Sarnasusi Mõõgavendade ordu ja Võndlased
Mõõgavendade ordu ja Võndlased on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Baltlased, Cēsis, Enn Tarvel, Henriku Liivimaa kroonika, Innocentius III, Kuramaa, Latgalid, Liivimaa, Liivimaa vanem riimkroonika, Novgorodi vabariik, Pihkva vürstiriik, Richard Kleis, Riia, Riia peapiiskopkond, Võnnu muinaslinnus, Võnnu ordulinnus, Wilhelm Modenast.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Mõõgavendade ordu · Albert (Riia piiskop) ja Võndlased ·
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Baltlased ja Mõõgavendade ordu · Baltlased ja Võndlased ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Mõõgavendade ordu · Cēsis ja Võndlased ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Enn Tarvel ja Mõõgavendade ordu · Enn Tarvel ja Võndlased ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Henriku Liivimaa kroonika ja Mõõgavendade ordu · Henriku Liivimaa kroonika ja Võndlased ·
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Innocentius III ja Mõõgavendade ordu · Innocentius III ja Võndlased ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Mõõgavendade ordu · Kuramaa ja Võndlased ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Mõõgavendade ordu · Latgalid ja Võndlased ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Mõõgavendade ordu · Liivimaa ja Võndlased ·
Liivimaa vanem riimkroonika
Liivimaa vanem riimkroonika on Saksa ordu kroonika, mis käsitleb sündmusi 12.
Liivimaa vanem riimkroonika ja Mõõgavendade ordu · Liivimaa vanem riimkroonika ja Võndlased ·
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Mõõgavendade ordu ja Novgorodi vabariik · Novgorodi vabariik ja Võndlased ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Mõõgavendade ordu ja Pihkva vürstiriik · Pihkva vürstiriik ja Võndlased ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Mõõgavendade ordu ja Richard Kleis · Richard Kleis ja Võndlased ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Mõõgavendade ordu ja Riia · Riia ja Võndlased ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Võndlased ·
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Mõõgavendade ordu ja Võnnu muinaslinnus · Võndlased ja Võnnu muinaslinnus ·
Võnnu ordulinnus
Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti keeles Cēsu pils; saksa keeles Wenden, vene keeles Кесь, poola keeles Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).
Mõõgavendade ordu ja Võnnu ordulinnus · Võndlased ja Võnnu ordulinnus ·
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Mõõgavendade ordu ja Wilhelm Modenast · Võndlased ja Wilhelm Modenast ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Mõõgavendade ordu ja Võndlased ühist
- Millised on sarnasused Mõõgavendade ordu ja Võndlased
Võrdlus Mõõgavendade ordu ja Võndlased
Mõõgavendade ordu on 178 suhted, samas Võndlased 37. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 8.37% = 18 / (178 + 37).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Mõõgavendade ordu ja Võndlased. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: