Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Märtsipommitamine ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Märtsipommitamine ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Märtsipommitamine vs. Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Märtsipommitamine oli Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt 1944. Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.

Sarnasusi Märtsipommitamine ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Märtsipommitamine ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Narva, Narva jõgi, Nõukogude Liit, Pärnu, Punaarmee, Sõjategevus Eestis (1944), Tallinn, Tartu, Teine maailmasõda, 20. eesti diviis.

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Märtsipommitamine ja Narva · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Narva · Näe rohkem »

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.

Märtsipommitamine ja Narva jõgi · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Narva jõgi · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Märtsipommitamine ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Märtsipommitamine ja Pärnu · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Pärnu · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Märtsipommitamine ja Punaarmee · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Punaarmee · Näe rohkem »

Sõjategevus Eestis (1944)

Sõjategevus Eestis 1944.

Märtsipommitamine ja Sõjategevus Eestis (1944) · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Sõjategevus Eestis (1944) · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Märtsipommitamine ja Tallinn · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tallinn · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Märtsipommitamine ja Tartu · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartu · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Märtsipommitamine ja Teine maailmasõda · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

20. eesti diviis

20.

20. eesti diviis ja Märtsipommitamine · 20. eesti diviis ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Märtsipommitamine ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Märtsipommitamine on 33 suhted, samas Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) 156. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 5.29% = 10 / (33 + 156).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Märtsipommitamine ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »