Sarnasusi NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja SMERŠ
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja SMERŠ on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Eriosakond, Jossif Stalin, Lavrenti Beria, Lubjanka väljak, Moskva, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo, Nõukogude Liit, NKVD, NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat, NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium, NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat, Punaarmee, Riiklik julgeolek, Riikliku julgeoleku komissar, Ukraina NSV, Varjatud jälgimine, Viktor Abakumov, 14. aprill, 15. märts, 19. aprill, 2. juuni, 4. mai.
Eriosakond
Siseasjade Rahvakomissariaadi eriosakonnas Moskva Sõjaväeringkonnas (1941) Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures sõjalise vastuluurega tegelenud, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud allüksused, mille keskasutuseks oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus.
Eriosakond ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Eriosakond ja SMERŠ ·
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
Jossif Stalin ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Jossif Stalin ja SMERŠ ·
Lavrenti Beria
Lavrenti Pavlovitš Beria (gruusia ლავრენტი ბერია, vene Лаврентий Павлович Берия; 29. märts (vkj 17. märts) 1899 Merheuli, Suhhumi ringkond, Khuthaisi kubermang – 23. detsember 1953 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, Nõukogude Liidu marssal (9. juuli 1945 – 31. detsember 1953), Jossif Stalini lähemaid kaastöölisi Nõukogude Liidu juhtkonnas.
Lavrenti Beria ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Lavrenti Beria ja SMERŠ ·
Lubjanka väljak
Lubjanka väljak 19. sajandil Lubjanka väljak (Лубянская площадь) on väljak Moskvas Punase väljaku lähistel.
Lubjanka väljak ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Lubjanka väljak ja SMERŠ ·
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Moskva ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Moskva ja SMERŠ ·
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo (lühendatult NLKP KK Poliitbüroo, vene keeles Политбюро ЦК КПСС, Политическое бюро ЦК КПСС) oli Keskkomitee valitud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhtorgan NLKP KK pleenumite vahelisel ajal ning tegutses aastatel 1917–1991.
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo ja SMERŠ ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Nõukogude Liit ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Nõukogude Liit ja SMERŠ ·
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
NKVD ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · NKVD ja SMERŠ ·
NLKP Keskkomitee
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.
NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · NLKP Keskkomitee ja SMERŠ ·
NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat
NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat (vene Народный комиссариат обороны СССР; НКО СССР) oli NSV Liidu kõrgeim sõjaväeline asutus (rahvakomissariaat) 1934–1950, mida juhtis NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi rahvakomissar ja minister.
NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat ja SMERŠ ·
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, lühendatult NSVL RKN (vene keeles Совет народныхкомиссаров СССР Sovet narodnõhh komissarov SSSR või СовНарКом Sovnarkom või СНК SNK) oli NSV Liidu kõrgeim valitsusorgan 6. juulist 1923 – 15. märtsini 1946, mille järel NSV Liidu valitsusorganite reformimise käigus sai selle õigusjärglaseks NSV Liidu Ministrite Nõukogu.
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja SMERŠ ·
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (vene keeles Министерство государственной безопасности СССР, МГБ; ka MGB) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1946–1953.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja SMERŠ ·
NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat
NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат Военно-морского флота СССР) oli aastatel 1937–1946 Nõukogude Liidus eksisteerinud riigivalitsemise organ; kuulus rahvakomissariaadina NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu koosseisu.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat · NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat ja SMERŠ ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja Punaarmee · Punaarmee ja SMERŠ ·
Riiklik julgeolek
Riiklik julgeolek on riigi ja selle rahva võime kaitsta enda sisemisi väärtusi ja eesmärke väliste ohtude eest.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja Riiklik julgeolek · Riiklik julgeolek ja SMERŠ ·
Riikliku julgeoleku komissar
Riikliku julgeoleku komissar (vene keeles комиссар государственной безопасности) oli aastatel 1943−1945 Nõukogude Liidu riikliku- ja sisejulgeoleku ametkondades kasutusel olnud eriauaste, millele tinglikult vastas sõjaväeline auaste Punaarmees kindralmajor.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja Riikliku julgeoleku komissar · Riikliku julgeoleku komissar ja SMERŠ ·
Ukraina NSV
Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ukraina keeles Українська Радянська Соціалістична Республіка, vene keeles Украинская Советская Социалистическая Республика), tuntud ka lühendite Ukraina NSV ja UNSV (УPCP) järgi, oli üks Nõukogude Liidu liiduvabariike.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja Ukraina NSV · SMERŠ ja Ukraina NSV ·
Varjatud jälgimine
Varjatud jälgimine on teabehanke ja jälitustegevuse meetod, mis seisneb isiku või objekti tegevuse varjatult fikseerimises kirjalikult või audiovisuaalseid tehnilisi vahendeid kasutades.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja Varjatud jälgimine · SMERŠ ja Varjatud jälgimine ·
Viktor Abakumov
Viktor Semjonovitš Abakumov (Виктор Семёнович Абакумов; 24. aprill 1908 – 19. detsember 1954 Leningrad) oli Nõukogude Liidu riigitegelane ja riikliku julgeolekuasutuste ametnik.
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja Viktor Abakumov · SMERŠ ja Viktor Abakumov ·
14. aprill
14.
14. aprill ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · 14. aprill ja SMERŠ ·
15. märts
15.
15. märts ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · 15. märts ja SMERŠ ·
19. aprill
19.
19. aprill ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · 19. aprill ja SMERŠ ·
2. juuni
2.
2. juuni ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · 2. juuni ja SMERŠ ·
4. mai
4.
4. mai ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · 4. mai ja SMERŠ ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja SMERŠ ühist
- Millised on sarnasused NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja SMERŠ
Võrdlus NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja SMERŠ
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat on 92 suhted, samas SMERŠ 62. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 15.58% = 24 / (92 + 62).
Viiteid
See artikkel näitab suhet NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ja SMERŠ. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: