Mutatsioon ja Proteiinkinaas B

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Mutatsioon ja Proteiinkinaas B

Mutatsioon vs. Proteiinkinaas B

Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. Proteiinkinaas B (PKB, tuntud ka kui Akt ja proteiinkinaas B-d (PKBα/β/γ) (geenid: Akt1, Akt2, Akt3) on kinaassete ensüümide perekond, mis modifitseerivad valke fosfaatrühma lisamise teel (fosforüleerides) ja liigitatakse eukarüootsete organismide valkude superperekonna proteiinkinaaside hulka. Akt on seriin/treoniinkinaas, mis reguleerib rakus mitmeid olulisi protsesse. näiteks transkriptsiooni, glükoosi metabolismi ning rakkude apoptoosi, jagunemist ja migreerumist. Hiljuti on avastatud, et laborihiirte PKB-l on tähtis roll postnataalses aju arengus. Nimetus Akt ei ole seotud valgu funktsiooniga. Jacob Furth nimetas Ak-ks hiirteliini, kellel areneb spontaanselt tüümuse lümfoom. Nimele lisatud t tähistab tümoomi. Liinist isoleeriti transformeeruv retroviirus, millele anti nimi Akt8 ning viiruse kodeeritud onkogeeni nimeks v-Akt. Hiljem hakati inimese analoogseid geene nimetama sama süsteemi järgi.

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Aminohapped ja Mutatsioon · Aminohapped ja Proteiinkinaas B · Näe rohkem »

Apoptoos

Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.

Apoptoos ja Mutatsioon · Apoptoos ja Proteiinkinaas B · Näe rohkem »

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Geen ja Mutatsioon · Geen ja Proteiinkinaas B · Näe rohkem »

Kromosoom

Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).

Kromosoom ja Mutatsioon · Kromosoom ja Proteiinkinaas B · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Mutatsioon ja Rakk · Proteiinkinaas B ja Rakk · Näe rohkem »