Sarnasusi Mäesuusatamine ja Mäesuusatamine 1952. aasta taliolümpiamängudel
Mäesuusatamine ja Mäesuusatamine 1952. aasta taliolümpiamängudel on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Ameerika Ühendriigid, Šveits, Kanada, Kiirlaskumine, Mäesuusatamise maailmameistrivõistlused, Norra, Oslo, Slaalom, Suurslaalom.
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Ameerika Ühendriigid ja Mäesuusatamine · Ameerika Ühendriigid ja Mäesuusatamine 1952. aasta taliolümpiamängudel ·
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Šveits ja Mäesuusatamine · Šveits ja Mäesuusatamine 1952. aasta taliolümpiamängudel ·
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Kanada ja Mäesuusatamine · Kanada ja Mäesuusatamine 1952. aasta taliolümpiamängudel ·
Kiirlaskumine
Kiirlaskumine on mäesuusatamise ala, kus laskutakse alla järsult nõlvalt, kus on pikad sirged ja suure kaarega kurvid.
Kiirlaskumine ja Mäesuusatamine · Kiirlaskumine ja Mäesuusatamine 1952. aasta taliolümpiamängudel ·
Mäesuusatamise maailmameistrivõistlused
Mäesuusatamise maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant.
Mäesuusatamine ja Mäesuusatamise maailmameistrivõistlused · Mäesuusatamine 1952. aasta taliolümpiamängudel ja Mäesuusatamise maailmameistrivõistlused ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Mäesuusatamine ja Norra · Mäesuusatamine 1952. aasta taliolümpiamängudel ja Norra ·
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Mäesuusatamine ja Oslo · Mäesuusatamine 1952. aasta taliolümpiamängudel ja Oslo ·
Slaalom
Slaalom on mäesuusatamise aladest kõige tehnilisem.
Mäesuusatamine ja Slaalom · Mäesuusatamine 1952. aasta taliolümpiamängudel ja Slaalom ·
Suurslaalom
Suurslaalom on slaalomist veidi kiirem mäesuusatamise ala.
Mäesuusatamine ja Suurslaalom · Mäesuusatamine 1952. aasta taliolümpiamängudel ja Suurslaalom ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Mäesuusatamine ja Mäesuusatamine 1952. aasta taliolümpiamängudel ühist
- Millised on sarnasused Mäesuusatamine ja Mäesuusatamine 1952. aasta taliolümpiamängudel
Võrdlus Mäesuusatamine ja Mäesuusatamine 1952. aasta taliolümpiamängudel
Mäesuusatamine on 40 suhted, samas Mäesuusatamine 1952. aasta taliolümpiamängudel 21. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 14.75% = 9 / (40 + 21).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Mäesuusatamine ja Mäesuusatamine 1952. aasta taliolümpiamängudel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: