Sisukord
177 suhted: Acta Historica Tallinnensia, Aizkraukle ordulinnus, Albert (Riia piiskop), Aleksander Nevski, Alempois, Andres Kasekamp, Argo (kirjastus), Arnold (maamarssal), Žemaitija, Balduin Alnast, Baltlased, Bornhövedi lahing (1227), Bulla, Cēsis, Daugavgrīva, Eesti Ekspress, Eesti Raamat, Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, Eestimaa hertsogkond, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Emajõe lahing (1234), Emajõgi, Enn Tarvel, Foogt, Foogtkond, Friedrich Benninghoven, Graz, Gregorius IX, Harjumaa, Henriku Liivimaa kroonika, Hermann Balke, Ingeri, Innocentius III, Irboska, Jaroslav Tark, Jaroslav Vsevolodovitš, Järva foogt, Järva foogtkond, Järvamaa, Kapiitel, Karksi foogtkond, Köln, Koknese vürstiriik, Komtuur, Komtuurkond, Kuramaa, Kuramaa piiskop, Kursi komtuurkond, Ladina keel, Latgalid, ... Laienda indeks (127 rohkem) »
- Liivimaa ristisõda
- Vana-Liivimaa
Acta Historica Tallinnensia
Acta Historica Tallinnensia on Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri, mis ilmub koostöös Tallinna Ülikooliga.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Acta Historica Tallinnensia
Aizkraukle ordulinnus
Aizkraukle ordulinnus (läti Aizkraukles pils, saksa Ascheraden) on varemetes ordulinnus Daugava jõe ääres Lätis Aizkraukles.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Aizkraukle ordulinnus
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Albert (Riia piiskop)
Aleksander Nevski
Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).
Vaata Mõõgavendade ordu ja Aleksander Nevski
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Alempois
Andres Kasekamp
Andres Kasekamp (2014) Andres Kasekamp (2013) Andres Ilmar Kasekamp (sündinud 7. detsembril 1966 Torontos) on eesti ajaloolane ja politoloog.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Andres Kasekamp
Argo (kirjastus)
Argo on Eesti kirjastus, mis kirjastab põhiliselt õpikuid, eksamimaterjale ja ajalookirjandust.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Argo (kirjastus)
Arnold (maamarssal)
Arnold (surn 1211) oli Mõõgavendade ordu esimene sõjaline juht (maamarssal) aastatel 1205–1211.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Arnold (maamarssal)
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Žemaitija
Balduin Alnast
Balduin Alnast (prantsuse keeles Baudouin d’Aulne, saksa keeles Balduin von Alna, bei Thuin; surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232–1236).
Vaata Mõõgavendade ordu ja Balduin Alnast
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Baltlased
Bornhövedi lahing (1227)
Skandinaavia 1219. aastal — Taani poolt okupeeritud alad on helerohelisega (Teine) Bornhövedi lahing toimus 22.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Bornhövedi lahing (1227)
Bulla
Püha Rooma keiser Karl IV kullast Bulla aastat 1356 Bulla (ladina 'kapsel') on üriku külge kinnitatud metallist pitser.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Bulla
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Cēsis
Daugavgrīva
Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Daugavgrīva
Eesti Ekspress
Eesti Ekspress on eestikeelne Eestis kolmapäeviti ilmuv nädalaleht.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Eesti Ekspress
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Eesti Raamat
Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus
Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus (inglise keeles Estonian Academy Publishers) on Eesti Teaduste Akadeemia kui avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Vaata Mõõgavendade ordu ja Eestimaa hertsogkond
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Emajõe lahing (1234)
Emajõe lahing oli 1234.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Emajõe lahing (1234)
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Emajõgi
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Enn Tarvel
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Foogt
Foogtkond
Foogtkond oli haldusüksus, mida juhtis foogt.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Foogtkond
Friedrich Benninghoven
Friedrich Wilhelm Benninghoven (9. märtsil 1925 Berliin – 22. oktoober 2014 Berliin) oli saksa ajaloolane ja arhivaar.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Friedrich Benninghoven
Graz
Graz on linn Austrias, Steiermargi liidumaa pealinn.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Graz
Gregorius IX
Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Gregorius IX
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Harjumaa
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Henriku Liivimaa kroonika
Hermann Balke
Hermann Balke (ka Hermann Balk või von Balk; surnud 5. märtsil 1239) oli Liivi ordu esimene meister (aastatel 1237–1238).
Vaata Mõõgavendade ordu ja Hermann Balke
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Ingeri
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Innocentius III
Irboska
Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Irboska
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Jaroslav Tark
Jaroslav Vsevolodovitš
Jaroslav Vsevolodovitši kujutav fresko Jaroslav Vsevolodovitš ehk Jaroslav II (8. veebruar 1191 – 30. september 1246) oli Vladimiri suurvürst aastail 1238-1246.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Jaroslav Vsevolodovitš
Järva foogt
Järva foogt (saksa keeles Vogt von Jerwen) oli Järvamaal valitsenud kõrgeim kohalik ametnik 13.–16. sajandil, 1237.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Järva foogt
Järva foogtkond
Järva foogtkonna asend Põhja-Eestis Järva foogtkond oli algul Taani, hiljem Mõõgavendade ordu ja seejärel Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Mõõgavendade ordu ja Järva foogtkond
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Järvamaa
Kapiitel
Kapiitel oli orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Kapiitel
Karksi foogtkond
Karksi foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Karksi foogt.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Karksi foogtkond
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Köln
Koknese vürstiriik
Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Koknese vürstiriik
Komtuur
Komtuur (saksa keeles Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Komtuur
Komtuurkond
Komtuurkond oli feodalismiaegne ilmalik sõjalis-majanduslik halduspiirkond, mida valitses komtuur.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Komtuurkond
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Kuramaa
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Kuramaa piiskop
Kursi komtuurkond
Kursi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Mõõgavendade ordu ja Kursi komtuurkond
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Ladina keel
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Latgalid
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Lübeck
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Leetopiss
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Legaat
Leole linnus
---- Leole linnuse rekonstruktsioon Viljandi Muuseumis Leole linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud linnus Sakala põhjaosas.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Leole linnus
Lihula komtuurkond
Lihula komtuurkonna alad (punane). Lihula komtuurkond oli Liivi ordu valdus (saksa keeles Gebiet) Läänemaal 13.–15. sajandil.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Lihula komtuurkond
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Liivimaa
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Liivimaa ordu
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Liivimaa ordu maameister
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Liivimaa ristisõda
Liivimaa vanem riimkroonika
Liivimaa vanem riimkroonika on Saksa ordu kroonika, mis käsitleb sündmusi 12.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Liivimaa vanem riimkroonika
Linköping
Linköping on linn Rootsis, Östergötlandi lääni ja Linköpingi valla keskus.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Linköping
Linnakodanik
Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Linnakodanik
Loss
Loss oli kõrgaadlile või kuningale kuuluv või kuulunud pidulik esindus- ja eluhoone, mis arenes välja keskaegsest linnusest selle kaitseotstarbe minetamisel.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Loss
Maaisand
Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Maaisand
Maamarssal
Maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht (Liivimaa ordu maamarssal) ja hiljem kohaliku aadli seisusliku omavalitsuse kõrgem ametnik.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Maamarssal
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Maasilinna foogtkond
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Mõhu
Mstislav Mstislavitš
Mstislav Mstislavitš (hüüdnimega Udaloi, vene keeles Мстислав Мстиславич Удатный, vene õigeusu ristinimi Fjodor; surnud 1228) oli Toropetsi vürst alates 1206.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Mstislav Mstislavitš
Narva foogtkond
Narva foogtkonna asend Põhja-Eestis Narva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Mõõgavendade ordu ja Narva foogtkond
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Novgorodi vabariik
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Nurmekund
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Ojamaa
Olion
Olion on endine kirjastus Eestis.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Olion
Ordu
Ordu (ladina sõnast ordo – 'kord, seisus') on teatud põhimõtete järgi korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks, säilitamiseks ja ordu idee edasiviimiseks.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Ordu
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Ordumeister
Otepää lahing
Otepää lahing toimus 1217.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Otepää lahing
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Otepää piiskopilinnus
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Paavst
Paide komtuurkond
Paide komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond), mida valitses Paide komtuur.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Paide komtuurkond
Palestiina
Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on osaliselt tunnustatud riik Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Palestiina
Pärnu komtuurkond
Pärnu komtuurkonna alad (punane ja roosakas). Pärnu komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Mõõgavendade ordu ja Pärnu komtuurkond
Pöide foogtkond
Pöide foogtkond oli Liivi ordu territoorium (foogtkond), mida valitses Pöide foogt.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Pöide foogtkond
Põltsamaa foogtkond
Põltsamaa foogtkond (ladina keeles Transpalis, Transpalen; alamsaksa keeles Overpalen; ülemsaksa keeles Oberpahlen) oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Põltsamaa foogt.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Põltsamaa foogtkond
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Peipsi järv
Pekka Erelt
Pekka Erelt 2016. aastal Pekka Erelt (sündinud 21. aprillil 1965) on eesti ajakirjanik.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Pekka Erelt
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Pihkva vürstiriik
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Preester
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Preisimaa
Rakvere foogtkond
Rakvere foogtkond Rakvere foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Mõõgavendade ordu ja Rakvere foogtkond
Rüütelvend
Sõnas juba kirjas, eriliste teenuste eest, rüütli staatusesse tõstetud sõdalane, suure tõenäosusega, nö (vabamüürlane) hilisemas ajaloos käsitlub näiteks rüütlimõis või rüütelmõis, mis oli üks aadli staatusesse jõudnud sõdalasele ulatatud kingitus.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Rüütelvend
Reinimaa
Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Reinimaa
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Revala
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Richard Kleis
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Riia
Riia loss
Riia loss on ajalooline hoone Lätis Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Riia loss
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond
Ristisõjad Venemaal
Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Ristisõjad Venemaal
Rutger (maamarssal)
Rutger (ka Rutcherus, Rutherus, Rotcherus) oli Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maamarssal aastatel 1211–1239.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Rutger (maamarssal)
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Saare-Lääne piiskopkond
Saaremaa (maakond)
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Saaremaa (maakond)
Saarlased
Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Saarlased
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Sakala
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Saksa-Rooma keiser
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Saule lahing
Sõjaline ordu
Sõjaline ordu (ladina keelest ordo, kord) oli ristisõdade jaoks loodud sõjaline organisatsioon.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Sõjaline ordu
Schwerin
Schwerin on linn Saksamaal, Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa pealinn.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Schwerin
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Semgalid
Semgallia piiskop
Semgallia piiskop ehk Zemgale piiskop oli 13. sajandil Vana-Liivimaal Zemgale (Semgallia ja Seloonia) vaimulik valitseja.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Semgallia piiskop
Sigulda ordulinnus
Vaade Sigulda ordulinnuse säilinud varemetele 2004. aasta suvel lõunakagust, II eeslinnuse alalt. Paremal pealinnuse kiriku säilinud müürid koos Templiordu Malta ristiga ja vasakul I eeslinnuse peaväravatorn Sigulda ordulinnus (saksa Segewold an der Aa) oli Liivimaa ordu liivlaste asualadel paiknenud suurlinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe vasakkalda ääres asuvas Sigulda linnas.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Sigulda ordulinnus
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Smolensk
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Soome-ugri rahvad
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Sulev Vahtre
Suurvürst
Suurvürst (vene keeles великий князь, leedu keeles didysis kunigaikštis, ungari keeles nagyherceg, ladina keeles magnus princeps, saksa keeles Großfürst, soome keeles suuriruhtinas, rootsi keeles storfurste) oli 10.–20. sajandini sõltumatute vene valitsejate tiitel, 18.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Suurvürst
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Taani
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Taani Kuningriik
Tallinna komtuurkond
Tallinna komtuurkonna asend Tallinna komtuurkond oli 13. sajandil Põhja-Eestis eksisteerinud Mõõgavendade ordu ja hiljem, 14.-16.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Tallinna komtuurkond
Tallinna piiramine (sügis 1223)
Tallinna piiramine toimus 1223.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Tallinna piiramine (sügis 1223)
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Tartu
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Tartu lahing (1224)
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Tartu piiskopkond
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Tālava
Tšernihiv
Tšernihiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernihivi oblasti keskus.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Tšernihiv
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Tšuudid
Templiordu
Templiordu pitsat Jacques de Molay ja Geoffrey de Charney põletamine tuleriidal 1314 Templiordu ehk templirüütlite ordu (ladina keeles Pauperes commilitones Christi Templique Solomonici) oli usulis-sõjaline rüütliordu, mis faktiliselt eksisteeris 1118.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Templiordu
Theoderich (Eestimaa piiskop)
Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Theoderich (Eestimaa piiskop)
Toolse foogtkond
Toolse foogtkond (tähistatud punasega) Toolse foogtkond (eksisteeris 1471–1558) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Mõõgavendade ordu ja Toolse foogtkond
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Toompea loss
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Ugandi
Urmas Eelmäe
Urmas Eelmäe (sündinud 26. märtsil 1964) on eesti ajaloolane.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Urmas Eelmäe
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Vaiga
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Valdemar II
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Vana-Liivimaa
Varbola Jaanilinn
Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Linnuseõu Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Varbola Jaanilinn
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Vasall
Vasknarva foogtkond
Vasknarva foogtkonna asend Vasknarva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Mõõgavendade ordu ja Vasknarva foogtkond
Väike Emajõgi
Väike Emajõgi (võru keeles Väikene Imäjõgi) on jõgi Eestis.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Väike Emajõgi
Vürstkond
Vürstkond või vürstiriik võib olla kas monarhiline feodatuur või suveräänne riik, mida juhib või valitseb vürsti ja/või vürstinna tiitliga valitsev monarh või mõne muu tiitliga monarh, mida peetakse mõiste vürst üldise tähenduse alla kuuluvaks.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Vürstkond
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Võndlased
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Võnnu muinaslinnus
Võnnu ordulinnus
Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti keeles Cēsu pils; saksa keeles Wenden, vene keeles Кесь, poola keeles Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).
Vaata Mõõgavendade ordu ja Võnnu ordulinnus
Venno
Venno (ka Wenno, Vinno, Vinne, Wyno, Wynne; surnud 1209) oli Mõõgavendade ordu esimene ordumeister (aastatel 1204–1209).
Vaata Mõõgavendade ordu ja Venno
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž).
Vaata Mõõgavendade ordu ja Vestfaal
Viljandi komtuurkond
Viljandi komtuurkond oli Mõõgavendade ordu ja hiljem Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Mõõgavendade ordu ja Viljandi komtuurkond
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Viljandi ordulinnus
Viljandi piiramine (1223)
Viljandi piiramine toimus 1223.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Viljandi piiramine (1223)
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Virumaa
Viterbo
Viterbo on linn Itaalias Lazio maakonnas, Viterbo provintsi halduskeskus.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Viterbo
Vjatško
Mälestusmärk Vjatškole ja Meelisele Vjatško (Henriku Liivimaa kroonikas ka Vetseke, Wetseke, Vesceka, Viesceka; vene Вячеслав Борисович (isanimi ei ole kindel); suri 1224) oli 13. sajandi alguse Koknese vürst.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Vjatško
Vladimir Mstislavitš
Vladimir sõjakäigul Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Vladimir Mstislavitš
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Wilhelm Modenast
Wolquin
Mõõgavendade ordu meister Volkwin von Naumburg Wolquin (Volquin, Folkvin, Volkewin, Wolguinus, Wolgulin, Volkwin; suri 22. septembril 1236) oli Mõõgavendade ordu teine ordumeister (1209–1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega.
Vaata Mõõgavendade ordu ja Wolquin
12. mai
12.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 12. mai
1202
1202.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1202
1204
1204.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1204
1207
1207.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1207
1208
1208.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1208
1209
1209.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1209
1218
1218.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1218
1221
1221.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1221
1223
1223.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1223
1225
1225.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1225
1226
1226.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1226
1227
1227.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1227
1228
1228.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1228
1230
1230.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1230
1232
1232.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1232
1233
1233.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1233
1234
1234.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1234
1235
1235.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1235
1236
1236.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1236
1237
1237.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1237
1260
1260.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1260
1471
1471.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1471
1480
1480.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1480
1534
1534.
Vaata Mõõgavendade ordu ja 1534
Vaata ka
Liivimaa ristisõda
- Henriku Liivimaa kroonika
- Koknese vürstiriik
- Liivimaa ordu
- Liivimaa ristisõda
- Mõõgavendade ordu
- Metsapoole
- Valjala maalinn
- Varbola Jaanilinn
Vana-Liivimaa
- Liivimaa ordu
- Mõõgavendade ordu
- Pirita klooster
- Valga (Liivimaa)
- Vana-Liivimaa
Tuntud ka kui Kristuse Sõjateenistuse Vennad, Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal.