Kiiremini kui brauser!
80 suhted: Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee, Eriosakond, Gorki, Gruusia NSV, Harkiv, KGB, KGB esimeeste loend, KGB Teine Peavalitsus, Kiiev, Kindral, Kindralleitnant, Kindralpolkovnik, Kliment Vorošilov, Leedu NSV, Minsk, Nõukogude armee, Nõukogude Liidu kangelane, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo, Nõukogude Liidu põhiseadus, Nõukogude Liidu piirivalve, Nõukogude Liidu Siseministeerium, Nõukogude Liit, Novosibirsk, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus, NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed, Peterburi, Pjotr Ivašutin, Riiklik julgeolek, Sergei Kruglov, Sisejulgeolek, Thbilisi, Ukraina NSV, Ungari ülestõus (1956), Valgevene NSV, Varjatud jälgimine, Vastuluure, Välisluure, Vene keel, Vilnius, 13. märts, 15. märts, 15. november, 16. august, ..., 18. märts, 1954, 1955, 1957, 1958, 1959, 1960, 1966, 1967, 1968, 1969, 1973, 1974, 1977, 1978, 2. juuli, 2. veebruar, 20. november, 21. juuni, 23. detsember, 23. juuni, 24. juuli, 25. juuni, 26. aprill, 26. november, 3. veebruar, 30. aprill, 5. juuli, 8. veebruar, 9. jaanuar. Laienda indeks (30 rohkem) »
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles Комитет Государственной Безопасности Эстонской ССР, lühend КГБ ЭССР) oli Eesti NSV-s aastail 1954–1978 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komiteena ja aastail ENSV RJK nimetusega 1978–1991 tegutsenud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus, mis oma tegevuses allus NLKP KK Poliitbüroole ja mille ülesanne oli riikliku julgeoleku tagamine ning elanikkonna poliitilise lojaalsuse järele valvamine.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee · Näe rohkem »
Eriosakond
Siseasjade Rahvakomissariaadi eriosakonnas Moskva Sõjaväeringkonnas (1941) Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures sõjalise vastuluurega tegelenud, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud allüksused, mille keskasutuseks oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Eriosakond · Näe rohkem »
Gorki
Gorki on sõna, mille venekeelnene tähendus võib olla Горький ('kibe') või Горки ('mäekesed').
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Gorki · Näe rohkem »
Gruusia NSV
Gruusia NSV (täieliku nimega Gruusia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Taga-Kaukaasia SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu koosseisus.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Gruusia NSV · Näe rohkem »
Harkiv
Pommitusel kahjustatud hoone lammutustööd Harkivis 2023. aasta 25. jaanuaril Harkiv (ukr. Харків; varem oli eesti keeles kasutusel venepärane nimi Harkov) on linn Ukrainas, Harkivi oblasti keskus.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Harkiv · Näe rohkem »
KGB
KGB peamaja Lubjankal Moskvas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB (vene Кoмитет государственной безопасности, lühend КГБ CCCP) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku, sisejulgeoleku ja välisteabehanke ametkond, mis tegutses ajavahemikus 5. juulist 1978 kuni 6. novembrini 1991.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja KGB · Näe rohkem »
KGB esimeeste loend
Käesolevas artiklis on loetletud Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, üldtuntud kui KGB, esimehi ja nende asetäitjaid.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja KGB esimeeste loend · Näe rohkem »
KGB Teine Peavalitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus oli Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) vastuluure keskasutus, mille ülesandeks oli riikliku julgeoleku vastu suunatud luuretegevuse tõkestamine ja ennetamine.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja KGB Teine Peavalitsus · Näe rohkem »
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Kiiev · Näe rohkem »
Kindral
USA kindrali õlak Kindral ehk täiskindral on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on reeglina kõrgem kindralleitnandist ja madalam marssalist või sellele vastavast auastmest.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Kindral · Näe rohkem »
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Kindralleitnant · Näe rohkem »
Kindralpolkovnik
Ukraina kindralpolkovniku õlak Kindralpolkovnik on sõjaväeline auaste, mis on kasutuses mitme riigi kaitseväes.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Kindralpolkovnik · Näe rohkem »
Kliment Vorošilov
Kliment Vorošilov (Ворошилов Климент Ефремович; 4. veebruar 1881 Jekaterinoslavi kubermang Venemaa keisririik – 2. detsember 1969 Moskva NSV Liit) oli Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (Nõukogude Liidu marssal, 1935), kahekordne Nõukogude Liidu kangelane (1956, 1968).
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Kliment Vorošilov · Näe rohkem »
Leedu NSV
Leedu NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (3. augustist 1940).
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Leedu NSV · Näe rohkem »
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Minsk · Näe rohkem »
Nõukogude armee
Nõukogude armee (vene keeles Советская армия Sovetskaja armija) oli NSV Liidu relvajõudude põhiformeeringu nimetus 25. veebruarist 1946 kuni NSV Liidu lõpuni 1991.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude armee · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu kangelane
100px Nõukogude Liidu kangelasi tunnustati Kuldtähe medali ja Lenini ordeniga Nõukogude Liidu kangelane oli NSV Liidu kõrgeim aunimetus, mis kinnitati NLKP Keskkomitee otsusega 16. aprillil 1934.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude Liidu kangelane · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo (lühendatult NLKP KK Poliitbüroo, vene keeles Политбюро ЦК КПСС, Политическое бюро ЦК КПСС) oli Keskkomitee valitud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhtorgan NLKP KK pleenumite vahelisel ajal ning tegutses aastatel 1917–1991.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu põhiseadus
Nõukogude Liidu põhiseadusest oli kokku kolm versiooni.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude Liidu põhiseadus · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu piirivalve
Nõukogude Liidu Piirivalve oli Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s, ja Nõukogude Liidus aastatel 1922–1991 Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ja riikliku julgeolekuametkondadele (Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Riikliku Julgeoleku Komiteele) allunud Nõukogude Liidu riigipiiri valvamise, salakaubaveo tõkestamise ja luuretööga tegutsenud ametkond.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude Liidu piirivalve · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Siseministeerium
Nõukogude Liidu Siseministeerium (vene keeles Министерство внутреннихдел СССР, lühend МВД, MVD) oli Nõukogude Liidu keskne siseturvalisuse, riikliku julgeoleku, kinnipidamiskohtade haldamise ja tuleohutusealase järelevalvega tegelenud keskasutus aastatel 1946–1991.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude Liidu Siseministeerium · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Novosibirsk
Novosibirsk on elanike arvult Venemaa kolmas linn, Novosibirski oblasti keskus.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Novosibirsk · Näe rohkem »
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium (vene keeles Президиум Верховного Совета СССР) oli NSV Liidu Ülemnõukogu juhtorgan, mis täitis NSV Liidu kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium · Näe rohkem »
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu · Näe rohkem »
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles КГБ при СМ СССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja teabehanke ametkond ajavahemikul 15. märtsist 1954 – 5. juulini 1978.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee · Näe rohkem »
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee välisluurega tegelenud välisluure keskasutus.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus · Näe rohkem »
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas (Pea)valitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee NSV Liidu relvajõududes ja sõjaväestatud asutustes vastuluurega tegelenud keskasutus.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus · Näe rohkem »
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus, (Седьмое управление КГБ CCCP) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee salajase järelevalve, varjatud füüsilise ja tehnilise jälgimise kesaasutus aastatel 1978–1991.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus · Näe rohkem »
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus, oli NSV Liidu riikliku julgeolekuorgani NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee poliitilise politsei keskasutus, mille ülesandeks oli "võitlus ideoloogilise diversiooniga", poliitiliste teisitimõtlejatega ja usuorganisatsioonide kontroll, aastatel 1967–1991.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus · Näe rohkem »
NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed
NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed (vene keeles Внутренние войска МВД СССР, ВВ МВД СССР) olid NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud ja NSV Liidu Siseministeeriumile allunud Nõukogude sisejulgeoleku (avaliku korra ja tööstusobjektide kaitse ja kinnipidamisasutuste valve) relvastatud väeosad.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Peterburi · Näe rohkem »
Pjotr Ivašutin
Pjotr Ivašutin (Ивашутин, Пётр Иванович) (5 vkj/18. september 1909 Brest-Litovsk – 4. juuni 2002 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigiametnik (NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsuse esimees ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe 1. asetäitja) ja sõjaväelane, Nõukogude Liidu kangelane (1985).
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Pjotr Ivašutin · Näe rohkem »
Riiklik julgeolek
Riiklik julgeolek on riigi ja selle rahva võime kaitsta enda sisemisi väärtusi ja eesmärke väliste ohtude eest.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Riiklik julgeolek · Näe rohkem »
Sergei Kruglov
Sergei Nikiforovitš Kruglov (vene keeles Сергей Никифорович Круглов; tegelik perekonnanimi Jakovlev) (2. oktoober 1907 – 6. juuni 1977) oli Lavrenti Beria asetäitjana NKVD üks juhtidest ja alates 1945.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Sergei Kruglov · Näe rohkem »
Sisejulgeolek
Sisejulgeolek ehk siseturve on riigi sisemine julgeolekuseisund, mille tagavad sisejulgeolekusüsteemi moodustavad sisejulgeolekustruktuurid.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Sisejulgeolek · Näe rohkem »
Thbilisi
Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis ka Tiflis) on Gruusia pealinn.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Thbilisi · Näe rohkem »
Ukraina NSV
Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ukraina keeles Українська Радянська Соціалістична Республіка, vene keeles Украинская Советская Социалистическая Республика), tuntud ka lühendite Ukraina NSV ja UNSV (УPCP) järgi, oli üks Nõukogude Liidu liiduvabariike.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Ukraina NSV · Näe rohkem »
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »
Valgevene NSV
Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Valgevene NSV · Näe rohkem »
Varjatud jälgimine
Varjatud jälgimine on teabehanke ja jälitustegevuse meetod, mis seisneb isiku või objekti tegevuse varjatult fikseerimises kirjalikult või audiovisuaalseid tehnilisi vahendeid kasutades.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Varjatud jälgimine · Näe rohkem »
Vastuluure
Vastuluure (siseluure) ülesanne on riigi poolt riigisaladuseks kuulutatud teabe kaitsmine ja kaitstavale teabele ebaseadusliku ligipääsu (inim- ja tehnilise luure) takistamine.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Vastuluure · Näe rohkem »
Välisluure
Välisluure on salajase informatsiooni kogumine välisriikidest.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Välisluure · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Vene keel · Näe rohkem »
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja Vilnius · Näe rohkem »
13. märts
13.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 13. märts · Näe rohkem »
15. märts
15.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 15. märts · Näe rohkem »
15. november
15.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 15. november · Näe rohkem »
16. august
16.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 16. august · Näe rohkem »
18. märts
18.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 18. märts · Näe rohkem »
1954
1954.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1954 · Näe rohkem »
1955
1955.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1955 · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1957 · Näe rohkem »
1958
1958.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1958 · Näe rohkem »
1959
1959.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1959 · Näe rohkem »
1960
1960.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1960 · Näe rohkem »
1966
1966.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1966 · Näe rohkem »
1967
1967.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1967 · Näe rohkem »
1968
1968.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1968 · Näe rohkem »
1969
1969.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1969 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1973 · Näe rohkem »
1974
1974.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1974 · Näe rohkem »
1977
1977.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1977 · Näe rohkem »
1978
1978.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 1978 · Näe rohkem »
2. juuli
2.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 2. juuli · Näe rohkem »
2. veebruar
2.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 2. veebruar · Näe rohkem »
20. november
20.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 20. november · Näe rohkem »
21. juuni
21.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 21. juuni · Näe rohkem »
23. detsember
23.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 23. detsember · Näe rohkem »
23. juuni
23.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 23. juuni · Näe rohkem »
24. juuli
24.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 24. juuli · Näe rohkem »
25. juuni
25.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 25. juuni · Näe rohkem »
26. aprill
26.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 26. aprill · Näe rohkem »
26. november
26.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 26. november · Näe rohkem »
3. veebruar
3.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 3. veebruar · Näe rohkem »
30. aprill
30.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 30. aprill · Näe rohkem »
5. juuli
5.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 5. juuli · Näe rohkem »
8. veebruar
8.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 8. veebruar · Näe rohkem »
9. jaanuar
9.
Uus!!: NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee ja 9. jaanuar · Näe rohkem »
