Kiiremini kui brauser!
29 suhted: Aatom, Ammoniaak, Dipool, Dipoolmoment, Elektrilaeng, Elektron, Elektronegatiivsus, Elektronkiht, Elektronpaar, Etanool, Geraniool, Hapnik, Hüdrofiilsus, Hüdrofoobsus, Iooniline side, Jood, Keemiline side, Kovalentne side, Lahustuvus, Molekul, Naatriumkloriid, Pindaktiivsed ained, Rasvad, Süsihappegaas, Vesi, Vesinik, Vesinikkloriid, Vesinikside, Vingugaas.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Aatom · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Dipool
Dipool (kreeka keele sõnadest dis kaks korda + polos telg, poolus) on kahest võrdsest lähestikku asetsevast, kuid vastandmärgilisest elektrilaengust või kahest magnetpoolusest (põhja- ja lõunapoolusest) koosnev süsteem.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Dipool · Näe rohkem »
Dipoolmoment
Dipoolmoment on füüsikas vektorsuurus, mis iseloomustab elektrilise või magnetilise dipooli intensiivsust ja orientatsiooni.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Dipoolmoment · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Elektronkiht · Näe rohkem »
Elektronpaar
Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Elektronpaar · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Etanool · Näe rohkem »
Geraniool
Geraniooli struktuurivalem Geraniool (IUPACi nimetusega 3,7-dimetüül-2,6-oktadien-1-ool, molekulivalemiga C10H18O) on terpenoidide klassi kuuluv alkohol.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Geraniool · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdrofiilsus
Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Hüdrofiilsus · Näe rohkem »
Hüdrofoobsus
Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Iooniline side · Näe rohkem »
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Jood · Näe rohkem »
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Keemiline side · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Lahustuvus
Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Lahustuvus · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Molekul · Näe rohkem »
Naatriumkloriid
Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Naatriumkloriid · Näe rohkem »
Pindaktiivsed ained
Pindaktiivse aine molekulide paiknemine veepinnal Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on aine, millel on võime koguneda faaside piirpinnale ja vähendada selle pinnaenergiat. Pindaktiivsed ained on levinud sünteetilistes pesemisvahendites, taimekaitsevahendeis ja mujal.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Pindaktiivsed ained · Näe rohkem »
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Rasvad · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesinikkloriid
Vesinikkloriid (ehk kloorvesinik) on vesiniku ja kloori ühend keemilise valemiga HCl.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Vesinikkloriid · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Vesinikside · Näe rohkem »
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Uus!!: Molekuli polaarsus ja Vingugaas · Näe rohkem »
