Sarnasusi Mõõgavendade ordu ja Põhjala ristisõjad
Mõõgavendade ordu ja Põhjala ristisõjad on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Žemaitija, Kuramaa, Latgalid, Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Paavst, Preisimaa, Riia peapiiskopkond, Saarlased, Saksa ordu, Taani Kuningriik, Vana-Liivimaa.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Mõõgavendade ordu · Albert (Riia piiskop) ja Põhjala ristisõjad ·
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Mõõgavendade ordu ja Žemaitija · Põhjala ristisõjad ja Žemaitija ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Mõõgavendade ordu · Kuramaa ja Põhjala ristisõjad ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Mõõgavendade ordu · Latgalid ja Põhjala ristisõjad ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Mõõgavendade ordu · Liivimaa ordu ja Põhjala ristisõjad ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Liivimaa ristisõda ja Mõõgavendade ordu · Liivimaa ristisõda ja Põhjala ristisõjad ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Mõõgavendade ordu ja Paavst · Põhjala ristisõjad ja Paavst ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Mõõgavendade ordu ja Preisimaa · Põhjala ristisõjad ja Preisimaa ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond · Põhjala ristisõjad ja Riia peapiiskopkond ·
Saarlased
Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.
Mõõgavendade ordu ja Saarlased · Põhjala ristisõjad ja Saarlased ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu · Põhjala ristisõjad ja Saksa ordu ·
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Mõõgavendade ordu ja Taani Kuningriik · Põhjala ristisõjad ja Taani Kuningriik ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Mõõgavendade ordu ja Vana-Liivimaa · Põhjala ristisõjad ja Vana-Liivimaa ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Mõõgavendade ordu ja Põhjala ristisõjad ühist
- Millised on sarnasused Mõõgavendade ordu ja Põhjala ristisõjad
Võrdlus Mõõgavendade ordu ja Põhjala ristisõjad
Mõõgavendade ordu on 178 suhted, samas Põhjala ristisõjad 59. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 5.49% = 13 / (178 + 59).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Mõõgavendade ordu ja Põhjala ristisõjad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: