Sarnasusi Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond
Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Enn Tarvel, Ladina keel, Latgalid, Liivimaa, Liivimaa ordu, Ordumeister, Paavst, Pihkva vürstiriik, Preisimaa, Richard Kleis, Riia, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Tartu piiskopkond, Tālava, Võndlased.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Mõõgavendade ordu · Albert (Riia piiskop) ja Riia peapiiskopkond ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Enn Tarvel ja Mõõgavendade ordu · Enn Tarvel ja Riia peapiiskopkond ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Mõõgavendade ordu · Ladina keel ja Riia peapiiskopkond ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Mõõgavendade ordu · Latgalid ja Riia peapiiskopkond ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Mõõgavendade ordu · Liivimaa ja Riia peapiiskopkond ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Mõõgavendade ordu · Liivimaa ordu ja Riia peapiiskopkond ·
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Mõõgavendade ordu ja Ordumeister · Ordumeister ja Riia peapiiskopkond ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Mõõgavendade ordu ja Paavst · Paavst ja Riia peapiiskopkond ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Mõõgavendade ordu ja Pihkva vürstiriik · Pihkva vürstiriik ja Riia peapiiskopkond ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Mõõgavendade ordu ja Preisimaa · Preisimaa ja Riia peapiiskopkond ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Mõõgavendade ordu ja Richard Kleis · Richard Kleis ja Riia peapiiskopkond ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Mõõgavendade ordu ja Riia · Riia ja Riia peapiiskopkond ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Mõõgavendade ordu ja Saare-Lääne piiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu · Riia peapiiskopkond ja Saksa ordu ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Mõõgavendade ordu ja Tartu piiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Tartu piiskopkond ·
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Mõõgavendade ordu ja Tālava · Riia peapiiskopkond ja Tālava ·
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Mõõgavendade ordu ja Võndlased · Riia peapiiskopkond ja Võndlased ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond ühist
- Millised on sarnasused Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond
Võrdlus Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond
Mõõgavendade ordu on 178 suhted, samas Riia peapiiskopkond 108. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 5.94% = 17 / (178 + 108).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: