüootsetes organismides.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja V-tüüpi ATPaasid

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgud

Valgusüntees

Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsess rakkudes, milles osalevad RNA-d ja ribosoomid.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgusüntees

Valgusüntees prokarüootides

Valgusüntees ribosoomides. ''Small subunit'' – väike alaühik; ''large subunit'' – suur alaühik; ''amino acids'' – aminohapped; ''P-site'' – P-sait; ''A-site'' – A-sait; ''newly born protein'' – sünteesitud valk.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgusüntees prokarüootides

Valgustundlikud kaitserühmad

520pxValgustundlik kaitserühm on molekuli osa, millega saab funktsionaalrühma keemilist või bioloogilist aktiivsust blokeerida ning mis eemaldub valgusega kiiritades (üldiselt UV-kiirgus).

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgustundlikud kaitserühmad

Valiin

Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valiin

Vähi-testise antigeenid

Vähi-testise antigeenideks (VTA) nimetatakse vähiga seotud antigeene, mis ei ekspresseeru tavalistes kudedes, kuid teevad seda erinevates vähkides.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Vähi-testise antigeenid

Viiruslik eukarüogenees

Viiruslik eukarüogenees on hüpotees, mille kohaselt arenes eukarüootide rakutuum suurest DNA-viirusest sümbiogeneesi teel metanogeenses arhes või bakteris.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Viiruslik eukarüogenees

Virokiinid

Virokiinid ehk viiruste tsütokiinid (inglise keeles virokines) on mitmete viiruste poolt kodeeritud valgud mis konkureerivad peremeesorganismi tsütokiinide (immuunsüsteem) või kemokiinidega.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Virokiinid

WFS1

''WFS1'' geeniekspressioon kudedes WFS1 on inimese neljandas kromosoomis asuv geen, mille pealt toodetakse valku nimega volframiin.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja WFS1

Wnt signaalirada

Wnt signaalirada on valkude võrgustik, mis vahendab signaale raku pinnaretseptorite ja tuumas aset leidva geeniekspressiooni vahel.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Wnt signaalirada

Xaa-Arg-dipeptidaas

Xaa-Arg-dipeptidaas ehk X-Arg-dipeptidaas ehk aminoatsüül-lüsiin-dipeptidaas ehk N2-(4-amino-butürüül)-L-lüsiin-hüdrolaas ehk EC 3.4.13.4 on üks dipeptiidide hüdrolüüsi (peptiidsideme lõhkumist) katalüüsiv ensüüm.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Xaa-Arg-dipeptidaas

Y-kromosoom

Inimese Y-kromosoom Y-kromosoom on üks gonosoomidest, mis esineb ainult heterogameetsel sugupoolel (nt isasimetajatel, ka mehel) koos ühe X-kromosoomiga.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Y-kromosoom

Y-kromosoomi mikrodeletsioonid

Y-kromosoomi mikrodeletsioonid (YCM – Y chromosome microdeletion) on koondnimetus geneetilistele häiretele, mille põhjuseks on puuduv geen Y-kromosoomis.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Y-kromosoomi mikrodeletsioonid

Zeaksantiin

Zeaksantiin Zeaksantiin on ksantofüllide rühma kuuluv oranžikas-kollane värvipigment, toiduvärvina E161h.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Zeaksantiin

1. kromosoom

1. kromosoom Inimese 1.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja 1. kromosoom

13. kromosoom

13. kromosoom Inimese 13.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja 13. kromosoom

18S ribosomaalne RNA

18S ribosomaalne RNA (18S rRNA) on eukarüootse ribosoomi väikese subühiku (40S) strukturaalne RNA komponent.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja 18S ribosomaalne RNA

2. kromosoom

2. kromosoom Inimese 2.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja 2. kromosoom

20. kromosoom

20. kromosoomi ehitus Inimese 20.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja 20. kromosoom

21. kromosoom

21. kromosoomi ehitus Inimese 21.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja 21. kromosoom

28S ribosomaalne RNA

28S ribosomaalne RNA (28S rRNA) on eukarüootide ribosoomi suurde subühikusse kuuluv strukturaalne RNA.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja 28S ribosomaalne RNA

3. kromosoom

3. kromosoom Inimese 3.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja 3. kromosoom

5,8S rRNA

Arvatav 5,8S rRNA sekundaarstruktuur. Värvidega on tähistatud vastavate järjestuselementide konserveeritus 5,8S ribosomaalne RNA (5,8S rRNA) on eukarüootide ribosoomi suure alaüksuse 60S-alaüksuse üks rRNA-molekulidest, RNA komponent ning seetõttu oluline translatsioonil.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja 5,8S rRNA

50S

50S alaühik on prokarüootse ribosoomi suurim alaühik.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja 50S

5S ribosomaalne RNA

Krüoelektronmikroskoopia põhjal koostatud kujutis ''Escherichia coli'' 5S rRNA molekulist Ribosoom 5S ribosomaalne RNA (5S rRNA) on nii prokarüootide (50S) kui ka eukarüootide (60S) suurte ribosomaalsete alaühikute komponent.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja 5S ribosomaalne RNA

7-dehüdrokolesterool

pisi 7-dehüdrokolesterool ehk desmosterool on steroolide hulka kuuluv kristalliline keemiline aine, mis on vereseerumis kolesterooli prekursoriks ja millest nahas ultraviolettkiirguse toimel sünteesitakse D3-vitamiini.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja 7-dehüdrokolesterool

80S ribosoom

''Tetrahymena thermophila'' 80S ribosoomi mudel 80S ribosoom on ribosoom, mis on iseloomulik ainult eukarüootidele.

Vaata Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja 80S ribosoom

Tuntud ka kui Geneetika mõisteid, Molekulaarbioloogia ja geneetika mõisteid, Molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loend, Molekulaarbioloogia mõisteid.

, Asendamatud aminohapped, Asendusemadus, Asparagiinhape, Atenuaator (geneetika), ATPaasid, Atsetüülkoensüüm A, Atsetüülkoliin, Auksiinid, Autbriiding, Autosoom, B1-vitamiin, B12-vitamiin, B6-vitamiin, B8-vitamiin, BacMam-süsteem, Barri kehake, Beeta1-retseptor, Beetablokaatorid, Beetaretseptorid, Bioanorgaaniline keemia, Biokeemia, Biokeemiline geneetika, Biokiip, Biomolekul, Bioorgaaniline keemia, Biopolümeerid, Bisubstraatsed inhibiitorid, BLAST, Bombükool, BRCA1, CCL25, CD (klassifikatsioon), CK2, Click-keemia, CRISPR, CRISPR-Cas9 süsteem, CTLA-4, Defensiinid, Desoksüribonukleotiidid, Dialüüs, Diaminopimeliinhape, Diploidsus, DNA, DNA metülatsioon, DNA polümeraasid, DNA replikatsioon, DNA replikatsiooni initsiatsioon, DNA sekveneerimine, DNA tüpiseerimine, DNA-mikrokiiptehnoloogia, Domeen (struktuuribioloogia), Dominantsus, Downi sündroom, Duon, Duplikatsioon, E-vitamiin, E2F, Edwardsi sündroom, Ekson, Eksopolüsahhariidid, Elektroporatsioon, ELISA (immunoensüümmeetod), Emamõju, Endogeensed retroviirused, Endokannabinoidsüsteem, Endorfiinid, Endotsütoos, Enhanser-RNA, Ensüüm, Ensüümiinhibiitor, Ensüümikineetika, Ensüümikomisjon, Ensüümiperekond, Ensümoloogia, Epigeneetika, Erütropoetiin, Eukarüoodid, Eukarüootne rakk, Eukromatiin, Euploidsus, F-vitamiin, Fütohormoonid, Fel d 1, Fenotüüp, Fkh1, Flavonoidid, Fluorokinoloonid, Fotofosforüülimine, Fotosüntees, Fotosüsteem II, FOXN1, FOXP2, G-valgud, G-valguga seotud retseptorid, Gameet, GASP fenotüüp, Geen, Geeniekspressioon, Geeniregulatsioon, Geenitehnoloogia, Geeniteraapia, Geenitriiv, Geenivektor, Geenivool, Geenmuundatud organism, Genealoogia, Geneetik, Geneetika, Geneetiline häire, Geneetiline info, Geneetiline kood, Geneetiline muundamine, Geneetiline polümorfism, Geneetiliselt muundatud hiir, Genisteiin, Genofond, Genoom, Genoomi suurus, Genoomika, Genotüüp, Glükagoon, Glükogeen, Glükolüüs, Glükoos-6-fosfaat, Glükoproteiinid, Glükuronisatsioon, Glütsiin, Glutamaat, Glutamiinhape, Glutatioon, Golgi kompleks, Gonosoom, Guaniin, Haplodiploidsus, Haplogrupp, Haploidsus, Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed, Hardy-Weinbergi seadus, Hayflicki piirang, Hüdrolaasid, Hedgehogi signaalirada, HeLa rakuliin, Helikaasid, Heterokromatiin, Heterosügootsus, Hiina hamstri munasarjarakud, Histamiin, Holliday ühendus, Homoloogilised kromosoomid, Homosügootsus, Horisontaalne geeniülekanne, Humoraalne immuunsus, IC50, IgLON, Immunoloogiline kapillaarülekanne, Immunoloogiline sünaps, Imputeerimine (geneetika), In situ hübridisatsioon, Inbriiding, Indool-3-äädikhape, Informatsiooni-RNA, Inimese genoom, Inimese koorioni gonadotropiin, Integraalsed membraanivalgud, Integron, Interfaas, Interferoonid, Interleukiin-10, Intron, Ioonikanal, IRF7, Isoensüüm, Isotermiline tiitrimis-kalorimeetria, K-meer, Kahedimensionaalne geelelektroforees, Kaltsitoniin, Kasvaja supressorgeenid, Kasvuhormoon, Kataboliitne repressioon, Kataboolne plasmiid, Katehhooli dioksügenaasid, Kääbusmutandid, Kääviniidistik, Käitumisgeneetika, Külmutatud koekiip, Külomikron, Kümotrüpsiin, Kilpnäärmehormoonid, Kitiin, Kloon, Kloonimine, Kodeiin, Koekiip, Koensüümid, Komplementaarsusprintsiip (geneetika), Koodon, Koopiaarvu variatsioonid, Kopsiin, Kortikosteroon, Kreatiin, Kromatiid, Kromatiin, Kromosoom, Kromosoomistik, Ksantofüllid, Kusihape, Kvantitatiivse tunnuse lookus, L-karnitiin, Lac-operon, Laiatoimelised antibiootikumid, Laminiinid, Lap-süsteem, Lämmastikalused, Lükopeen, Lümfokiinid, Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul, Lüsiin, Lüsosüümid, Lüsosoom, Lõhestav valik, Lektiinid, Leutsiin, Levaanid, Levanaasid, Li-Fraumeni sündroom, Ligand, Ligandi sidumiskatse, Ligeerimine, Lignotselluloos, Lignotselluloosi lagundamine, Lipiidid, Lipiidne kaksikkiht, Lipoehape, Lipoproteiinid, Lookus, LPMO, Luteiin, Luteiniseeriv hormoon, Lutsiferaas, Makroergilised ühendid, Makromolekul, Maltaas, Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas, MAT-lookus, Müeliin, Mükotoksiinid, Meioos, Melanokortiin-1 retseptor, Melanokortiin-4 retseptor, Membranoosse kofaktori proteiin, Mendeli seadused, Metioniin, Mikro-RNA, Mikrosatelliit, Mikroskoop, Mitokondriaalne DNA, Mitokondriaalne Eeva, Mitokondriaalne hingamisahel, Mitokondriaalsed nukleoidid, Mitoos, Mittefotokeemiline kustutamine, Mittekodeeriv DNA, Molekulaarbioloogia, Monoamiini oksüdaas, Monoamiinid, Mps1, MSK1, MtDNA rekombinatsioon, Munarakk, Mutageen, Mutatsioon, N-terminaalne ots, Naatriumpump, NAD, Nahka sisenevad peptiidid, Närvirakkude kasvufaktor, Neuraalne raku adhesioonimolekul, Neuropeptiid Y, Neuropeptiidid, Neurotransmitter, Neurotrofiinid, Nikotiin-atsetüülkoliini retseptorid, Nukleaas, Nukleiinhapped, Nukleotiidid, Nukleotiidide väljalõikereparatsioon, OCT4, Okazaki fragment, Oksüdatiivne fosforüülimine, Oksüdoreduktaasid, Oksütotsiin, Onkogeen, Onkovalk, Operon, Operon ybeZYX-lnt, Opiaat-retseptorid, Oreksiin, Ortoloogid, P2 retseptorid, P2X7, P53, Pagaripärmi adhesiinid, Pangenees, Pöördtranskriptaas, Püüdurretseptorid, PD-1, Peamine koesobivuskompleks, Plasmiid, Ploidsus, Polümeraasi ahelreaktsioon, Polüpeptiidid, Polüploidsus, Polüsoom, Populatsioon, Populatsiooni efektiivne suurus, Populatsiooni pudelikael, Populatsiooni struktuur, Populatsioonigeneetika, Prohormoon, Proliin, Promootor, Prooksüdant, Proopiomelanokortiin, Prostaglandiinid, Proteaasid, Proteiinkinaas A, Proteiinkinaas B, Proteiinkinaasid, Proteoomika, Puriinalused, Rahvusvaheline HapMap-projekt, Rakk, Rakku sisenevad peptiidid, Rakukultuur, Rakumembraan, Rakutuum, Reaalaja polümeraasi ahelreaktsioon, Reaktsiooninorm, Rekombinantne valk, Reniin, Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem, Restriktaasid, Retseptor (biokeemia), Retsessiivsus, Rho-sõltuv proteiinkinaas, Ribosüüm, Ribosomaalne DNA, Ribosoom, Ric-8, Ristseos, Ristsiire, RluD, RNA, RNA korrektuur, RNA polümeraas, RNA polümeraas II, S-metüülmetioniin, S-valk, Salitsüülalkohol, Salitsüülhape, Salitsiin, Saponiinid, Sügoot, Sümpatomimeetikumid, Sekundaarne virgatsaine, Sekveneerimine, Seondumissait, Seriin, Serotoniin, Serotoniini retseptorid, Signaaliülekanne, SiRNA, Sisemine transkribeeritav speisser, Soo määramine, Southerni kapillaarülekanne, SOX2, Splaissimine, Splaissosoom, Streptavidiin, Substraat (biokeemia), T-rakkude retseptorid, TACSTD2, Tandeemne järjestus, Tauriin, Tärklis, Tüümuse hormoonid, Tüümuse stromaalne lümfopoetiin, Tümokinoon, Tümosiinid, Türoksiin, Türosiin, Türosiinkinaas, Tütarkromatiid, Telomeer, Teobromiin, Testosteroon, Toksiini-antitoksiini süsteemid, TOL-plasmiid, Transduktsioon, Transdutsiin, Transformatsioon (geneetika), Transkriptsioon (geneetika), Transkriptsioonifaktor, Translatsioon, Translatsioonijärgne modifikatsioon, Transponeeruvad elemendid, Transpordi-RNA, Transposoonmutagenees, Trüptofaan, Trehaloos-6,6'-dimükolaat, Treoniin, Trk retseptorid, Trp-operon, TRPM8, Tsüanogeensed glükosiidid, Tsükliinid, Tsükliinisõltuvad kinaasid, Tsükliline adenosiinmonofosfaat, Tsüklilised nukleotiidid, Tsükliliste nukleotiidide poolt avatavad ioonikanalid, Tsüsteiin, Tsütokiinid, Tsütokroom b, Tsütokroom P450, Tsütokroom P450 2C19, Tsütokroom P450 2D6, Tsütokroom P450 3A4, Tsütokroomid, Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine, Tsellulaas, Tsentromeer, Tserebraalne neurotroofne faktor, Tsitraaditsükkel, Ubikvitiin, Ulukalleel, V-tüüpi ATPaasid, Valgud, Valgusüntees, Valgusüntees prokarüootides, Valgustundlikud kaitserühmad, Valiin, Vähi-testise antigeenid, Viiruslik eukarüogenees, Virokiinid, WFS1, Wnt signaalirada, Xaa-Arg-dipeptidaas, Y-kromosoom, Y-kromosoomi mikrodeletsioonid, Zeaksantiin, 1. kromosoom, 13. kromosoom, 18S ribosomaalne RNA, 2. kromosoom, 20. kromosoom, 21. kromosoom, 28S ribosomaalne RNA, 3. kromosoom, 5,8S rRNA, 50S, 5S ribosomaalne RNA, 7-dehüdrokolesterool, 80S ribosoom.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika