Kiiremini kui brauser!
97 suhted: A-vitamiin, Ain Raal, Aldaani sõstar, Aneemia, Antibiootikumid, Antioksüdant, Antotsüaniinid, Ave Kikas, Õhuniiskus, Õis, B1-vitamiin, B12-vitamiin, B2-vitamiin, B3-vitamiin, B5-vitamiin, B6-vitamiin, C-vitamiin, Carl von Linné, Droog, E-vitamiin, Eesti, Emakas (botaanika), Endel Laas, Euroopa, Fenoolid, Fosfor, Heitlehisus, Huumus, Jahukaste, Juurevõsu, Kaalium, Kaheidulehelised, Kalorsus, Kaltsium, Karotenoidid, Kartulilutikas, Katteseemnetaimed, Kaukaasia, Kännuvõsu, Küpsetis, Kesk-Aasia, Keskkonnategurid, Kivirikulaadsed, Lämmastik, Lõimis, Lehetäilised, Leht, Liigesepõletik, Lipiidid, Maailma ravimtaimede entsüklopeedia, ..., Magneesium, Mahl, Mangaan, Mari, Marjakultuur, Mikroorganismid, Mineraaltoiteained, Mongoolia, Moos, Muld, Mulla happesus, Mullaniiskus, Naatrium, Nõgu, Palavik, Pamjati Vavilova, Pärismaine elustik, Põõsas, Põhja-Aasia, Põhja-Euroopa, Põhjavesi, Põud, Perekond (bioloogia), Raud, Ravimtaimed, Reljeef, Reuma, Sahhariidid, Sõstar, Sõstralised, Segamets, Siber, Siirup, Sugukond (bioloogia), Taimed, Toitained, Tolmukas, Tsink, Tuhk, Tupplehed, Valgud, Vask, Võrse, Vein, Vesi, Vitamiinid, 2010. Laienda indeks (47 rohkem) »
A-vitamiin
A-vitamiin on retinooli taoliselt mõjuvate ainete koondnimetus, bioaktiivsete mikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.
Uus!!: Must sõstar ja A-vitamiin · Näe rohkem »
Ain Raal
Ain Raal (sündinud 16. juulil 1961 Tartus) on eesti proviisor, õppejõud, teadlane (ravimtaimede ja farmaatsia ajaloo uurija) ning publitsist.
Uus!!: Must sõstar ja Ain Raal · Näe rohkem »
Aldaani sõstar
Aldaani sõstar (Ribes dikuscha) on sõstraliste sugukonda sõstra perekonda kuuluv põõsaliik.
Uus!!: Must sõstar ja Aldaani sõstar · Näe rohkem »
Aneemia
Aneemia (ladina keeles anaemia, vanakreeka keeles ἀναιμία anaimía) ehk kehvveresus on kõige sagedasem erütrotsüütide ehk punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütrotsüütide ja/või hemoglobiini sisaldus veres normaalsest väiksem.
Uus!!: Must sõstar ja Aneemia · Näe rohkem »
Antibiootikumid
Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ja mis terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.
Uus!!: Must sõstar ja Antibiootikumid · Näe rohkem »
Antioksüdant
Antioksüdant (kreeka keeles 'anti' vastu ja 'oxys' hapu) on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide ja prooksüdantide oksüdatsiooni.
Uus!!: Must sõstar ja Antioksüdant · Näe rohkem »
Antotsüaniinid
Antotsüaniinid on antotsüanidiinide glükosiidid, selline on nende põhiline keemiline struktuur väljaanne.
Uus!!: Must sõstar ja Antotsüaniinid · Näe rohkem »
Ave Kikas
Ave Kikas, Pille Põllumäe ja Evelin Ilves 2012. aastal. Ave Kikas (sündinud 30. detsembril 1968) on eesti aiandusteadlane, Polli Aiandusuuringute Keskuse juhataja.
Uus!!: Must sõstar ja Ave Kikas · Näe rohkem »
Õhuniiskus
Õhuniiskus on õhus olev veeauru sisaldus.
Uus!!: Must sõstar ja Õhuniiskus · Näe rohkem »
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Uus!!: Must sõstar ja Õis · Näe rohkem »
B1-vitamiin
B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.
Uus!!: Must sõstar ja B1-vitamiin · Näe rohkem »
B12-vitamiin
B12-vitamiin ehk kobalamiinid on mittesüstemaatiline (tavatermin) üldnimetus vesilahustuvate antianeemiliste bioaktiivsete, valdavalt orgaaniliste molekulide ja nende ühendite rühma kohta.
Uus!!: Must sõstar ja B12-vitamiin · Näe rohkem »
B2-vitamiin
Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.
Uus!!: Must sõstar ja B2-vitamiin · Näe rohkem »
B3-vitamiin
Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
Uus!!: Must sõstar ja B3-vitamiin · Näe rohkem »
B5-vitamiin
Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.
Uus!!: Must sõstar ja B5-vitamiin · Näe rohkem »
B6-vitamiin
B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.
Uus!!: Must sõstar ja B6-vitamiin · Näe rohkem »
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Uus!!: Must sõstar ja C-vitamiin · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Must sõstar ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Droog
Droog on mitmes sellises teaduses nagu farmaatsia, farmakognoosia, meditsiin jt kasutatav mõiste, millel on igale teadusharule vastav tähendus.
Uus!!: Must sõstar ja Droog · Näe rohkem »
E-vitamiin
Alfatokoferooli ''RRR'' stereoisomeer Tokoferoolid ja tokotrienoolid E-vitamiin ehk tokoferoolid on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin (al 1983), mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.
Uus!!: Must sõstar ja E-vitamiin · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Must sõstar ja Eesti · Näe rohkem »
Emakas (botaanika)
Sinilille emakas Emakas (pistillum) on õistaimedel õie keskne emassugurakke sisaldav organ, milles arenevad seemnealgmed.
Uus!!: Must sõstar ja Emakas (botaanika) · Näe rohkem »
Endel Laas
Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.
Uus!!: Must sõstar ja Endel Laas · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Must sõstar ja Euroopa · Näe rohkem »
Fenoolid
Kahealuselised fenoolid: katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon Bifenool Terminit fenoolid kasutatakse keemiliste ühendite kohta, milles on aromaatse tsükliga seotud hüdroksüülrühm (-OH), seega on tegu hüdroksübenseenidega.
Uus!!: Must sõstar ja Fenoolid · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Must sõstar ja Fosfor · Näe rohkem »
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Uus!!: Must sõstar ja Heitlehisus · Näe rohkem »
Huumus
Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine.
Uus!!: Must sõstar ja Huumus · Näe rohkem »
Jahukaste
Jahukaste kõrvitsalehel Jahukaste on tavaline ja levinud taimede seenhaigus, mil taimede maapealseid osi – enamasti lehti, aga ka varsi, õisi, vilju – katab hallikasvalge jahusarnane kirme.
Uus!!: Must sõstar ja Jahukaste · Näe rohkem »
Juurevõsu
Noore pärna juurevõsu Juurevõsud on taime juurel asetsevatest lisapungadest kasvanud võsud.
Uus!!: Must sõstar ja Juurevõsu · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Must sõstar ja Kaalium · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Must sõstar ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Kalorsus
Kalorsus on toidus või toiduainetes sisalduv energia hulk.
Uus!!: Must sõstar ja Kalorsus · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Must sõstar ja Kaltsium · Näe rohkem »
Karotenoidid
Flamingode sulestiku värvus tuleneb karotenoidsetest pigmentidest Karotenoidid on tetraterpenoidsed pigmendid, mis jagunevad kaheks rühmaks: ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavateks karoteenideks ning nende oksüdeneerunud derivaatideks ksantofüllideks.
Uus!!: Must sõstar ja Karotenoidid · Näe rohkem »
Kartulilutikas
Kartulilutikas (Lygocoris pabulinus) lutikaliste alamseltsi kuuluv putukaliik.
Uus!!: Must sõstar ja Kartulilutikas · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Must sõstar ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Uus!!: Must sõstar ja Kaukaasia · Näe rohkem »
Kännuvõsu
Lepa känd kännuvõsudega Kännuvõsu ehk tüüvõsu on puu kännust kasvanud võrse, mis võib areneda iseseisvaks taimeks.
Uus!!: Must sõstar ja Kännuvõsu · Näe rohkem »
Küpsetis
Küpsetis on küpsetamise tulemusena saadud toit.
Uus!!: Must sõstar ja Küpsetis · Näe rohkem »
Kesk-Aasia
Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.
Uus!!: Must sõstar ja Kesk-Aasia · Näe rohkem »
Keskkonnategurid
Keskkonnategurid ehk keskkonnafaktorid (ka ökoloogilised tegurid ehk ökoloogilised faktorid) on keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme.
Uus!!: Must sõstar ja Keskkonnategurid · Näe rohkem »
Kivirikulaadsed
Kivirikulaadsed (Saxifragales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Must sõstar ja Kivirikulaadsed · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Must sõstar ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lõimis
Lõimis ehk mulla mehaaniline (granulomeetriline) koostis ehk mulla tekstuur näitab eri osakeste (nt liiva, muda, savi) suhtelist sisaldust pinnases.
Uus!!: Must sõstar ja Lõimis · Näe rohkem »
Lehetäilised
Lehetäilised (Aphidoidea) on putukate rühm (käsitletakse ülemsugukonnana) nokaliste seltsist.
Uus!!: Must sõstar ja Lehetäilised · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Must sõstar ja Leht · Näe rohkem »
Liigesepõletik
Podagra põhjustatud liigesepõletiku illustratsioon Liigesepõletik ehk artriit võib tekkida vigastuse, nakkuse (tuberkuloos, borrelioos), reuma või ainevahetushäire (podagra) tagajärjel.
Uus!!: Must sõstar ja Liigesepõletik · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Must sõstar ja Lipiidid · Näe rohkem »
Maailma ravimtaimede entsüklopeedia
"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia" on 2010.
Uus!!: Must sõstar ja Maailma ravimtaimede entsüklopeedia · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Must sõstar ja Magneesium · Näe rohkem »
Mahl
Apelsinimahl Mahl on puuviljadest, marjadest või köögiviljadest tehtud jook, milles ei ole süsihappegaasi nagu karastusjookides.
Uus!!: Must sõstar ja Mahl · Näe rohkem »
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Uus!!: Must sõstar ja Mangaan · Näe rohkem »
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Uus!!: Must sõstar ja Mari · Näe rohkem »
Marjakultuur
Marjakultuuridena käsitletakse väikeste ja enamasti mahlaste viljadega puuviljakultuure sõltumata nende botaanilisest viljatüübist.
Uus!!: Must sõstar ja Marjakultuur · Näe rohkem »
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Uus!!: Must sõstar ja Mikroorganismid · Näe rohkem »
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Uus!!: Must sõstar ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »
Mongoolia
Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias.
Uus!!: Must sõstar ja Mongoolia · Näe rohkem »
Moos
Moos on marjadest või puuviljadest konserveerimise eesmärgil suhkruga keedetud hoidis.
Uus!!: Must sõstar ja Moos · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Must sõstar ja Muld · Näe rohkem »
Mulla happesus
Mulla happesus on mulla omadus, mis sõltub vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotsieerumata hapete sisaldusest mullas.
Uus!!: Must sõstar ja Mulla happesus · Näe rohkem »
Mullaniiskus
Mullaniiskus (ka mulla niiskus; inglise soil humidity, moistness of (the) soil) on vee või veeauru hulk mulla massi- või mahuühikus (%, kg/kg, kg/m3).
Uus!!: Must sõstar ja Mullaniiskus · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Must sõstar ja Naatrium · Näe rohkem »
Nõgu
Nõgu on looduslik negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Must sõstar ja Nõgu · Näe rohkem »
Palavik
Palaviku mõõtmiseks kasutatakse kehatermomeetrit Oskar Kallise pastellmaal "Palavik" (1917) Palavikuks ehk püreksiaks nimetatakse normaalsest kõrgemat kehatemperatuuri.
Uus!!: Must sõstar ja Palavik · Näe rohkem »
Pamjati Vavilova
'Pamjati Vavilova' on musta sõstra sort.
Uus!!: Must sõstar ja Pamjati Vavilova · Näe rohkem »
Pärismaine elustik
Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik.
Uus!!: Must sõstar ja Pärismaine elustik · Näe rohkem »
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Uus!!: Must sõstar ja Põõsas · Näe rohkem »
Põhja-Aasia
Põhja-Aasia on regioon Aasia põhjaosas, kuhu kuulub Venemaa Aasia (Siberi) piirkond.
Uus!!: Must sõstar ja Põhja-Aasia · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Must sõstar ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Must sõstar ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Põud
Põua tagajärjel kuivanud põllud Austraalias Benambra linna lähedal Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil.
Uus!!: Must sõstar ja Põud · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Must sõstar ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Must sõstar ja Raud · Näe rohkem »
Ravimtaimed
Ravimtaimed on bioaktiivseid looduslikke ühendeid sisaldavad taimed (sh erinevad taime osad), mida kasutatakse taimse päritoluga ravimina või ravimite valmistamiseks.
Uus!!: Must sõstar ja Ravimtaimed · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Must sõstar ja Reljeef · Näe rohkem »
Reuma
Reuma (ladina keeles rheuma) on põletikuline haigus, mis kahjustab peamiselt südant, liigeseid, kesknärvisüsteemi.
Uus!!: Must sõstar ja Reuma · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Must sõstar ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Sõstar
Sõstar (Ribes L.) on sõstraliste sugukonna ainus perekond.
Uus!!: Must sõstar ja Sõstar · Näe rohkem »
Sõstralised
Sõstralised (Grossulariaceae) on taimede sugukond kivirikulaadsete seltsist.
Uus!!: Must sõstar ja Sõstralised · Näe rohkem »
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Uus!!: Must sõstar ja Segamets · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Must sõstar ja Siber · Näe rohkem »
Siirup
Siirup on kontsentreeritud maitsestatud suhkrulahus või tärklise mittetäielikul hüdrolüüsimisel saadud toiduaine.
Uus!!: Must sõstar ja Siirup · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Must sõstar ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Must sõstar ja Taimed · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Must sõstar ja Toitained · Näe rohkem »
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Uus!!: Must sõstar ja Tolmukas · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Must sõstar ja Tsink · Näe rohkem »
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Uus!!: Must sõstar ja Tuhk · Näe rohkem »
Tupplehed
Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.
Uus!!: Must sõstar ja Tupplehed · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Must sõstar ja Valgud · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Must sõstar ja Vask · Näe rohkem »
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Uus!!: Must sõstar ja Võrse · Näe rohkem »
Vein
Vein (saksa keeles Wein) on üldjuhul viinamarjamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook kangusega üle 8 mahuprotsendi alkoholi.
Uus!!: Must sõstar ja Vein · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Must sõstar ja Vesi · Näe rohkem »
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Uus!!: Must sõstar ja Vitamiinid · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Must sõstar ja 2010 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Mustasõstrapõõsas, Mustsõstar, Ribes nigrum.
