Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Morava ja Tšehhi kuningriik
Morava ja Tšehhi kuningriik on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Aadria meri, Austria hertsogkond, Švaabimaa, Čechy, Béla IV, Böömimaa valitsejate loend, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Kärnteni hertsogkond, Kesk-Euroopa, Kraini mark, Lechi lahing (955), Otakar II, Přemysliidid, Poola, Rudolf I (Saksa kuningas), Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Steiermargi hertsogkond, Sudeedid, Suur-Määri riik, Tšehhi, Tšehhi krooni maad, Ungari kuningas, Ungari kuningriik, Ungari vürstiriik, Viin.
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Aadria meri ja Morava · Aadria meri ja Tšehhi kuningriik ·
Austria hertsogkond
Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osastisriik, mis loodi 1156.
Austria hertsogkond ja Morava · Austria hertsogkond ja Tšehhi kuningriik ·
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Švaabimaa ja Morava · Švaabimaa ja Tšehhi kuningriik ·
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Morava ja Čechy · Tšehhi kuningriik ja Čechy ·
Béla IV
Béla IV (1206 – 3. mai 1270) oli Ungari kuningas aastatel 1235–1270.
Béla IV ja Morava · Béla IV ja Tšehhi kuningriik ·
Böömimaa valitsejate loend
Böömimaa valitsejate loend.
Böömimaa valitsejate loend ja Morava · Böömimaa valitsejate loend ja Tšehhi kuningriik ·
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Morava · Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik ·
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Kärnteni hertsogkond ja Morava · Kärnteni hertsogkond ja Tšehhi kuningriik ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Kesk-Euroopa ja Morava · Kesk-Euroopa ja Tšehhi kuningriik ·
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Kraini mark ja Morava · Kraini mark ja Tšehhi kuningriik ·
Lechi lahing (955)
Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.
Lechi lahing (955) ja Morava · Lechi lahing (955) ja Tšehhi kuningriik ·
Otakar II
Otakar II Přemysl Otokari kuningriik aastal 1273 Kuningas Otakari omand 1251–1276, kantuna tänapäeva Euroopa piiridele Otakar II Přemysl (tšehhi Přemysl Otakar II.; umbes 1230 – 26. august 1278) oli Böömimaa kuningas aastatel 1253–1278.
Morava ja Otakar II · Otakar II ja Tšehhi kuningriik ·
Přemysliidid
Přemysliidide vapp Přemysliidid (tšehhi keeles Přemyslovci, saksa keeles Premysliden, poola keeles Przemyślidzi) ehk Přemysliidide dünastia oli Tšehhi esimene valitsejasugu, mille liikmed valitsesid Böömimaad ja sellega seotud alasid umbes aastatel 800–1306.
Morava ja Přemysliidid · Přemysliidid ja Tšehhi kuningriik ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Morava ja Poola · Poola ja Tšehhi kuningriik ·
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Morava ja Rudolf I (Saksa kuningas) · Rudolf I (Saksa kuningas) ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Morava ja Saksa kuningas · Saksa kuningas ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Morava ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Morava ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik ·
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Morava ja Steiermargi hertsogkond · Steiermargi hertsogkond ja Tšehhi kuningriik ·
Sudeedid
Lääne-Sudeetides Sudeedid (tšehhi ja poola keeles Sudety; saksa keeles Sudeten) on mäestik Euroopas, peamiselt Tšehhi ja Poola piiril.
Morava ja Sudeedid · Sudeedid ja Tšehhi kuningriik ·
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Morava ja Suur-Määri riik · Suur-Määri riik ja Tšehhi kuningriik ·
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Morava ja Tšehhi · Tšehhi ja Tšehhi kuningriik ·
Tšehhi krooni maad
Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) pärnavanikuga Tšehhi krooni maad (Länder der Böhmischen Krone), mida kutsuti ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid Tšehhi kuningate valitsemise all feodaalsuhted.
Morava ja Tšehhi krooni maad · Tšehhi krooni maad ja Tšehhi kuningriik ·
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Morava ja Ungari kuningas · Tšehhi kuningriik ja Ungari kuningas ·
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Morava ja Ungari kuningriik · Tšehhi kuningriik ja Ungari kuningriik ·
Ungari vürstiriik
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.
Morava ja Ungari vürstiriik · Tšehhi kuningriik ja Ungari vürstiriik ·
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Morava ja Tšehhi kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Morava ja Tšehhi kuningriik
Võrdlus Morava ja Tšehhi kuningriik
Morava on 60 suhted, samas Tšehhi kuningriik 197. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 10.51% = 27 / (60 + 197).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Morava ja Tšehhi kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
