Sarnasusi Mutatsioon ja Valgusüntees
Mutatsioon ja Valgusüntees on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Adeniin, Aminohapped, DNA, Geen, Informatsiooni-RNA, Koodon, Rakk, RNA, Splaissimine, Tümiin, Uratsiil.
Adeniin
Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus (puriinalus), üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.
Adeniin ja Mutatsioon · Adeniin ja Valgusüntees ·
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Mutatsioon · Aminohapped ja Valgusüntees ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Mutatsioon · DNA ja Valgusüntees ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Mutatsioon · Geen ja Valgusüntees ·
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Informatsiooni-RNA ja Mutatsioon · Informatsiooni-RNA ja Valgusüntees ·
Koodon
Koodon (inglise codon) on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik (triplett) geneetilises koodis.
Koodon ja Mutatsioon · Koodon ja Valgusüntees ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Mutatsioon ja Rakk · Rakk ja Valgusüntees ·
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Mutatsioon ja RNA · RNA ja Valgusüntees ·
Splaissimine
Splaissimine ehk splaissing (ka splaising; inglise keeles splicing) on protsess, mille käigus lõigatakse rakutuumas asuvast pre-mRNA molekulist välja intronjärjestused ning allesjäänud eksonitele vastavad osad ühendatakse.
Mutatsioon ja Splaissimine · Splaissimine ja Valgusüntees ·
Tümiin
Tümiin (T, Thy) ehk 5-metüüluratsiil on üks neljast peamisest lämmastikalusest (teised kolm on adeniin, guaniin, tsütosiin), mis kuulub DNA koostisse.
Mutatsioon ja Tümiin · Tümiin ja Valgusüntees ·
Uratsiil
Uratsiil on biomolekul, mis on üks RNA neljast lämmastikalusest.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Mutatsioon ja Valgusüntees ühist
- Millised on sarnasused Mutatsioon ja Valgusüntees
Võrdlus Mutatsioon ja Valgusüntees
Mutatsioon on 44 suhted, samas Valgusüntees 71. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 9.57% = 11 / (44 + 71).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Mutatsioon ja Valgusüntees. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: