Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Märtsiküüditamine

Index Märtsiküüditamine

Märtsiküüditamine oli 1949.

Sisukord

  1. 181 suhted: Aadu Must, Abakan, Abja vald (1939), Ago Pajur, Aigi Rahi-Tamm, Alampolkovnik, Aleksander Resev, Amnestia, Anto Raukas, Arnold Meri, Arnold Veimer, Arst, Arvi Prikk, Arvo Valton, August Kolk, Ülemiste, Ülo Ennuste, Õde (tervishoid), Balti laevastik, Baltimaad, Bandiit, Barabinsk, Boris Kumm, Edgar Saar, Eesti, Eesti keel, Eesti Memento Liit, Eesti NSV, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N, Eesti NSV Siseministeerium, Eestimaa Kommunistlik Partei, EKP Keskkomitee, Elva, Enn Sarv, Enn Tarvel, Ervin Kivimaa, Euroopa Inimõiguste Kohus, Evald Laasi, Haapsalu, Hans Sissas, Heino Kiik, Heino Noor, Henn Põlluaas, Herbert Ligi, Hiiumaa, Hilda Sabbo, Hiljar Tammela, ... Laienda indeks (131 rohkem) »

  2. 1949. aasta Eestis
  3. Inimsusvastased kuriteod
  4. Küüditamine
  5. Kommunism

Aadu Must

Aadu Must (25. märts 1951 Pärnu – 20. juuli 2023) oli Eesti ajaloolane ja poliitik, pikaaegne Riigikogu liige.

Vaata Märtsiküüditamine ja Aadu Must

Abakan

Abakani uus kirik Abakan on linn Venemaal Lõuna-Siberis, Hakassia pealinn.

Vaata Märtsiküüditamine ja Abakan

Abja vald (1939)

Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Abja vald oli vald Pärnu maakonnas aastail 1939–1950.

Vaata Märtsiküüditamine ja Abja vald (1939)

Ago Pajur

Ago Pajur (sündinud 24. märtsil 1962 Türil) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 1999.

Vaata Märtsiküüditamine ja Ago Pajur

Aigi Rahi-Tamm

Aigi Rahi-Tamm (aastani 1987 Petrova, 1987–2004 Rahi, sündinud 3. augustil 1965 Võrus) on Eesti ajaloolane,Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3.

Vaata Märtsiküüditamine ja Aigi Rahi-Tamm

Alampolkovnik

Ukraina õhuväe alampolkovniku õlak Alampolkovnik (vene keeles подполковник) on sõjaväeline auaste, mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes.

Vaata Märtsiküüditamine ja Alampolkovnik

Aleksander Resev

Aleksander Resev (vene keeles Александр Иоганесович Резев; 23. jaanuar 1905 Gattšina, Peterburi kubermang – 24. oktoober 1970 Tallinn) oli Eesti NSV riigiametnik, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar ja Eesti NSV siseminister, miilitsakindralmajor (1945).

Vaata Märtsiküüditamine ja Aleksander Resev

Amnestia

Amnestia (kreekakeelsest sõnast ἀμνηστία – amnestia, mis tähendab unustust, armuandmist, andestust) on õiguslik toiming, millega riigi kõrgeim võimuorgan vabastab isikute grupi või üksikisiku karistuse kandmisest.

Vaata Märtsiküüditamine ja Amnestia

Anto Raukas

Anto Raukas (17. veebruar 1935 Tartu – 19. aprill 2021) oli eesti geoloog, kergejõustiklane ja sporditegelane; Eesti Teaduste Akadeemia liige (1977).

Vaata Märtsiküüditamine ja Anto Raukas

Arnold Meri

Arnold Meri (1. juuli 1919 Tallinn – 27. märts 2009 Tallinn) oli eestlasest II maailmasõja veteran ja Eesti NSV poliitikategelane.

Vaata Märtsiküüditamine ja Arnold Meri

Arnold Veimer

Arnold Veimer Arnold Veimer (vene keeles Арнольд Тынувич Веймер; Nehatu vald –­ 3. märts 1977 Tallinn) oli Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1957), president 1968–1973.

Vaata Märtsiküüditamine ja Arnold Veimer

Arst

Arst (ka doktor; vanemas kõnekeeles tohter) on tänapäeval spetsiifilise akadeemilise haridusega spetsialist (Eestis tervishoiutöötaja), kelle tegevus on suunatud tervise edendamisele ja taastamisele ning haiguste diagnoosimisele ja ravile.

Vaata Märtsiküüditamine ja Arst

Arvi Prikk

Arvi Prikk (26. november 1936 Tallinn – 24. mai 2019) oli eesti tehnikateadlane.

Vaata Märtsiküüditamine ja Arvi Prikk

Arvo Valton

Arvo Valton aastal 2007 Arvo Valton (kodanikunimega Arvo Vallikivi; sündinud 14. detsembril 1935 Märjamaal) on eesti proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ning publitsist.

Vaata Märtsiküüditamine ja Arvo Valton

August Kolk

August Kolk (23. detsember 1924 Venemaa Novgorodi kubermang – 15. november 2021) oli Nõukogude Liidu riigiametnik, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi töötaja, kes mõisteti süüdi inimsusvastastes kuritegudes (1949. aasta märtsiküüditamine).

Vaata Märtsiküüditamine ja August Kolk

Ülemiste

Ülemiste on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Vaata Märtsiküüditamine ja Ülemiste

Ülo Ennuste

Ülo Ennuste (sündinud 27. mail 1932 Tartus) on eesti majandusteadlane.

Vaata Märtsiküüditamine ja Ülo Ennuste

Õde (tervishoid)

Õde (varem meditsiiniõde, kõnekeeles medõde, vanemas keeles halastajaõde; inglise keeles nurse) on iseseisev tervishoiuspetsialist, kes tegeleb haige inimese tervise taastamisega, haiguste ennetamisega, haigete ja tervete inimeste, perede ja üldsuse õpetamise ja nõustamisega.

Vaata Märtsiküüditamine ja Õde (tervishoid)

Balti laevastik

Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.

Vaata Märtsiküüditamine ja Balti laevastik

Baltimaad

Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.

Vaata Märtsiküüditamine ja Baltimaad

Bandiit

1968.

Vaata Märtsiküüditamine ja Bandiit

Barabinsk

Barabinsk on linn Venemaal Novosibirski oblastis, Barabinski rajooni keskus.

Vaata Märtsiküüditamine ja Barabinsk

Boris Kumm

Boris Kumm (1. september 1897 Pärnu – 21. november 1958 Tallinn) oli Eesti poliitik, stalinliku terroripoliitika peamisi teostajaid Eesti NSV-s, 1941.

Vaata Märtsiküüditamine ja Boris Kumm

Edgar Saar

Edgar Saar (sündinud 20. jaanuaril 1938 Rakvere vallas Virumaal) on eesti etnoloog.

Vaata Märtsiküüditamine ja Edgar Saar

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Märtsiküüditamine ja Eesti

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Vaata Märtsiküüditamine ja Eesti keel

Eesti Memento Liit

Eesti Memento Liit on aastal 1999 asutatud organisatsioon, mis ühendab Eesti iseseisvuse eest võidelnute, Nõukogude ajal represseeritute ja nende omaste mittetulundusühinguid ja seltsinguidhttp://www.memento.ee/liidust/liidu-pohikiri/ (vaadatud 09.02.2013).

Vaata Märtsiküüditamine ja Eesti Memento Liit

Eesti NSV

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.

Vaata Märtsiküüditamine ja Eesti NSV

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium oli Eesti NSV Ülemnõukogu alaliselt tegutsenud juhtorgan.

Vaata Märtsiküüditamine ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel.

Vaata Märtsiküüditamine ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.

Vaata Märtsiküüditamine ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N oli Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus, mis teostas alates 1947.

Vaata Märtsiküüditamine ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N

Eesti NSV Siseministeerium

Eesti NSV Siseministeerium oli Eesti NSV sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991.

Vaata Märtsiküüditamine ja Eesti NSV Siseministeerium

Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.

Vaata Märtsiküüditamine ja Eestimaa Kommunistlik Partei

EKP Keskkomitee

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.

Vaata Märtsiküüditamine ja EKP Keskkomitee

Elva

Elva on linn Tartu maakonnas Elva vallas.

Vaata Märtsiküüditamine ja Elva

Enn Sarv

Enn Sarv (aastani 1932 Espenstein; 13. mai 1921 – 22. märts 2008) oli eesti vabadusvõitleja, tõlkija ja matemaatik.

Vaata Märtsiküüditamine ja Enn Sarv

Enn Tarvel

Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.

Vaata Märtsiküüditamine ja Enn Tarvel

Ervin Kivimaa

Ervin Kivimaa (enne nime eestistamist Steinfeld; 20. mai 1922 Otepää – 10. november 1992 Tartu) oli Eesti NSV ajaloolane ja parteitöötaja.

Vaata Märtsiküüditamine ja Ervin Kivimaa

Euroopa Inimõiguste Kohus

Euroopa Inimõiguste Kohus (inglise European Court of Human Rights) on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki).

Vaata Märtsiküüditamine ja Euroopa Inimõiguste Kohus

Evald Laasi

Evald Laasi (25. oktoober 1931 Tallinn – 29. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti ajaloolane.

Vaata Märtsiküüditamine ja Evald Laasi

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.

Vaata Märtsiküüditamine ja Haapsalu

Hans Sissas

Hans Sissas (2010) Hans Sissas (28. august 1933 Võru – 16. juuni 2012) oli eesti memuaarikirjanik.

Vaata Märtsiküüditamine ja Hans Sissas

Heino Kiik

Heino Kiik (14. mai 1927 Avinurme vald – 22. veebruar 2013) oli eesti kirjanik.

Vaata Märtsiküüditamine ja Heino Kiik

Heino Noor

Heino Noor (24. aprill 1922 Haapsalu – 5. veebruar 2018 Tartu) oli eesti arstiteadlane, Eesti toksikoloogia rajaja.

Vaata Märtsiküüditamine ja Heino Noor

Henn Põlluaas

Henn Põlluaas (sündinud 16. veebruaril 1960 Tallinnas) on eesti ühiskonnategelane ja poliitik.

Vaata Märtsiküüditamine ja Henn Põlluaas

Herbert Ligi

Herbert Ligi (25. oktoober 1928 – 12. november 1990) oli eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud.

Vaata Märtsiküüditamine ja Herbert Ligi

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Vaata Märtsiküüditamine ja Hiiumaa

Hilda Sabbo

Hilda Sabbo (sündinud 29. aprillil 1930 Uus-Eesti külas Krasnodari krais) on Eesti meedik ja harrastusajaloolane.

Vaata Märtsiküüditamine ja Hilda Sabbo

Hiljar Tammela

Hiljar Tammela (sündinud 25. detsembril 1982) on eesti ajaloolane.

Vaata Märtsiküüditamine ja Hiljar Tammela

Ida-Euroopa

Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.

Vaata Märtsiküüditamine ja Ida-Euroopa

Idel Jakobson

Idel Jakobson Idel Jakobson (12. august 1904 Jēkabpils – 12. september 1997 Tallinn) oli NSV Liidu ja Eesti NSV SARK-i ning Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi ohvitser, rahvuselt juut.

Vaata Märtsiküüditamine ja Idel Jakobson

Igor Gräzin

Igor Gräzin (sündinud 27. juunil 1952 Tartus) on Eesti õigusteadlane, poliitik, jurist ja vaimulik.

Vaata Märtsiküüditamine ja Igor Gräzin

Indrek Paavle

Indrek Paavle (26. septembril 1970 – 27. aprill 2015 Kambja vald) oli eesti ajaloolane.

Vaata Märtsiküüditamine ja Indrek Paavle

Industrialiseerimine

Tööstuspiirkond Dortmuntis Saksamaal 1910 Industrialiseerimiseks ehk tööstuslikuks pöördeks nimetatakse sotsiaal-majanduslikku perioodi, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks – majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine.

Vaata Märtsiküüditamine ja Industrialiseerimine

Inimsusvastane kuritegu

Inimsusvastane kuritegu (inglise keeles crime against humanity) on ükskõik missugune tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muu inimsusvastane tegu, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamine poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahuvastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.

Vaata Märtsiküüditamine ja Inimsusvastane kuritegu

Isamaasõja orden

Isamaasõja ordeni 1. järk Isamaasõja ordeni 1. järgu lindilõige Isamaasõja ordeni 2. järk Isamaasõja ordeni 2. järgu lindilõige Isamaasõja orden (vene keeles Орден Отечественной войны) oli Nõukogude Liidu autasu, millega autasustati Nõukogude armee sõdureid ja partisane kangelaslike tegude eest Suures Isamaasõjas.

Vaata Märtsiküüditamine ja Isamaasõja orden

Jaak Kangilaski

Jaak Kangilaski (10. detsember 1939 Viljandi – 30. august 2022) oli eesti kunstiajaloolane ja rektor.

Vaata Märtsiküüditamine ja Jaak Kangilaski

Jaan Roos

Jaan Roos (21. jaanuar 1888 Mõrtsi küla, Pajusi vald (Põltsamaa kihelkond) – 5. juuli 1965 Põltsamaa lähedal) oli eesti kirjandusloolane, bibliofiil ja õpetaja.

Vaata Märtsiküüditamine ja Jaan Roos

Jõgeva

Droonivideo Jõgeva põhikooli kohalt 2021. aasta suvel Jõgeva on linn Jõgeva maakonnas, maakonna ja Jõgeva valla halduskeskus.

Vaata Märtsiküüditamine ja Jõgeva

Jõhvi

Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.

Vaata Märtsiküüditamine ja Jõhvi

Jossif Stalin

Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5.

Vaata Märtsiküüditamine ja Jossif Stalin

Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).

Vaata Märtsiküüditamine ja Juliuse kalender

Juuliküüditamine

Juuliküüditamine oli Nõukogude Liidu repressiiv-, partei- ja kohalike täitevorganite ning nõukogude aktiivi poolt 30. juunist kuni 3. juulini 1941 läbi viidud Eesti elanike vägivaldne ümberasustamine Lääne-Eesti saartelt Venemaa Siberi piirkonda.

Vaata Märtsiküüditamine ja Juuliküüditamine

Juuniküüditamine

Juuniküüditamine oli 14.

Vaata Märtsiküüditamine ja Juuniküüditamine

Kaarel Paas

Kaarel Paas (kuni 1938 Carl Eduard Pauk; 9. oktoober (vkj)/ 22. oktoober 1903 Peetri vald, Vaivara kihelkond, Virumaa – 29. august 1971) oli Eesti NSV jurist.

Vaata Märtsiküüditamine ja Kaarel Paas

Kaarma vald

Kaarma vald oli vald Saare maakonnas.

Vaata Märtsiküüditamine ja Kaarma vald

Kalev Kukk

Kalev Kukk (sündinud 3. juunil 1951) on Eesti poliitik, 1994.

Vaata Märtsiküüditamine ja Kalev Kukk

Kalle Kurg

Kalle Kurg aastal 2014 Kalle Kurg (sündinud 25. mail 1942 Tartus) on eesti kirjanik, kriitik, tõlkija ja toimetaja.

Vaata Märtsiküüditamine ja Kalle Kurg

Kasahhi NSV

Kasahhi NSV Nõukogude Liidus 1989 Kasahhi NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.

Vaata Märtsiküüditamine ja Kasahhi NSV

Küüditamine

Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.

Vaata Märtsiküüditamine ja Küüditamine

Keeni

Keeni on küla Valga maakonnas Otepää vallas.

Vaata Märtsiküüditamine ja Keeni

Kehra

Kehra linn, rongijaam ja tselluloositehas (november 2021) Kehra on linn Harjumaal Anija vallas Jägala jõe ääres, Tallinnast idas.

Vaata Märtsiküüditamine ja Kehra

Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

Vaata Märtsiküüditamine ja Keila

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Vaata Märtsiküüditamine ja Kesk-Euroopa

KGB

KGB peamaja Lubjankal Moskvas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB (vene Кoмитет государственной безопасности, lühend КГБ CCCP) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku, sisejulgeoleku ja välisteabehanke ametkond, mis tegutses ajavahemikus 5.

Vaata Märtsiküüditamine ja KGB

Kindralleitnant

Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.

Vaata Märtsiküüditamine ja Kindralleitnant

Kindralmajor

Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.

Vaata Märtsiküüditamine ja Kindralmajor

Kolhoos

Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.

Vaata Märtsiküüditamine ja Kolhoos

Krasnojarski krai

Krasnojarski krai (Красноярский край) on 1. järgu haldusüksus Venemaal Siberi föderaalringkonnas.

Vaata Märtsiküüditamine ja Krasnojarski krai

Kriminaaljälitus

Kriminaaljälitus (vene keeles Уголовный розыск (УР), inglise keeles Criminal Investigation Department, CID) oli NSV Liidu Siseministeeriumi, NSV Liidu liiduvabariikide õiguskaitseorganite ja on endiste NSV Liidu liiduvabariikide siseasjade asutuste koosseisu kuuluvad, operatiivjälitusüritusi ja meetodeid kasutavad kriminaalkuritegude tõkestamise ja avastamise, kuritegude kohtueelse juurdluse ning tagaotsitavate kurjategijate tagaotsimisega tegelevad miilitsa struktuuriüksused.

Vaata Märtsiküüditamine ja Kriminaaljälitus

Kulak

Kulak (vene keeles кулак 'rusikas') on pejoratiiv, mida Nõukogude Liidu poliitilises sõnavaras kasutati inimeste kohta, kes oli kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised.

Vaata Märtsiküüditamine ja Kulak

Lauri Vahtre

Lauri Vahtre oma "Eesti ajaloo õpiku vene õppekeelega gümnaasiumile" esitlusel TEA Kirjastuses, 22.10.2010 Lauri Vahtre (sündinud 22. märtsil 1960) on Eesti poliitik, ajaloolane, kirjanik, stsenarist ja tõlkija.

Vaata Märtsiküüditamine ja Lauri Vahtre

Läti NSV

Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).

Vaata Märtsiküüditamine ja Läti NSV

Leedu NSV

Leedu NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (3. augustist 1940).

Vaata Märtsiküüditamine ja Leedu NSV

Lembit Raid

Lembit Raid (sündinud 30. juuni 1931 Uue-Võidu vald, Viljandimaa – 19. märts 2021) oli eesti ajaloolane ja arhivaar.

Vaata Märtsiküüditamine ja Lembit Raid

Lendliis

Lendliis (inglise keeles lend 'laenutama' + lease 'rentima'), ametlikult An Act to Promote the Defense of the United States, oli abiandmisprogramm, mida USA rakendas Teise maailmasõja ajal (1939–1945) oma liitlaste suhtes.

Vaata Märtsiküüditamine ja Lendliis

Lennart Meri

Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2001), Eesti president 1992–2001.

Vaata Märtsiküüditamine ja Lennart Meri

Leo Õispuu

LindamäelFoto: Ave Maria Mõistlik, 14. juuni 2015 Leo Õispuu (3. august 1930 Kuressaares – 8. september 2022) oli eesti mehaanikainsener, küüditatu ja ajaloolane.

Vaata Märtsiküüditamine ja Leo Õispuu

Mart Arold

Mart Arold (kirjanikunimega Leo Levala; 12. august 1944 Saare vald – 15. jaanuar 2014) oli eesti füüsik ja publitsist.

Vaata Märtsiküüditamine ja Mart Arold

Mart Laar

Mart Laar (sündinud 22. aprillil 1960 Viljandis) on Eesti poliitik, ajaloolane ja kirjanik.

Vaata Märtsiküüditamine ja Mart Laar

Märtsiküüditamine Hiiumaal

Märtsiküüditamine Hiiumaal on ülevaade Hiiumaal 1949.

Vaata Märtsiküüditamine ja Märtsiküüditamine Hiiumaal

Märtsiküüditamine Võrumaal

Märtsiküüditamine Võrumaal oli Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude poolt läbi viidud massiline elanike vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda 1949.

Vaata Märtsiküüditamine ja Märtsiküüditamine Võrumaal

Märtsiküüditamine Virumaal

Märtsiküüditamine Virumaal on ülevaade Lääne- ja Ida-Virumaal 1949.

Vaata Märtsiküüditamine ja Märtsiküüditamine Virumaal

Meelis Maripuu

Meelis Maripuu (sündinud 12. veebruaril 1966) on eesti ajaloolane, Eesti Mälu Instituudi juhatuse esimees.

Vaata Märtsiküüditamine ja Meelis Maripuu

Meelis Saueauk

Meelis Saueauk Augustibluusil Haapsalus Meelis Saueauk (sündinud 17. veebruaril 1971) on eesti ajaloolane.

Vaata Märtsiküüditamine ja Meelis Saueauk

Metsavennad

Põhja-Eestis 1941. aasta suvel tegutsenud metsavendade rühm Rõuge vallas Metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) olid Eestis, Lätis ning Leedus võidelnud relvastatud vastupanuvõitlejad, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude võimu vastu.

Vaata Märtsiküüditamine ja Metsavennad

Miilits

Ukraina militsionäärid patrullautoga (2007) Miilits (vene keeles милиция, ukraina keeles міліція) oli korrakaitseorganite nimetus NSV Liidus ja Varssavi pakti riikides, niisamuti Jugoslaavias.

Vaata Märtsiküüditamine ja Miilits

Moskva

Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.

Vaata Märtsiküüditamine ja Moskva

Muhu

Muhu on saar Saare maakonnas.

Vaata Märtsiküüditamine ja Muhu

Nõukogude armee

Nõukogude armee (vene keeles Советская армия Sovetskaja armija) oli NSV Liidu relvajõudude põhiformeeringu nimetus 25. veebruarist 1946 kuni NSV Liidu lõpuni 1991.

Vaata Märtsiküüditamine ja Nõukogude armee

Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei

Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.

Vaata Märtsiküüditamine ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei

Nõukogude Liidu Siseministeerium

Nõukogude Liidu Siseministeerium (vene keeles Министерство внутреннихдел СССР, lühend МВД, MVD) oli Nõukogude Liidu keskne siseturvalisuse, riikliku julgeoleku, kinnipidamiskohtade haldamise ja tuleohutusealase järelevalvega tegelenud keskasutus aastatel 1946–1991.

Vaata Märtsiküüditamine ja Nõukogude Liidu Siseministeerium

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Vaata Märtsiküüditamine ja Nõukogude Liit

Nikolai Karotamm

Nikolai Karotamm (vene keeles Каротамм Николай Георгиевич) (23. oktoober 1901 Pärnu, Liivimaa kubermang – 21. september 1969 Moskva NSV Liit) oli Eesti NSV parteijuht ja majandusteadlane.

Vaata Märtsiküüditamine ja Nikolai Karotamm

NLKP Keskkomitee

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.

Vaata Märtsiküüditamine ja NLKP Keskkomitee

Novosibirsk

Novosibirsk on elanike arvult Venemaa kolmas linn, Novosibirski oblasti keskus.

Vaata Märtsiküüditamine ja Novosibirsk

Novosibirski oblast

Novosibirski oblast on 1.

Vaata Märtsiküüditamine ja Novosibirski oblast

NSV Liidu Ülemnõukogu

NSV Liidu Ülemnõukogu (vene keeles Верховный Совет СССР, Verhovnõi Sovet SSSR) oli Nõukogude Liidu kõrgeim riigivõimuorgan (rahvaesindusorgan).

Vaata Märtsiküüditamine ja NSV Liidu Ülemnõukogu

NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium

NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium (vene keeles Президиум Верховного Совета СССР) oli NSV Liidu Ülemnõukogu juhtorgan, mis täitis NSV Liidu kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal.

Vaata Märtsiküüditamine ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium

NSV Liidu Ministrite Nõukogu

NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.

Vaata Märtsiküüditamine ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu

NSV Liidu piirivalve Eestis

Endine Nõukogude Liidu piirivalve vaatlustorn Uitru säärel Hara 10. piirivalvekordonis NSV Liidu piirivalve Eestis on ülevaade Eesti NSV territooriumil aastatel 1940–1941 ja 1944–1991 asunud ning tegutsenud NSV Liidu riigipiiri valvamisega tegelenud NSV Liidu piirivalve organisatsioonist ja tegevusest.

Vaata Märtsiküüditamine ja NSV Liidu piirivalve Eestis

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (vene keeles Министерство государственной безопасности СССР, МГБ; ka MGB) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1946–1953.

Vaata Märtsiküüditamine ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium

Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon

Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon (lühend ORURK) on 1992.

Vaata Märtsiküüditamine ja Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon

Olev Liivik

Olev Liivik (sündinud 22. augustil 1975) on eesti ajaloolane.

Vaata Märtsiküüditamine ja Olev Liivik

Omsk

Omsk (vene Омск) on linn Venemaal, Omski oblasti keskus.

Vaata Märtsiküüditamine ja Omsk

Operatsioon Priboi

Operatsioon Priboi (eesti keeles 'murdlaine') ehk märtsiküüditamine oli Eesti NSV-s, Läti NSV-s ning Leedu NSV-s 1949.

Vaata Märtsiküüditamine ja Operatsioon Priboi

Operatsioon Sever

Operatsioon Sever (vene keeles Операция "Север", tõlkes Operatsioon "Põhi") oli 1951.

Vaata Märtsiküüditamine ja Operatsioon Sever

Pagari tänav

Vaade Pagari tänava hoonetele Oleviste kiriku vaateplatvormilt Pagari tänav Pagari tänav on tänav Tallinna vanalinnas Pika tänava ja Laia tänava vahel.

Vaata Märtsiküüditamine ja Pagari tänav

Paldiski

Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Vaata Märtsiküüditamine ja Paldiski

Pavel Pastelnjak

Pavel Panteleimonovitš Pastelnjak (15. august 1903 – mai 1963) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku töötaja.

Vaata Märtsiküüditamine ja Pavel Pastelnjak

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Vaata Märtsiküüditamine ja Pärnu

Polkovnik

Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.

Vaata Märtsiküüditamine ja Polkovnik

Puka

Puka on Valgamaal Otepää vallas asuv alevik.

Vaata Märtsiküüditamine ja Puka

Punalipu orden

Punalipu orden (vene keeles орден Крaсного Знамени, ka орден Боевого Красного Знамени või орден «Красное знамя») oli Vene SFNV ja Nõukogude Liidu autasu sõjaväeliste teenete eest.

Vaata Märtsiküüditamine ja Punalipu orden

Punatähe orden

Punatähe orden (vene keeles Орден Красной Звезды) oli Nõukogude Liidus vapruse eest antav autasu.

Vaata Märtsiküüditamine ja Punatähe orden

Rahvuslus

Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.

Vaata Märtsiküüditamine ja Rahvuslus

Rakvere

Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Vaata Märtsiküüditamine ja Rakvere

Raudtee

Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.

Vaata Märtsiküüditamine ja Raudtee

Rein Ratas

Rein Ratas (9. mai 1938 Häädemeeste – 18. aprill 2022) oli Eesti bioloog ja poliitik.

Vaata Märtsiküüditamine ja Rein Ratas

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Vaata Märtsiküüditamine ja Riia

Riina Reinvelt

Riina Reinvelt (sündinud 10. aprillil 1971 Lemmatsi külanõukogus Tartu rajoonis) on eesti etnoloog.

Vaata Märtsiküüditamine ja Riina Reinvelt

Risti

Risti on alevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.

Vaata Märtsiküüditamine ja Risti

Risttuules

"Risttuules" on 2014.

Vaata Märtsiküüditamine ja Risttuules

Rudolf Sisask

Rudolf Sisask (26. veebruar 1926 Venemaa, Kuibõševi oblast – 12. mai 2017) oli Eesti NSV operatiivvolinik.

Vaata Märtsiküüditamine ja Rudolf Sisask

Sõjatribunal

Sõjatribunal on rahvusvahelise õiguse kohtumõistmise süsteemi osa, mille jurisdiktsiooni alla kuuluvad sõjaväelaste ja sõjategevuse ajal toime pandud inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude ning mõnel juhul ka sõjaväe ja sõjaväelaste suhtes toime pandud õigusrikkumiste menetlemine ja õigusemõistmine.

Vaata Märtsiküüditamine ja Sõjatribunal

Seersant

Eesti maaväe seersandi õlak Seersant (inglise keeles sergeant) on sõjaväeline auaste, tuntumaid ja kasutatavamaid allohvitseriauastmeid maailmas.

Vaata Märtsiküüditamine ja Seersant

Sergei Kruglov

Sergei Nikiforovitš Kruglov (vene keeles Сергей Никифорович Круглов; tegelik perekonnanimi Jakovlev) (2. oktoober 1907 – 6. juuni 1977) oli Lavrenti Beria asetäitjana NKVD üks juhtidest ja alates 1945.

Vaata Märtsiküüditamine ja Sergei Kruglov

Siber

       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.

Vaata Märtsiküüditamine ja Siber

SON

SON või Son võib tähendada järgmist.

Vaata Märtsiküüditamine ja SON

Sulaaeg

Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956.

Vaata Märtsiküüditamine ja Sulaaeg

Sulev Vahtre

Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.

Vaata Märtsiküüditamine ja Sulev Vahtre

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Märtsiküüditamine ja Tallinn

Tapa

Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.

Vaata Märtsiküüditamine ja Tapa

Tapa raudteejaam

Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.

Vaata Märtsiküüditamine ja Tapa raudteejaam

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Vaata Märtsiküüditamine ja Tartu

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Vaata Märtsiküüditamine ja Tartu Ülikool

Tšerepanovo

Tšerepanovo (vene keeles Черепаново) on linn Venemaal Novosibirski oblastis, Tšerepanovo rajooni halduskeskus.

Vaata Märtsiküüditamine ja Tšerepanovo

Tõnu-Andrus Tannberg

Tõnu-Andrus Tannberg (sündinud 22. septembril 1961 Rakveres) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2012).

Vaata Märtsiküüditamine ja Tõnu-Andrus Tannberg

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Vaata Märtsiküüditamine ja Teine maailmasõda

Toomas Hiio

Toomas Hiio 2011. aastal Toomas Hiio (sündinud 1. juunil 1965) on Eesti ajaloolane.

Vaata Märtsiküüditamine ja Toomas Hiio

Tuletõrje

Tulekahju kustutamine Tallinnas Tuletõrje on avalikus või erasektoris tegutsev organisatsioon, mis osutab tuletõrje- ja päästeteenuseid.

Vaata Märtsiküüditamine ja Tuletõrje

Tulun

Tulun (vene keeles Тулун) on linn Venemaal Irkutski oblastis, Tuluni rajooni keskus.

Vaata Märtsiküüditamine ja Tulun

Užur

Užur on linn Venemaal Krasnojarski krais, Užuri rajooni keskus.

Vaata Märtsiküüditamine ja Užur

Uural

Uurali mäestiku satelliidipilt Uurali mäestik paikneb Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa vahel Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal.

Vaata Märtsiküüditamine ja Uural

Valdur Ohmann

Valdur Ohmann 27. aprillil 2014 IhasalusFoto: Vilhelm Pajusalu Valdur Ohmann (sündinud 14. juunil 1958 Kiviõlis) on eesti ajaloolane, arhivaar.

Vaata Märtsiküüditamine ja Valdur Ohmann

Valga

Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Vaata Märtsiküüditamine ja Valga

Valge raamat

Valge raamat või Valge Raamat võib tähendada järgmist.

Vaata Märtsiküüditamine ja Valge raamat

Vangla

pisi pisi Vangla (vananenud termin: vanglaasutus) on vabadusekaotusega karistatud isikute või ka eeluurimise all olevate isikute kinnipidamiskoht.

Vaata Märtsiküüditamine ja Vangla

Vastuluure

Vastuluure (siseluure) ülesanne on riigi poolt riigisaladuseks kuulutatud teabe kaitsmine ja kaitstavale teabele ebaseadusliku ligipääsu (inim- ja tehnilise luure) takistamine.

Vaata Märtsiküüditamine ja Vastuluure

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Vaata Märtsiküüditamine ja Võru

Võru raudteejaam

Võru raudteejaam on raudteejaam Võru maakonnas Võru linna lõunaservas.

Vaata Märtsiküüditamine ja Võru raudteejaam

Vello Salo

Vello Salo esinemas Rahvusraamatukogu Eesti üldlaulupidude nootide digitaalkogu esitlusel 4. oktoobril 2012 Eesti Kirjanike Liidu üldkogul 2011. aastal Vello Salo (kuni 1945. aastani Endel Vaher; 5. november 1925 Võisiku vald, Viljandimaa – 21. aprill 2019 Tallinn) oli eesti katoliku vaimulik, teoloog (eksegeet), ajaloolane, literaat, tõlkija ja kirjastaja.

Vaata Märtsiküüditamine ja Vello Salo

Vene NFSV

Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1.

Vaata Märtsiküüditamine ja Vene NFSV

Veriora

Veriora on alevik Põlva maakonnas Räpina vallas, endise Veriora valla keskus.

Vaata Märtsiküüditamine ja Veriora

Vladimir Penart

Vladimir Penart (10. detsember 1925 – 1. september 2015) oli Eesti NSV Siseministeeriumi töötaja.

Vaata Märtsiküüditamine ja Vladimir Penart

Vladimir Pool

Vladimir Pool (sündinud 1. aprillil 1939 Krasnojarski krais Ülem-Suetuki külas) on endine NSV Liidu RJK ohvitser ja Eesti NSV RJK esimehe asetäitja (1988–1991).

Vaata Märtsiküüditamine ja Vladimir Pool

Voldemar Pinn

Voldemar Pinn (25. mai 1932 Kokuta – 11. oktoober 1999 Haapsalu) oli eesti pedagoog, psühholoog ja harrastusajaloolane.

Vaata Märtsiküüditamine ja Voldemar Pinn

12. aprill

12.

Vaata Märtsiküüditamine ja 12. aprill

12. märts

12.

Vaata Märtsiküüditamine ja 12. märts

14. märts

14.

Vaata Märtsiküüditamine ja 14. märts

1948

1948.

Vaata Märtsiküüditamine ja 1948

1949

1949.

Vaata Märtsiküüditamine ja 1949

1970

1970.

Vaata Märtsiküüditamine ja 1970

21. veebruar

21.

Vaata Märtsiküüditamine ja 21. veebruar

22. märts

22.

Vaata Märtsiküüditamine ja 22. märts

23. mai

23.

Vaata Märtsiküüditamine ja 23. mai

23. märts

23.

Vaata Märtsiküüditamine ja 23. märts

25. märts

25.

Vaata Märtsiküüditamine ja 25. märts

28. märts

28.

Vaata Märtsiküüditamine ja 28. märts

29. jaanuar

29.

Vaata Märtsiküüditamine ja 29. jaanuar

Vaata ka

1949. aasta Eestis

Inimsusvastased kuriteod

Küüditamine

Kommunism

Tuntud ka kui 1949. aasta märtsiküüditamine.

, Ida-Euroopa, Idel Jakobson, Igor Gräzin, Indrek Paavle, Industrialiseerimine, Inimsusvastane kuritegu, Isamaasõja orden, Jaak Kangilaski, Jaan Roos, Jõgeva, Jõhvi, Jossif Stalin, Juliuse kalender, Juuliküüditamine, Juuniküüditamine, Kaarel Paas, Kaarma vald, Kalev Kukk, Kalle Kurg, Kasahhi NSV, Küüditamine, Keeni, Kehra, Keila, Kesk-Euroopa, KGB, Kindralleitnant, Kindralmajor, Kolhoos, Krasnojarski krai, Kriminaaljälitus, Kulak, Lauri Vahtre, Läti NSV, Leedu NSV, Lembit Raid, Lendliis, Lennart Meri, Leo Õispuu, Mart Arold, Mart Laar, Märtsiküüditamine Hiiumaal, Märtsiküüditamine Võrumaal, Märtsiküüditamine Virumaal, Meelis Maripuu, Meelis Saueauk, Metsavennad, Miilits, Moskva, Muhu, Nõukogude armee, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liidu Siseministeerium, Nõukogude Liit, Nikolai Karotamm, NLKP Keskkomitee, Novosibirsk, Novosibirski oblast, NSV Liidu Ülemnõukogu, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, NSV Liidu piirivalve Eestis, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, Olev Liivik, Omsk, Operatsioon Priboi, Operatsioon Sever, Pagari tänav, Paldiski, Pavel Pastelnjak, Pärnu, Polkovnik, Puka, Punalipu orden, Punatähe orden, Rahvuslus, Rakvere, Raudtee, Rein Ratas, Riia, Riina Reinvelt, Risti, Risttuules, Rudolf Sisask, Sõjatribunal, Seersant, Sergei Kruglov, Siber, SON, Sulaaeg, Sulev Vahtre, Tallinn, Tapa, Tapa raudteejaam, Tartu, Tartu Ülikool, Tšerepanovo, Tõnu-Andrus Tannberg, Teine maailmasõda, Toomas Hiio, Tuletõrje, Tulun, Užur, Uural, Valdur Ohmann, Valga, Valge raamat, Vangla, Vastuluure, Võru, Võru raudteejaam, Vello Salo, Vene NFSV, Veriora, Vladimir Penart, Vladimir Pool, Voldemar Pinn, 12. aprill, 12. märts, 14. märts, 1948, 1949, 1970, 21. veebruar, 22. märts, 23. mai, 23. märts, 25. märts, 28. märts, 29. jaanuar.