Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Molotovi-Ribbentropi pakt ja Vjatšeslav Molotov

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Molotovi-Ribbentropi pakt ja Vjatšeslav Molotov

Molotovi-Ribbentropi pakt vs. Vjatšeslav Molotov

Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas. Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov (vene keeles Вячеслав Михайлович Молотов; tegelik nimi: Vjatšeslav Skrjabin (Скрябин); kasutanud ka pseudonüümi Aleksandr Stepanovitš Potjohhin; 9. märts (25. veebruar vkj) 1890 Kukarka küla, Nolinski maakond, Vjatka kubermang, Venemaa keisririik – 8. november 1986, Moskva, NSV Liit) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor (1940).

Sarnasusi Molotovi-Ribbentropi pakt ja Vjatšeslav Molotov

Molotovi-Ribbentropi pakt ja Vjatšeslav Molotov on 7 ühist asja (Unioonpeedia): Jossif Stalin, Nõukogude Liit, NLKP Keskkomitee, Olion, Saksa Riik, Tallinn, Vene keel.

Jossif Stalin

Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.

Jossif Stalin ja Molotovi-Ribbentropi pakt · Jossif Stalin ja Vjatšeslav Molotov · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Molotovi-Ribbentropi pakt ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Vjatšeslav Molotov · Näe rohkem »

NLKP Keskkomitee

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.

Molotovi-Ribbentropi pakt ja NLKP Keskkomitee · NLKP Keskkomitee ja Vjatšeslav Molotov · Näe rohkem »

Olion

Olion on endine kirjastus Eestis.

Molotovi-Ribbentropi pakt ja Olion · Olion ja Vjatšeslav Molotov · Näe rohkem »

Saksa Riik

Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.

Molotovi-Ribbentropi pakt ja Saksa Riik · Saksa Riik ja Vjatšeslav Molotov · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Molotovi-Ribbentropi pakt ja Tallinn · Tallinn ja Vjatšeslav Molotov · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Molotovi-Ribbentropi pakt ja Vene keel · Vene keel ja Vjatšeslav Molotov · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Molotovi-Ribbentropi pakt ja Vjatšeslav Molotov

Molotovi-Ribbentropi pakt on 134 suhted, samas Vjatšeslav Molotov 75. Kuna neil ühist 7, Jaccard indeks on 3.35% = 7 / (134 + 75).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Molotovi-Ribbentropi pakt ja Vjatšeslav Molotov. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »