Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Märtsiküüditamine ja Nõukogude väeosad Eestis
Märtsiküüditamine ja Nõukogude väeosad Eestis on 33 ühist asja (Unioonpeedia): Anto Raukas, Balti laevastik, Eesti, Eesti NSV, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Eesti NSV Siseministeerium, Elva, Haapsalu, Hiiumaa, Jõhvi, Keila, Kindralmajor, Läti NSV, Leedu NSV, Lennart Meri, Moskva, Nõukogude armee, Nõukogude Liidu Siseministeerium, Nõukogude Liit, Novosibirsk, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Paldiski, Pärnu, Polkovnik, Rakvere, Risti, Tallinn, Tapa, ..., Tartu, Valga, Võru. Laienda indeks (3 rohkem) »
Anto Raukas
Anto Raukas (17. veebruar 1935 Tartu – 19. aprill 2021) oli eesti geoloog, kergejõustiklane ja sporditegelane; Eesti Teaduste Akadeemia liige (1977).
Anto Raukas ja Märtsiküüditamine · Anto Raukas ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Balti laevastik ja Märtsiküüditamine · Balti laevastik ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Märtsiküüditamine · Eesti ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Eesti NSV ja Märtsiküüditamine · Eesti NSV ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu liiduvabariigi valitsusega, mis allus Moskvas asuvale keskvõimule NSV Liidu Ministrite Nõukogule. Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (lühend ENSV RKN), mis tegutses alates 25. augustist 1940 suveni 1941. Teise maailmasõja aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses Võrus ja kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees. 25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Märtsiküüditamine · Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Märtsiküüditamine · Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Eesti NSV Siseministeerium
Eesti NSV Siseministeerium oli Eesti NSV sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991.
Eesti NSV Siseministeerium ja Märtsiküüditamine · Eesti NSV Siseministeerium ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Elva
Elva on linn Tartu maakonnas Elva vallas.
Elva ja Märtsiküüditamine · Elva ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Haapsalu ja Märtsiküüditamine · Haapsalu ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Hiiumaa ja Märtsiküüditamine · Hiiumaa ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Jõhvi ja Märtsiküüditamine · Jõhvi ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Keila
Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.
Keila ja Märtsiküüditamine · Keila ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Kindralmajor ja Märtsiküüditamine · Kindralmajor ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Läti NSV
Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).
Läti NSV ja Märtsiküüditamine · Läti NSV ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Leedu NSV
Leedu NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (3. augustist 1940).
Leedu NSV ja Märtsiküüditamine · Leedu NSV ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Lennart Meri
Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2001), Eesti president 1992–2001.
Lennart Meri ja Märtsiküüditamine · Lennart Meri ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Märtsiküüditamine ja Moskva · Moskva ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Nõukogude armee
Nõukogude armee (vene keeles Советская армия Sovetskaja armija) oli NSV Liidu relvajõudude põhiformeeringu nimetus 25. veebruarist 1946 kuni NSV Liidu lõpuni 1991.
Märtsiküüditamine ja Nõukogude armee · Nõukogude armee ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Nõukogude Liidu Siseministeerium
Nõukogude Liidu Siseministeerium (vene keeles Министерство внутреннихдел СССР, lühend МВД, MVD) oli Nõukogude Liidu keskne siseturvalisuse, riikliku julgeoleku, kinnipidamiskohtade haldamise ja tuleohutusealase järelevalvega tegelenud keskasutus aastatel 1946–1991.
Märtsiküüditamine ja Nõukogude Liidu Siseministeerium · Nõukogude Liidu Siseministeerium ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Märtsiküüditamine ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Nõukogude väeosad Eestis ·
Novosibirsk
Novosibirsk on elanike arvult Venemaa kolmas linn, Novosibirski oblasti keskus.
Märtsiküüditamine ja Novosibirsk · Nõukogude väeosad Eestis ja Novosibirsk ·
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Märtsiküüditamine ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu · Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu ·
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (vene keeles Министерство государственной безопасности СССР, МГБ; ka MGB) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1946–1953.
Märtsiküüditamine ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ·
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Märtsiküüditamine ja Paldiski · Nõukogude väeosad Eestis ja Paldiski ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Märtsiküüditamine ja Pärnu · Nõukogude väeosad Eestis ja Pärnu ·
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Märtsiküüditamine ja Polkovnik · Nõukogude väeosad Eestis ja Polkovnik ·
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Märtsiküüditamine ja Rakvere · Nõukogude väeosad Eestis ja Rakvere ·
Risti
Risti on alevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Märtsiküüditamine ja Risti · Nõukogude väeosad Eestis ja Risti ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Märtsiküüditamine ja Tallinn · Nõukogude väeosad Eestis ja Tallinn ·
Tapa
Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.
Märtsiküüditamine ja Tapa · Nõukogude väeosad Eestis ja Tapa ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Märtsiküüditamine ja Tartu · Nõukogude väeosad Eestis ja Tartu ·
Valga
Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.
Märtsiküüditamine ja Valga · Nõukogude väeosad Eestis ja Valga ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Märtsiküüditamine ja Võru · Nõukogude väeosad Eestis ja Võru ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Märtsiküüditamine ja Nõukogude väeosad Eestis ühist
- Millised on sarnasused Märtsiküüditamine ja Nõukogude väeosad Eestis
Võrdlus Märtsiküüditamine ja Nõukogude väeosad Eestis
Märtsiküüditamine on 181 suhted, samas Nõukogude väeosad Eestis 300. Kuna neil ühist 33, Jaccard indeks on 6.86% = 33 / (181 + 300).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Märtsiküüditamine ja Nõukogude väeosad Eestis. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
