Sisukord
80 suhted: Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee, Eriosakond, Gorki, Gruusia NSV, Harkiv, KGB, KGB esimeeste loend, KGB Teine Peavalitsus, Kiiev, Kindral, Kindralleitnant, Kindralpolkovnik, Kliment Vorošilov, Leedu NSV, Minsk, Nõukogude armee, Nõukogude Liidu kangelane, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo, Nõukogude Liidu põhiseadus, Nõukogude Liidu piirivalve, Nõukogude Liidu Siseministeerium, Nõukogude Liit, Novosibirsk, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus, NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed, Peterburi, Pjotr Ivašutin, Riiklik julgeolek, Sergei Kruglov, Sisejulgeolek, Thbilisi, Ukraina NSV, Ungari ülestõus (1956), Valgevene NSV, Varjatud jälgimine, Vastuluure, Välisluure, Vene keel, Vilnius, 13. märts, 15. märts, 15. november, 16. august, ... Laienda indeks (30 rohkem) »
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles Комитет Государственной Безопасности Эстонской ССР, lühend КГБ ЭССР) oli Eesti NSV-s aastail 1954–1978 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komiteena ja aastail ENSV RJK nimetusega 1978–1991 tegutsenud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus, mis oma tegevuses allus NLKP KK Poliitbüroole ja mille ülesanne oli riikliku julgeoleku tagamine ning elanikkonna poliitilise lojaalsuse järele valvamine.
Eriosakond
Siseasjade Rahvakomissariaadi eriosakonnas Moskva Sõjaväeringkonnas (1941) Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures sõjalise vastuluurega tegelenud, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud allüksused, mille keskasutuseks oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Eriosakond
Gorki
Gorki on sõna, mille venekeelnene tähendus võib olla Горький ('kibe') või Горки ('mäekesed').
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Gorki
Gruusia NSV
Gruusia NSV (täieliku nimega Gruusia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Taga-Kaukaasia SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Gruusia NSV
Harkiv
Pommitusel kahjustatud hoone lammutustööd Harkivis 2023. aasta 25. jaanuaril Harkiv (ukr. Харків; varem oli eesti keeles kasutusel venepärane nimi Harkov) on linn Ukrainas, Harkivi oblasti keskus.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Harkiv
KGB
KGB peamaja Lubjankal Moskvas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB (vene Кoмитет государственной безопасности, lühend КГБ CCCP) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku, sisejulgeoleku ja välisteabehanke ametkond, mis tegutses ajavahemikus 5.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja KGB
KGB esimeeste loend
Käesolevas artiklis on loetletud Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, üldtuntud kui KGB, esimehi ja nende asetäitjaid.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja KGB esimeeste loend
KGB Teine Peavalitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus oli Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) vastuluure keskasutus, mille ülesandeks oli riikliku julgeoleku vastu suunatud luuretegevuse tõkestamine ja ennetamine.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja KGB Teine Peavalitsus
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Kiiev
Kindral
USA kindrali õlak Kindral ehk täiskindral on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on reeglina kõrgem kindralleitnandist ja madalam marssalist või sellele vastavast auastmest.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Kindral
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Kindralleitnant
Kindralpolkovnik
Ukraina kindralpolkovniku õlak Kindralpolkovnik on sõjaväeline auaste, mis on kasutuses mitme riigi kaitseväes.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Kindralpolkovnik
Kliment Vorošilov
Kliment Vorošilov (Ворошилов Климент Ефремович; 4. veebruar 1881 Jekaterinoslavi kubermang Venemaa keisririik – 2. detsember 1969 Moskva NSV Liit) oli Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (Nõukogude Liidu marssal, 1935), kahekordne Nõukogude Liidu kangelane (1956, 1968).
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Kliment Vorošilov
Leedu NSV
Leedu NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (3. augustist 1940).
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Leedu NSV
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Minsk
Nõukogude armee
Nõukogude armee (vene keeles Советская армия Sovetskaja armija) oli NSV Liidu relvajõudude põhiformeeringu nimetus 25. veebruarist 1946 kuni NSV Liidu lõpuni 1991.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude armee
Nõukogude Liidu kangelane
100px Nõukogude Liidu kangelasi tunnustati Kuldtähe medali ja Lenini ordeniga Nõukogude Liidu kangelane oli NSV Liidu kõrgeim aunimetus, mis kinnitati NLKP Keskkomitee otsusega 16. aprillil 1934.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude Liidu kangelane
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo (lühendatult NLKP KK Poliitbüroo, vene keeles Политбюро ЦК КПСС, Политическое бюро ЦК КПСС) oli Keskkomitee valitud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhtorgan NLKP KK pleenumite vahelisel ajal ning tegutses aastatel 1917–1991.
Nõukogude Liidu põhiseadus
Nõukogude Liidu põhiseadusest oli kokku kolm versiooni.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude Liidu põhiseadus
Nõukogude Liidu piirivalve
Nõukogude Liidu Piirivalve oli Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s, ja Nõukogude Liidus aastatel 1922–1991 Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ja riikliku julgeolekuametkondadele (Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Riikliku Julgeoleku Komiteele) allunud Nõukogude Liidu riigipiiri valvamise, salakaubaveo tõkestamise ja luuretööga tegutsenud ametkond.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude Liidu piirivalve
Nõukogude Liidu Siseministeerium
Nõukogude Liidu Siseministeerium (vene keeles Министерство внутреннихдел СССР, lühend МВД, MVD) oli Nõukogude Liidu keskne siseturvalisuse, riikliku julgeoleku, kinnipidamiskohtade haldamise ja tuleohutusealase järelevalvega tegelenud keskasutus aastatel 1946–1991.
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude Liit
Novosibirsk
Novosibirsk on elanike arvult Venemaa kolmas linn, Novosibirski oblasti keskus.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Novosibirsk
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium (vene keeles Президиум Верховного Совета СССР) oli NSV Liidu Ülemnõukogu juhtorgan, mis täitis NSV Liidu kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal.
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles КГБ при СМ СССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja teabehanke ametkond ajavahemikul 15. märtsist 1954 – 5. juulini 1978.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee välisluurega tegelenud välisluure keskasutus.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas (Pea)valitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee NSV Liidu relvajõududes ja sõjaväestatud asutustes vastuluurega tegelenud keskasutus.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus, (Седьмое управление КГБ CCCP) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee salajase järelevalve, varjatud füüsilise ja tehnilise jälgimise kesaasutus aastatel 1978–1991.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus, oli NSV Liidu riikliku julgeolekuorgani NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee poliitilise politsei keskasutus, mille ülesandeks oli "võitlus ideoloogilise diversiooniga", poliitiliste teisitimõtlejatega ja usuorganisatsioonide kontroll, aastatel 1967–1991.
NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed
NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed (vene keeles Внутренние войска МВД СССР, ВВ МВД СССР) olid NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud ja NSV Liidu Siseministeeriumile allunud Nõukogude sisejulgeoleku (avaliku korra ja tööstusobjektide kaitse ja kinnipidamisasutuste valve) relvastatud väeosad.
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Peterburi
Pjotr Ivašutin
Pjotr Ivašutin (Ивашутин, Пётр Иванович) (5 vkj/18. september 1909 Brest-Litovsk – 4. juuni 2002 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigiametnik (NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsuse esimees ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe 1.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Pjotr Ivašutin
Riiklik julgeolek
Riiklik julgeolek on riigi ja selle rahva võime kaitsta enda sisemisi väärtusi ja eesmärke väliste ohtude eest.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Riiklik julgeolek
Sergei Kruglov
Sergei Nikiforovitš Kruglov (vene keeles Сергей Никифорович Круглов; tegelik perekonnanimi Jakovlev) (2. oktoober 1907 – 6. juuni 1977) oli Lavrenti Beria asetäitjana NKVD üks juhtidest ja alates 1945.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Sergei Kruglov
Sisejulgeolek
Sisejulgeolek ehk siseturve on riigi sisemine julgeolekuseisund, mille tagavad sisejulgeolekusüsteemi moodustavad sisejulgeolekustruktuurid.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Sisejulgeolek
Thbilisi
Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis ka Tiflis) on Gruusia pealinn.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Thbilisi
Ukraina NSV
Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ukraina keeles Українська Радянська Соціалістична Республіка, vene keeles Украинская Советская Социалистическая Республика), tuntud ka lühendite Ukraina NSV ja UNSV (УPCP) järgi, oli üks Nõukogude Liidu liiduvabariike.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Ukraina NSV
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Ungari ülestõus (1956)
Valgevene NSV
Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Valgevene NSV
Varjatud jälgimine
Varjatud jälgimine on teabehanke ja jälitustegevuse meetod, mis seisneb isiku või objekti tegevuse varjatult fikseerimises kirjalikult või audiovisuaalseid tehnilisi vahendeid kasutades.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Varjatud jälgimine
Vastuluure
Vastuluure (siseluure) ülesanne on riigi poolt riigisaladuseks kuulutatud teabe kaitsmine ja kaitstavale teabele ebaseadusliku ligipääsu (inim- ja tehnilise luure) takistamine.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Vastuluure
Välisluure
Välisluure on salajase informatsiooni kogumine välisriikidest.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Välisluure
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Vene keel
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Vilnius
13. märts
13.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 13. märts
15. märts
15.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 15. märts
15. november
15.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 15. november
16. august
16.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 16. august
18. märts
18.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 18. märts
1954
1954.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1954
1955
1955.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1955
1957
1957.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1957
1958
1958.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1958
1959
1959.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1959
1960
1960.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1960
1966
1966.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1966
1967
1967.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1967
1968
1968.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1968
1969
1969.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1969
1973
1973.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1973
1974
1974.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1974
1977
1977.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1977
1978
1978.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1978
2. juuli
2.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 2. juuli
2. veebruar
2.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 2. veebruar
20. november
20.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 20. november
21. juuni
21.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 21. juuni
23. detsember
23.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 23. detsember
23. juuni
23.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 23. juuni
24. juuli
24.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 24. juuli
25. juuni
25.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 25. juuni
26. aprill
26.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 26. aprill
26. november
26.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 26. november
3. veebruar
3.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 3. veebruar
30. aprill
30.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 30. aprill
5. juuli
5.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 5. juuli
8. veebruar
8.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 8. veebruar
9. jaanuar
9.
Vaata NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 9. jaanuar