Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Märgala

Index Märgala

Rudava märgala Poolas Flamingod Hürmetçi märgalal Türgis Kayseri provintsis Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.

42 suhted: Ekvatoriaalne kliima, Energiaressurss, Iraan, Järv, Kallas, Kayseri provints, Kinnisvara, Koelmu, Lähisarktiline kliima, Lõuna-Aasia, Looded, Loodusajakiri, Luht, Maaparandus, Magevesi, Matsalu rahvuspark, Märe, Merevesi, Niiskus, Põhja-Ameerika, Põld, Pinnas, Raba, Ramsari konventsioon, Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad, Rannik, Riimvesi, Saar, Soo, Sookuivendus, Turvas, Uus-Meremaa, Veehoidla, Veekogu, Veelind, 1971, 1976, 1997, 2003, 2006, 2010, 2011.

Ekvatoriaalne kliima

thumb thumb thumb Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele.

Uus!!: Märgala ja Ekvatoriaalne kliima · Näe rohkem »

Energiaressurss

Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus- ja muud liiki energia saamiseks.

Uus!!: Märgala ja Energiaressurss · Näe rohkem »

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.

Uus!!: Märgala ja Iraan · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Märgala ja Järv · Näe rohkem »

Kallas

Kallas on veekogu (tavaliselt jõge või väikest järve) ääristav maariba.

Uus!!: Märgala ja Kallas · Näe rohkem »

Kayseri provints

Kayseri provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Kesk-Türgis.

Uus!!: Märgala ja Kayseri provints · Näe rohkem »

Kinnisvara

Kinnisvara on omand, mis koosneb maast ja sellel asetsevatest ehitistest, lisaks maa loodusvaradest, haritamata taimestikust ja loomastikust, põllukultuuridest ja kariloomadest, veest ja maavaradest.

Uus!!: Märgala ja Kinnisvara · Näe rohkem »

Koelmu

Koelmu on mingi veekogu osa, mis on sobilik kalade kudemiseks.

Uus!!: Märgala ja Koelmu · Näe rohkem »

Lähisarktiline kliima

Lähisarktiline kliima on iseloomulik lähisarktilisele kliimavöötmele Lähisarktiline kliima on väga karm Lähisarktiline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik lähisarktilisele kliimavöötmele.

Uus!!: Märgala ja Lähisarktiline kliima · Näe rohkem »

Lõuna-Aasia

Lõuna-Aasia ÜRO liigituse järgi Lõuna-Aasia on Aasia osa, hõlmab Ees-India, mis on muust Aasiast mäeahelikega eraldatud.

Uus!!: Märgala ja Lõuna-Aasia · Näe rohkem »

Looded

Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.

Uus!!: Märgala ja Looded · Näe rohkem »

Loodusajakiri

MTÜ Loodusajakiri logo MTÜ Loodusajakiri on Eesti kirjastus (mittetulundusühing), mis annab välja Eestis ilmuvaid loodus- ja teadusteemalisi ajakirju.

Uus!!: Märgala ja Loodusajakiri · Näe rohkem »

Luht

Kasari luht Kloostri silla juures Kasari luht Kloostri lähistel Luht ehk lamminiit on suurveega üleujutatav niit jõe oru lammil või madalal järverannal.

Uus!!: Märgala ja Luht · Näe rohkem »

Maaparandus

Maaparandus ehk melioratsioon on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine.

Uus!!: Märgala ja Maaparandus · Näe rohkem »

Magevesi

Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.

Uus!!: Märgala ja Magevesi · Näe rohkem »

Matsalu rahvuspark

Luiged Matsalu lahel Kasari jõe suudme poole Matsalu roostik Kasari vanalt sillalt Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.

Uus!!: Märgala ja Matsalu rahvuspark · Näe rohkem »

Märe

Märe on märg maismaakoht, kus vesi on mingi ajaperioodi (enamasti vähemalt mitu kuud) maapinna tasemel.

Uus!!: Märgala ja Märe · Näe rohkem »

Merevesi

Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.

Uus!!: Märgala ja Merevesi · Näe rohkem »

Niiskus

Niiskus on vee või veeauru sisaldus aines.

Uus!!: Märgala ja Niiskus · Näe rohkem »

Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.

Uus!!: Märgala ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »

Põld

Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.

Uus!!: Märgala ja Põld · Näe rohkem »

Pinnas

Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.

Uus!!: Märgala ja Pinnas · Näe rohkem »

Raba

Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.

Uus!!: Märgala ja Raba · Näe rohkem »

Ramsari konventsioon

Ramsari konventsioon (ka veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine.

Uus!!: Märgala ja Ramsari konventsioon · Näe rohkem »

Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad

Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad ehk Ramsari (märg)alad on Ramsari konventsiooni alusel kaitstavad märgalad.

Uus!!: Märgala ja Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad · Näe rohkem »

Rannik

Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.

Uus!!: Märgala ja Rannik · Näe rohkem »

Riimvesi

Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).

Uus!!: Märgala ja Riimvesi · Näe rohkem »

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Uus!!: Märgala ja Saar · Näe rohkem »

Soo

Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Uus!!: Märgala ja Soo · Näe rohkem »

Sookuivendus

Sookuivendus on maaparandusvõtete kogum, mille eesmärk on märgalalt liigvee ärajuhtimine.

Uus!!: Märgala ja Sookuivendus · Näe rohkem »

Turvas

Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.

Uus!!: Märgala ja Turvas · Näe rohkem »

Uus-Meremaa

Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.

Uus!!: Märgala ja Uus-Meremaa · Näe rohkem »

Veehoidla

Shimeni veehoidla Taiwanil Veehoidla on tehisveekogu, mis on rajatud vee kogumiseks ja äravoolu ümberjaotamiseks.

Uus!!: Märgala ja Veehoidla · Näe rohkem »

Veekogu

Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.

Uus!!: Märgala ja Veekogu · Näe rohkem »

Veelind

Valgepõsk-lagle ja vööthani Veelind on lind, kelle elutegevus on tihedas seoses veekogudega.

Uus!!: Märgala ja Veelind · Näe rohkem »

1971

1971.

Uus!!: Märgala ja 1971 · Näe rohkem »

1976

1976.

Uus!!: Märgala ja 1976 · Näe rohkem »

1997

1997.

Uus!!: Märgala ja 1997 · Näe rohkem »

2003

2003.

Uus!!: Märgala ja 2003 · Näe rohkem »

2006

2006.

Uus!!: Märgala ja 2006 · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Märgala ja 2010 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Märgala ja 2011 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Märgalad.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »