Kiiremini kui brauser!
42 suhted: Ekvatoriaalne kliima, Energiaressurss, Iraan, Järv, Kallas, Kayseri provints, Kinnisvara, Koelmu, Lähisarktiline kliima, Lõuna-Aasia, Looded, Loodusajakiri, Luht, Maaparandus, Magevesi, Matsalu rahvuspark, Märe, Merevesi, Niiskus, Põhja-Ameerika, Põld, Pinnas, Raba, Ramsari konventsioon, Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad, Rannik, Riimvesi, Saar, Soo, Sookuivendus, Turvas, Uus-Meremaa, Veehoidla, Veekogu, Veelind, 1971, 1976, 1997, 2003, 2006, 2010, 2011.
Ekvatoriaalne kliima
thumb thumb thumb Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele.
Uus!!: Märgala ja Ekvatoriaalne kliima · Näe rohkem »
Energiaressurss
Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus- ja muud liiki energia saamiseks.
Uus!!: Märgala ja Energiaressurss · Näe rohkem »
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Märgala ja Iraan · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Märgala ja Järv · Näe rohkem »
Kallas
Kallas on veekogu (tavaliselt jõge või väikest järve) ääristav maariba.
Uus!!: Märgala ja Kallas · Näe rohkem »
Kayseri provints
Kayseri provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Kesk-Türgis.
Uus!!: Märgala ja Kayseri provints · Näe rohkem »
Kinnisvara
Kinnisvara on omand, mis koosneb maast ja sellel asetsevatest ehitistest, lisaks maa loodusvaradest, haritamata taimestikust ja loomastikust, põllukultuuridest ja kariloomadest, veest ja maavaradest.
Uus!!: Märgala ja Kinnisvara · Näe rohkem »
Koelmu
Koelmu on mingi veekogu osa, mis on sobilik kalade kudemiseks.
Uus!!: Märgala ja Koelmu · Näe rohkem »
Lähisarktiline kliima
Lähisarktiline kliima on iseloomulik lähisarktilisele kliimavöötmele Lähisarktiline kliima on väga karm Lähisarktiline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik lähisarktilisele kliimavöötmele.
Uus!!: Märgala ja Lähisarktiline kliima · Näe rohkem »
Lõuna-Aasia
Lõuna-Aasia ÜRO liigituse järgi Lõuna-Aasia on Aasia osa, hõlmab Ees-India, mis on muust Aasiast mäeahelikega eraldatud.
Uus!!: Märgala ja Lõuna-Aasia · Näe rohkem »
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Uus!!: Märgala ja Looded · Näe rohkem »
Loodusajakiri
MTÜ Loodusajakiri logo MTÜ Loodusajakiri on Eesti kirjastus (mittetulundusühing), mis annab välja Eestis ilmuvaid loodus- ja teadusteemalisi ajakirju.
Uus!!: Märgala ja Loodusajakiri · Näe rohkem »
Luht
Kasari luht Kloostri silla juures Kasari luht Kloostri lähistel Luht ehk lamminiit on suurveega üleujutatav niit jõe oru lammil või madalal järverannal.
Uus!!: Märgala ja Luht · Näe rohkem »
Maaparandus
Maaparandus ehk melioratsioon on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine.
Uus!!: Märgala ja Maaparandus · Näe rohkem »
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Uus!!: Märgala ja Magevesi · Näe rohkem »
Matsalu rahvuspark
Luiged Matsalu lahel Kasari jõe suudme poole Matsalu roostik Kasari vanalt sillalt Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.
Uus!!: Märgala ja Matsalu rahvuspark · Näe rohkem »
Märe
Märe on märg maismaakoht, kus vesi on mingi ajaperioodi (enamasti vähemalt mitu kuud) maapinna tasemel.
Uus!!: Märgala ja Märe · Näe rohkem »
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Uus!!: Märgala ja Merevesi · Näe rohkem »
Niiskus
Niiskus on vee või veeauru sisaldus aines.
Uus!!: Märgala ja Niiskus · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Märgala ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Uus!!: Märgala ja Põld · Näe rohkem »
Pinnas
Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.
Uus!!: Märgala ja Pinnas · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Märgala ja Raba · Näe rohkem »
Ramsari konventsioon
Ramsari konventsioon (ka veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine.
Uus!!: Märgala ja Ramsari konventsioon · Näe rohkem »
Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad
Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad ehk Ramsari (märg)alad on Ramsari konventsiooni alusel kaitstavad märgalad.
Uus!!: Märgala ja Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad · Näe rohkem »
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Uus!!: Märgala ja Rannik · Näe rohkem »
Riimvesi
Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).
Uus!!: Märgala ja Riimvesi · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Märgala ja Saar · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Märgala ja Soo · Näe rohkem »
Sookuivendus
Sookuivendus on maaparandusvõtete kogum, mille eesmärk on märgalalt liigvee ärajuhtimine.
Uus!!: Märgala ja Sookuivendus · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Märgala ja Turvas · Näe rohkem »
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Uus!!: Märgala ja Uus-Meremaa · Näe rohkem »
Veehoidla
Shimeni veehoidla Taiwanil Veehoidla on tehisveekogu, mis on rajatud vee kogumiseks ja äravoolu ümberjaotamiseks.
Uus!!: Märgala ja Veehoidla · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Märgala ja Veekogu · Näe rohkem »
Veelind
Valgepõsk-lagle ja vööthani Veelind on lind, kelle elutegevus on tihedas seoses veekogudega.
Uus!!: Märgala ja Veelind · Näe rohkem »
1971
1971.
Uus!!: Märgala ja 1971 · Näe rohkem »
1976
1976.
Uus!!: Märgala ja 1976 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Märgala ja 1997 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Märgala ja 2003 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Märgala ja 2006 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Märgala ja 2010 · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: Märgala ja 2011 · Näe rohkem »
