Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Moreen

Index Moreen

Moreen Norras pärast laviini Moreenküngas Garda järve ääres Moreen on sorteerumata liustikusete.

17 suhted: Aleuriit, Eesti, Kimberliit, Kruus, Laviin, Liiv, Liustik, Maak, Muld, Otsamoreen, Põhimoreen, Purdosake, Rahn, Savi, Sete, Teemant, Veeris.

Aleuriit

Aleuriit on purdsete, mille terasuurus on 2–62,5 μm (Wentworthi lõimiseskaala).

Uus!!: Moreen ja Aleuriit · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Moreen ja Eesti · Näe rohkem »

Kimberliit

Kimberliit Soomest. Kimberliidile on omane porfüüriline struktuur ja varieeruvad värvitoonid. Kimberliit on ultraaluselise koostisega soonkivim.

Uus!!: Moreen ja Kimberliit · Näe rohkem »

Kruus

Kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2–64 mm.

Uus!!: Moreen ja Kruus · Näe rohkem »

Laviin

Lumelaviin Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine.

Uus!!: Moreen ja Laviin · Näe rohkem »

Liiv

basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).

Uus!!: Moreen ja Liiv · Näe rohkem »

Liustik

Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.

Uus!!: Moreen ja Liustik · Näe rohkem »

Maak

Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.

Uus!!: Moreen ja Maak · Näe rohkem »

Muld

Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.

Uus!!: Moreen ja Muld · Näe rohkem »

Otsamoreen

Otsamoreen ehk otsmoreen on piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm, mis on kujunenud kunagise liustiku serva ette; on viimasega paralleelne.

Uus!!: Moreen ja Otsamoreen · Näe rohkem »

Põhimoreen

Põhimoreen on aktiivse (liikuva) liustiku basaalses kihis moodustuv ja ladestuv moreen.

Uus!!: Moreen ja Põhimoreen · Näe rohkem »

Purdosake

Purdosake ehk klast on üksik tera või fragment murenenud kivimist.

Uus!!: Moreen ja Purdosake · Näe rohkem »

Rahn

Rahn Saaremaa rannikusetetes Moeraki Boulders, Uus-Meremaa Rahn on kivi, mille läbimõõt ületab 512 mm.

Uus!!: Moreen ja Rahn · Näe rohkem »

Savi

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Uus!!: Moreen ja Savi · Näe rohkem »

Sete

liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.

Uus!!: Moreen ja Sete · Näe rohkem »

Teemant

Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.

Uus!!: Moreen ja Teemant · Näe rohkem »

Veeris

Valdavalt lubjakivist kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Vulkaanilistest kivimitest moodustunud veerised Thíra saare rannas Kreekas Veeris on ümar kivi läbimõõduga 64...512 mm.

Uus!!: Moreen ja Veeris · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Jääsetted.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »