Sisukord
300 suhted: Aegna, Aila, Ajateenistus, ALMAVÜ, Anto Raukas, Ülikooli tänav, Ämari lennuväli, Änni, Ballistiline rakett, Balti laevastik, Balti sõjaväeringkond, Barclay plats, BMP-2, Boriss Jeltsin, Brigaad, BTR-60, BTR-70, Bukulti, Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi), Džohhar Dudajev, Diviis, Eesti, Eesti NSV, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat, Eesti NSV Siseministeerium, Eesti president, Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, Elva, Erika tänav, Garnison, Haapsalu, Haapsalu sõjaväelennuväli, Hara laht, Harju maakond, Harju rajoon, Harry Hein, Hektar, Hiiumaa, Humala, Iljušin Il-2, Jaan Poska tänav, Jakobi tänav, Järvamaa, Järve tänav, Jüri Raudsepp (sõjaväelane), Jõelähtme vald, Jõgeva maakond, ... Laienda indeks (250 rohkem) »
Aegna
Aegna (1929–1939 Äigna, ka Eigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on saar Tallinna lahe kirdeküljel.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Aegna
Aila
Aila on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Aila
Ajateenistus
'''Ajateenistus maailma riikides''' Roheline – relvajõude ei ole Punane – ajateenistus Sinine – täiskutseline sõjavägi ja/või vabatahtlik ajateenistus Lilla – väeteenistusse sunnitakse astuma alla 20% kogu eagrupist või alla 40% vastava eagrupi meestest (kui ajateenistuskohustus kehtib vaid meestele) Oranž – plaanid ajateenistusest loobumiseks lähima kolme aasta jooksul Hall – info puudub Ajateenistus (ajateenistuskohustus, kohustuslik riigikaitseteenistus, varem ka sundaeg) on piiratud kestusega riigikaitseline või sisekaitseline tegevteenistus kindlaks määratud ja nõuetele vastavale inimrühmale kindlas vanusegrupis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Ajateenistus
ALMAVÜ
Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing, lühend ALMAVÜ (vene keeles Добровольное Общество Содействия Армии, Авиации и Флоту, lühend ДОСААФ; Dobrovolnoje Obštšestvo Sodeistvija Armii, Aviatsii i Flotu, lühend DOSAAF) oli Nõukogude Liidu ja on praegu Venemaa Föderatsiooni paramilitaarne spordi, sõjalis-tehnilise ettevalmistuse ning patriootliku kasvatuse organisatsioon.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja ALMAVÜ
Anto Raukas
Anto Raukas (17. veebruar 1935 Tartu – 19. aprill 2021) oli eesti geoloog, kergejõustiklane ja sporditegelane; Eesti Teaduste Akadeemia liige (1977).
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Anto Raukas
Ülikooli tänav
Ülikooli tänav Tartu Ülikooli peahoone ees Ülikooli tänav on tänav Tartu kesklinnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Ülikooli tänav
Ämari lennuväli
Ämari lennuväli on sõjaväelennuväli Lääne-Harju vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Ämari lennuväli
Änni
Änni oli küla Tartumaal.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Änni
Ballistiline rakett
Ballistiline rakett on vertikaalsuunas suurele kõrgusele väljatulistatud rakett, mille viimane aste või lõhkepea langeb ballistilisel trajektooril etteantud sihtmärgile.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Ballistiline rakett
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Balti laevastik
Balti sõjaväeringkond
Balti sõjaväeringkond (vene Прибалтийский военный округ - Pribaltijskij vojennõi okrug) oli Punaarmee ja NSV Liidu Relvajõudude Nõukogude Armee sõjaväeringkond.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Balti sõjaväeringkond
Barclay plats
Barclay plats asub Tartu kesklinnas Ülikooli, Vallikraavi ja Küüni tänava vahel.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Barclay plats
BMP-2
BMP-2 (vene keeles Боевая Mашина Пехоты-2) on 1980.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja BMP-2
Boriss Jeltsin
Boriss Jeltsin Boriss Nikolajevitš Jeltsin (Борис Николаевич Ельцин) (1. veebruar 1931 Butka küla, Sverdlovski oblast – 23. aprill 2007 Moskva) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president (1991–1999).
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Boriss Jeltsin
Brigaad
Brigaad on iseseisev operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt mitmest pataljonist ja mitmesugustest muudest vajalikest üksustest.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Brigaad
BTR-60
BTR-60 (БТР-60 – бронетранспортёр 60 – BroneTRansportjor) on Nõukogude Liidus välja töötatud ja seeriaviisiliselt valmistatud soomustransportöör.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja BTR-60
BTR-70
BTR-70 (GAZ-4905) on Nõukogude Liidus valmistatud amfiibne soomustransportöör.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja BTR-70
Bukulti
Bukulti asendikaart Bukulti on asum Lätis, Riia linna Vidzeme eeslinna osa pindalaga 5,183 km².
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Bukulti
Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)
Elamu-veetorn C. R. Jakobsoni tänav 3 Sõbrapark C. R. Jakobsoni tänava ääres Carl Robert Jakobsoni tänav on tänav Viljandi kesklinnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)
Džohhar Dudajev
Džohhar Dudajev (1991) Mälestustahvel Barclay hotelli seinal Tartus (2011) Džohhar Dudajev (tšetšeeni ladina Dƶoxar Dudayev; vene Джохар Мусаевич Дудаев; 15. aprill 1944 – 21. aprill 1996) oli Tšetšeenia sõjaväelane ja riigitegelane, Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi esimene president aastatel 1991–1996.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Džohhar Dudajev
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Diviis
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Eesti
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Eesti NSV
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu
Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu oli 1957.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ehk Eesti NSV SARK (venekeelne lühend НКВД Эстонской ССР) oli aastail 1940–1941 ja 1944–1946 Eestis tegutsenud NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi struktuuriüksus, mille ülesandeks oli.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Eesti NSV Siseministeerium
Eesti NSV Siseministeerium oli Eesti NSV sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Eesti NSV Siseministeerium
Eesti president
Eesti president (institutsiooni ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Eesti president
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk niinimetatud baaside leping (ja selle juurde kuuluv salajane protokoll) oli 1939.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Elva
Elva on linn Tartu maakonnas Elva vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Elva
Erika tänav
Erika tänav Ristiku, Kopli ja Erika tänava ristmik Erika tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Karjamaa asumis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Erika tänav
Garnison
Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Garnison
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Haapsalu
Haapsalu sõjaväelennuväli
Kiltsi lennuväli ehk Haapsalu lennuväli on kunagine NSV Liidu õhutõrjevägede 14.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Haapsalu sõjaväelennuväli
Hara laht
Pärispea poolsaarte vahel Hara laht. Pärispea poolsaar. Vaade Suurpea küla rannikult Hara laht (varem ka Papilaht) on laht Põhja-Eestis Juminda ja Pärispea poolsaare vahel.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Hara laht
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Harju maakond
Harju rajoon
Harju rajoon oli haldusterritoriaalne üksus Eesti NSV-s aastatel 1950-1989.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Harju rajoon
Harry Hein
Harry Hein Harry Hein (sündinud 22. veebruaril 1945 Valgas) on endine päästeameti ja Eesti Piirivalve peadirektor.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Harry Hein
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Hektar
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Hiiumaa
Humala
Humala on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Humala
Iljušin Il-2
Iljušin Il-2 (vene keeles il-2 Šturmovik) oli kahekohaline hästi soomustatud kerega ründelennuk, mis konstrueeriti just maastikul olevate sihtmärkide ründamiseks.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Iljušin Il-2
Jaan Poska tänav
Jaan Poska tänav asub Tallinnas Kesklinna linnaosas Kadriorus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Jaan Poska tänav
Jakobi tänav
Jakobi tänav pubi Krooks juures Jakobi tänav 54 Jakobi tänav (saksa keeles Jakobstraße) on tänav Tartu kesklinnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Jakobi tänav
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Järvamaa
Järve tänav
Järve tänav 3a hoone Järve tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Järve tänav
Jüri Raudsepp (sõjaväelane)
Jüri Raudsepp (27. märts 1922 Tartu – 13. jaanuar 2010 Tallinn) oli eesti rahvusest Nõukogude Liidu armee kindralmajor.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Jüri Raudsepp (sõjaväelane)
Jõelähtme vald
Jõelähtme vald on kohalik omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, Tallinnast idas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Jõelähtme vald
Jõgeva maakond
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Jõgeva maakond
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Jõhvi
Jõhvi lennuväli
Jõhvi lennuväli on Jõhvi vallas Puru külas asuv lennuväli, mis paikneb Jõhvi linnast umbes 2 km lõuna pool Tartu maantee ääres.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Jõhvi lennuväli
Juhkentali tänav
Juhkentali tänav õhtul Juhkentali tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Veerenni, Keldrimäe ja Juhkentali asumis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Juhkentali tänav
Kadila
Kadila on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kadila
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kahepaiksed
Kaitseväe peastaap
Kaitseväe peastaabi hoone Juhkentali tänaval Tallinnas Kaitseväe peastaap on Eesti kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev strateegilise tasandi kaitseväe struktuuriüksus, mis tegeleb kaitseväe operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kaitseväe peastaap
Kaliningradi oblast
Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kaliningradi oblast
Karujärv
Karujärv (ka Saaremaa Karujärv, Järumetsa järv, Järvemetsa järv) on järv Saaremaal Saaremaa vallas, asub Kärla alevikust 4,5 km loodes.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Karujärv
Karujärve
Karujärve kämping Karujärve (endine Dejevo) on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Karujärve
Käina vald
Käina vald oli vald Hiiu maakonnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Käina vald
Kõrve
Kõrve on mitme koha nimi.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kõrve
Keeri
Keeri on küla Tartu maakonnas Nõo vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Keeri
Kehtna
Kehtna Peetri kirik Kehtna on alevik Rapla maakonnas, Kehtna valla keskus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kehtna
Keila
Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Keila
Keila-Joa
Keila-Joa on alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Keila-Joa
Kergu
Kergu (varasem nimekuju Kärgu) on küla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kergu
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kindralmajor
Kinga tänav
Kinga tänav on tänav Tallinna vanalinnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kinga tänav
Kiviõli
Kiviõli tuhamägi Kiviõli on linn Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kiviõli
Kloodi Pahnimägi
Kloodi Pahnimägi Kloodi Pahnimägi (ka: Pahnimägi, Kloodi linnamägi, Palmimägi) asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kloodi Pahnimägi
Klooga
Klooga (saksa keeles Lodensee või Lonsee) on alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Klooga
Klooga järv
Klooga järv (ka Lodijärv) on põhja-lõunasuunaline piklik järv Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Klooga alevikus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Klooga järv
Klooga raudteejaam
Klooga raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Klooga alevikus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Klooga raudteejaam
Klubi
Klubi (inglise keeles club) on ühise huviala, maailmavaate, elukutse, seisuse, soo, ea, seksuaalse eelistuse, kooskäimise aja vm.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Klubi
Konverents
Teaduskommunikatsiooni konverents ERMis 2016 Konverents (ladina keeles conferentia/conferre – kokku tooma) on riikide, ühiskondlike, parteiliste või teaduslike organisatsioonide esindajate kogunemised teatavate küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks, informatsiooni jagamiseks, konsultatsioonide korraldamiseks.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Konverents
Kopli tänav
Kopli tänav (vanasti Telliskopli tänav ja Kalinini tänav) asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja, Karjamaa, Sitsi, Pelguranna ja Kopli asumis ning Kopli poolsaarel.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kopli tänav
Kose
Droonivideo Kosest 2021. aasta septembris Kose on alevik Harju maakonnas Kose vallas Pirita jõe orus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kose
Kose (Tallinn)
Kose (kõnekeeles ka Pirita-Kose) on asum Tallinnas Pirita linnaosas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kose (Tallinn)
Kose tee (Tallinn)
Kose tee Kose tee on tänav Tallinnas Pirita linnaosas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kose tee (Tallinn)
Kose vald
Kose vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kose vald
Kotzebue tänav
Eesti Kunstiakadeemia peahoone (Kotzebue 1 / Põhja puiestee 7), arhitekt Eugen Habermann. Kotzebue tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kotzebue tänav
Kubja
Kubja (ka Kubija, harvem Võru-Kub(i)ja) on Võru linnaosa.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kubja
Kullassepa tänav
Majad Kullassepa tänaval Kullassepa tänav on tänav Tallinna vanalinnas Harju tänava ja Raekoja platsi vahel.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kullassepa tänav
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kuramaa
Kuramaa lahingud
Kuramaa lahingud (tuntud ka kui Kuramaa kott ja Kura kott) toimusid Teise maailmasõja ajal 16. oktoobrist 1944 8. maini 1945 Saksa ja Nõukogude vägede vahel.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kuramaa lahingud
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kuressaare
Kuusalu
Kuusalu alevik, mis on Kuusalu valla keskuseks, asub Ida-Harjumaal ning paikneb Tallinna–Narva maantee ääres 39 km kaugusel Tallinnast.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kuusalu
Kuusiku
Kuusiku on alevik Rapla maakonnas Rapla vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kuusiku
Kuusiku lennuväli
Rapla lennuväli (ICAO: EERA), rahvakeeles ka Kuusiku lennuväli, on murukattega lennuväli Rapla maakonnas, Raplast paar kilomeetrit Märjamaa poole, Iira küla maa-alal, millel paikneb kaks märgistatud lennurada mõõtmetega 1600 x 60 m (suund 15-33) ja 1100 x 30 m (suund 15-33).
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Kuusiku lennuväli
Laeva
Laeva on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Laeva
Lai tänav
Lai tänav on mitme tänava nimi Eestis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Lai tänav
Lasnamäe lennuväli
Lasnamäe lennuväli oli sõjaväelennuväli Tallinnas Lasnamäel, esimene lennuväli Tallinnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Lasnamäe lennuväli
Lääne-Eesti saarestik
pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Lääne-Eesti saarestik
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Lääne-Viru maakond
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Läänemaa
Läti NSV
Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Läti NSV
Leedu NSV
Leedu NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (3. augustist 1940).
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Leedu NSV
Leetse mõis
Leetse mõisa peahoone varemed koos trepiga Leetse mõisa värav Leetse mõis mere poolt (tagant) vaadatuna. Postkaart, 1920. aastad Leetse mõisa eestvaade, 1922. Foto Aleksander Kink Leetse mõisasüda 1879. aasta kaardil, kollane aia-põllumaa, heleroheline heinamaa, tumeroheline – mets, sinine – kraavid, tiigid; tumepruun – karjamaa; hallikas – põllumajanduslikult kõlbmatu maa Leetse mõis (saksa keeles Leetz) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Paldiski linna lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Leetse mõis
Lehtse
Lehtse on alevik Lääne-Virumaal Tapa vallas, kuni 2005.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Lehtse
Lembit Pärn
Lembit Pärn (vene keeles Лембит Абрамович Пэрн; 20. juuni (vkj)/ 3. juuli 1903 Eesti-Haginski küla, Medvežje maakond, Stavropoli kubermang – 27. märts 1974 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralleitnant 1943), 8. Eesti Laskurkorpuse ülem aastail 1942–1945.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Lembit Pärn
Lendur
Lennuki kapten kabiinis Sõjalennuki piloot Lendur ehk piloot (itaalia keeles pilota) on vajaliku koolituse ja oskustega, nõutava ametliku loaga pädev isik, kes olles ise lennuki, helikopteri või muu lennuvahendi juhtkabiinis, juhib seda.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Lendur
Leningradi oblast
Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Leningradi oblast
Leningradi sõjaväeringkond
Leningradi SVR vapp Leningradi sõjaväeringkond (vene keeles Ленинградский ордена Ленина военный округ, lühendid ЛВО, ЛенВО) oli NSV Liidu relvajõudude ja aastatel 1992–2010 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis, mis hõlmas aastatel 1945–1956 ka Eesti NSV territooriumi.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Leningradi sõjaväeringkond
Lennart Meri
Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2001), Eesti president 1992–2001.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Lennart Meri
Lennuväli
Lennuväli Suurbritannias (2009) Tsiviillennuväli Ameerika Ühendriikides Lennuväli (ka aerodroom, kreeka keeles aer 'õhk' + dromos 'jooks') on ICAO reeglitele vastav rajatis maa- või veealal koos hoonete, seadmete ja selle kohal paikneva kokkuleppelise kõrguseni ulatuva õhuruumiga, mis tagab lennukite, kopterite ja purilennukite õhkutõusmise, maandumise, ruleerimise, paigutamise ja teenindamise.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Lennuväli
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Liepāja
Liivalaia tänav
Liivalaia tänav on tänav Tallinna Kesklinnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Liivalaia tänav
Lubja
Lubja on küla Harju maakonnas Viimsi vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Lubja
Lume tänav
Lume tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Karjamaa asumis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Lume tänav
Luure Peavalitsus
Luure Peavalitsus (vene keeles Главное разведывательное управление), lühend GRU (vene keeles ГРУ), on Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi välissõjaväeluure agentuur.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Luure Peavalitsus
Magasini tänav
Magasini tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosa Veerenni asumis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Magasini tänav
Maneeži tänav
Maneeži tänav. Vaade põhja poole Maneeži tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Kompassi asumis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Maneeži tänav
Marati tänav
Marati tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kopli asumis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Marati tänav
Marja tänav (Tallinn)
Marja tänav Marja tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Marja allasumis ja Haabersti linnaosas Mustjõe asumis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Marja tänav (Tallinn)
Masti tänav
Masti tänav on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Pirita asumis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Masti tänav
Mati Õun
Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Mati Õun
Männiku asum
Männiku rändrahn Männiku asum on asum Tallinnas Nõmme linnaosas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Männiku asum
Männiku harjutusväli
Männiku harjutusväli on üks seitsmest Kaitseliidu kasutatavast sõjaväe harjutusväljast.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Männiku harjutusväli
Märtsiküüditamine
Märtsiküüditamine oli 1949.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Märtsiküüditamine
Meegomäe
Meegomäe (ka: Meegumäe) on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Meegomäe
Miiduranna
Miiduranna on küla Harju maakonnas Viimsi vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Miiduranna
Miinisadam
Miinisadam on sadam Tallinnas Kopli poolsaarel Tallinna lahe ääres aadressil Miinisadama 4.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Miinisadam
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Moskva
Muraste
Muraste on küla Harju maakonnas Harku vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Muraste
Narva lennuväli
Narva lennuväli (ka Olgina lennuväli; ICAO kood: EENA) on Narva lähedal Soldina külas asuv lennuväli.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Narva lennuväli
Narva maantee (Tallinn)
Narva maantee on üks Tallinna peamagistraaltänavaid.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Narva maantee (Tallinn)
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja NATO
Nõukogude armee
Nõukogude armee (vene keeles Советская армия Sovetskaja armija) oli NSV Liidu relvajõudude põhiformeeringu nimetus 25. veebruarist 1946 kuni NSV Liidu lõpuni 1991.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Nõukogude armee
Nõukogude Liidu piirivalve
Nõukogude Liidu Piirivalve oli Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s, ja Nõukogude Liidus aastatel 1922–1991 Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ja riikliku julgeolekuametkondadele (Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Riikliku Julgeoleku Komiteele) allunud Nõukogude Liidu riigipiiri valvamise, salakaubaveo tõkestamise ja luuretööga tegutsenud ametkond.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Nõukogude Liidu piirivalve
Nõukogude Liidu Siseministeerium
Nõukogude Liidu Siseministeerium (vene keeles Министерство внутреннихдел СССР, lühend МВД, MVD) oli Nõukogude Liidu keskne siseturvalisuse, riikliku julgeoleku, kinnipidamiskohtade haldamise ja tuleohutusealase järelevalvega tegelenud keskasutus aastatel 1946–1991.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Nõukogude Liidu Siseministeerium
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Nõukogude Liit
Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis
Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis on ülevaade Eesti territooriumil pärast 1944.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis
Nõukogude tänav
Nõukogude tänav oli Nõukogude okupatsiooni ajal tänavanimi mitmes asulas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Nõukogude tänav
Neeme (Jõelähtme)
Neeme on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Neeme (Jõelähtme)
Nehatu
Nehatu on mitme koha nimi Eestis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Nehatu
NLKP 24. kongress
NLKP 24. kongressi puhul välja antud Nõukogude Liidu postmark NLKP 24.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja NLKP 24. kongress
Novgorodi oblast
Novgorodi oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaal Loode föderaalringkonnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Novgorodi oblast
Novosibirsk
Novosibirsk on elanike arvult Venemaa kolmas linn, Novosibirski oblasti keskus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Novosibirsk
NSV Liidu õhukaitseväed Eestis
NSV Liidu õhukaitseväed Eestis on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil asunud NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud NSV Liidu õhukaitsevägede väeosadest.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu õhukaitseväed Eestis
NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat
NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat (vene Народный комиссариат обороны СССР; НКО СССР) oli NSV Liidu kõrgeim sõjaväeline asutus (rahvakomissariaat) 1934–1950, mida juhtis NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi rahvakomissar ja minister.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat
NSV Liidu Kaitseministeerium
NSV Liidu kaitseminister Nikolai Bulganin (1953–1955), hilisem valitsusjuht (1955–1958) NSV Liidu kaitseminister Georgi Žukov (1955–1957) NSV Liidu Kaitseministeerium (vene keeles Министерство обороны СССР) oli aastatel 1953–1991 NSV Liidu relvajõudude riigijuhtimisorgan; kuulus ministeeriumina NSV Liidu Ministrite Nõukogu koosseisu.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu Kaitseministeerium
NSV Liidu merevägi
NSV Liidu merevägi, ametlikult NSV Liidu Sõjalaevastik (vene keeles Военно-морской флот СССР Vojenno-morskoi flot SSSR), oli NSV Liidu relvajõududesse kuulunud merevägi aastatel 1946 kuni 1992.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu merevägi
NSV Liidu merevägi Eestis
NSV Liidu merevägi Eestis asus Eesti territooriumil alates Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti alusel loodud Eestis 1940.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu merevägi Eestis
NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu Ministrite Nõukogu (lühend NSVL MN; vene Совет Министров СССР) oli NSV Liidu kõrgeim täidesaatev valitsusorgan 15. märtsist 1946 – 26. detsembrini 1990.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu
NSV Liidu relvajõud
NSV Liidu relvajõud (vene keeles Вооружённые Силы СССР Vooružonnõje Silõ SSSR) oli NSV Liidu riiklik sõjaline organisatsioon.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu relvajõud
NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus
NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsuse (Nõukogude Liidu sõjaväeluure) organisatsiooni ja tegevuse ülevaade ajavahemikul 1918–1991.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (vene keeles Министерство государственной безопасности СССР, МГБ; ka MGB) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1946–1953.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal
NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal
NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed
NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed (vene keeles Внутренние войска МВД СССР, ВВ МВД СССР) olid NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud ja NSV Liidu Siseministeeriumile allunud Nõukogude sisejulgeoleku (avaliku korra ja tööstusobjektide kaitse ja kinnipidamisasutuste valve) relvastatud väeosad.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed
Nurme (Lääneranna)
Nurme on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Nurme (Lääneranna)
Nurmsi lennuväli
Nurmsi lennuväli ehk Koigi lennuväli (ICAO: EEKL, alguses EENI) on Nõukogude Liidu endine sõjaväe lennuväli Järva maakonnas Nurmsi küla lähedal.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Nurmsi lennuväli
Nursi
Nursi on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Nursi
Obriku lennuväli
Obriku ehk Suislepa lennuväli oli 2,7 km pikkuse pinnase-, hiljem asfaltkatterajaga Nõukogude Liidu mereväe 174 ha pindalal paiknev Põhja-Lõuna suunaline tagavaralennuväli, mis asus Viljandi maakonnas Suislepa küla lähedal, Mustla - Pikasilla maantee ääres.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Obriku lennuväli
Ohepalu
Ohepalu on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Ohepalu
Olgina
Olgina on alevik Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Olgina
OSOAVIAHIM
OSOAVIAHIM ehk Riigikaitse ning Lennundus- ja Keemiaalase Töö Abistamise Ühing (vene keeles Общество содействия обороне, авиационному и химическому строительству (ОСОАВИАХИМ)) oli NSV Liidu riigikaitseline organisatsioon, mis tegutses aastatel 1927–1948 ning mille järeltulija oli ALMAVÜ.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja OSOAVIAHIM
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Paide
Pakri poolsaar
Pakri poolsaar kaardil Droonivideo Pakri poolsaarest 2023. aasta aprillis Pakri poolsaar (varasema nimega Leetse poolsaar) asub Mandri-Eesti loodeosas Põhjarannikul Pakri lahe ja Lahepere lahe vahel.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Pakri poolsaar
Pakri saared
Pakri saarte vaheline sild enne 2012. aasta rekonstrueerimist pisi Pakri saared (rootsi Rågöarna 'rukkisaared') on kaks saart – Suur-Pakri (11,6 km²) ja Väike-Pakri (12,9 km²) – Eesti loodeosas, koos väiksemate laidudega.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Pakri saared
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Paldiski
Palivere
Palivere on alevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Palivere
Partsaare
Partsaare on küla Harju maakonnas Anija vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Partsaare
Paslepa
Paslepa ehk Pasklep on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Paslepa
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Pataljon
Pääsküla
Peeter Suure Merekindluse raudtee Pääsküla jaamahoone Peetri aedlinna kõrgemate ametnike elamu 1915. a Pääsküla on asum Nõmme linnaosas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Pääsküla
Pärispea poolsaar
pisi Pärispea poolsaare rannik Tiirukivi ehk Painuva suurkivi Pärispea poolsaarel Pärispea poolsaar on Eestis Soome lahe lõunarannikul Hara ja Eru lahe vahel asuv poolsaar.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Pärispea poolsaar
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Pärnu
Pärnu lennujaam
Pärnu lennujaam (IATA: EPU, ICAO: EEPU) on lennujaam Pärnumaal Tori vallas Eametsa külas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Pärnu lennujaam
Pärnu maantee
Viru ring ja vaade Pärnu maanteele Tallinna kesklinnas Pärnu maantee algus, 1996 Vaade üle Pärnu maantee Eesti Draamateatri hoonele Pärnu mnt 5 Pärnu maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Pärnu maantee
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Põltsamaa
Põlva maakond
Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Põlva maakond
Peedu (Elva)
Peedu on eraldiseisev Elva linnaosa Tartu–Valga raudtee ja Elva jõe ääres.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Peedu (Elva)
Peeter Kaasik
Peeter Kaasik (sündinud 28. oktoober 1974) on eesti ajaloolane.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Peeter Kaasik
Pihkva oblast
Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Pihkva oblast
Piirsalu
Piirsalu (18. sajandi kaartidel ka Piersallo ja mõis Piersahl) on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, Risti ja Kuijõe vahel.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Piirsalu
Pikk tänav (Rakvere)
Pikk tänav on tänav Rakveres.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Pikk tänav (Rakvere)
Polügoon
Polügoon on maa- või mereala, kus viiakse läbi õppe- ja lahinglaskmisi, militaarharjutusi ja -õppusi ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingutehnikat jm militaarseadmeid.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Polügoon
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Polkovnik
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Punaarmee
Putkaste
Putkaste on mitme Eesti küla nimi.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Putkaste
Puurmani
Puurmani on alevik Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Puurmani
R-12 Dvina
R-12 Dvina (vene keeles Р-12, NATO klassifikatsioon SS-4 Sandal) oli Nõukogude Liidu strateegilise raketiväe relvastusse kuulunud ballistiline keskmaarakett.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja R-12 Dvina
Raadi sõjaväelennuväli
Raadi sõjaväelennuväli on endine Tartu linna kirdeservas asunud sõjaväelennuväli.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Raadi sõjaväelennuväli
Raadiopeilingaator
Raadiopeilingaator on seade, mis määrab raadiosignaali allika suunda.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Raadiopeilingaator
Rahkla (Rakvere)
Rahkla on küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Rahkla (Rakvere)
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Rakvere
Rannamäe tee
Rannamäe tee 3 Rannamäe tee on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Vanalinna asumis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Rannamäe tee
Rannamägi
Rannamägi on haljasala Tallinna kesklinnas Rannamäe tee ja Põhja puiestee vahel, aadressiga Rannamäe tee 11.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Rannamägi
Rapla
Droonivideo Raplast (oktoober 2021) Rapla (vene keeles Рапла, kuni 1935. aastani saksa keeles Rappel ja vene keeles Раппель) on linn Kesk-Eestis, Rapla maakonna ja Rapla valla halduskeskus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Rapla
Rataskaevu tänav
Rataskaevu tänav Rataskaev Rataskaevu tänav on tänav Tallinna vanalinnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Rataskaevu tänav
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Rügement
Rõika
Rõika oli küla (1920. aastatel alevik) Viljandimaal.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Rõika
Rõuge
Rõuge on alevik Võru maakonnas, Rõuge valla keskus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Rõuge
Reiu
Reiu on küla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Reiu
Ridali lennuväli
Ridali lennuväli asub Põlva maakonna Põlva valla Suurküla aladel.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Ridali lennuväli
Risti
Risti on alevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Risti
Rohu
Rohu on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Rohu
Rohuküla
Rohuküla sadam Rohuküla on küla Lääne maakonnas Haapsalu linnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Rohuküla
Rummu
Rummu on alevik Eestis Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Rummu
Ruu
Ruu on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Ruu
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Saaremaa
Saku
Saku on alevik Harju maakonnas, Saku valla keskus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Saku
Saku vald
Saku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonna keskosas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Saku vald
Saue vald
Saue vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Saue vald
Sänna
Sänna (Sännä) on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Sänna
Sõjavägi
Sõjavägi (kaitsevägi, sõjajõud, relvajõud, harvem armee) on enamasti riiklikult korraldatud relvastatud organisatsioon, mille põhieesmärgiks on olla sõjaliseks toeks riigi julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikale ning sealhulgas kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust võimalike rünnete vastu.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Sõjavägi
Sõmerpalu
Sõmerpalu mõisa peahoone Sõmerpalu (võru keeles Sõmmõrpalo või Sõmmõrpalo mõisa) on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Sõmerpalu
Sinalepa
Sinalepa on küla Haapsalu linnas Lääne maakonnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Sinalepa
Sisejulgeolek
Sisejulgeolek ehk siseturve on riigi sisemine julgeolekuseisund, mille tagavad sisejulgeolekusüsteemi moodustavad sisejulgeolekustruktuurid.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Sisejulgeolek
Sisekaitseakadeemia
Sisekaitseakadeemia (SKA; varem Eesti Sisekaitse Akadeemia, Eesti Riigikaitse Akadeemia; inglise keeles Estonian Academy of Security Sciences) on Siseministeeriumi haldusalas olev rakenduskõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiitsvaldkonnale ning maksu- ja tollisüsteemile).
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Sisekaitseakadeemia
SMERŠ
SMERŠ, ametlik nimetus Vastuluure Peavalitsus SMERŠ (vene keeles СМЕРШ, akronüüm Смерть шпионам!, Surm spioonidele!) oli Nõukogude Liidu sõjaväe, sõjalaevastiku ja sõjaväestatud asutuste ja organisatsioonide vastuluureorganisatsioonide ühisnimetus, aastatel 1943–1953.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja SMERŠ
Soltsõ
Soltsõ on linn Venemaal Novgorodi oblastis, Soltsõ rajooni keskus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Soltsõ
Staap
Staap on organisatsiooni juhtimisorgan, mis koordineerib ja planeerib organisatsiooni tegevust, toetades sellega ühtlasi organisatsiooni juhti.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Staap
Stardiplatvorm
Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleksi 39 stardiplatvorm 39B Floridas Stardiplatvorm on maapealne platvorm, kust rakettmootoriga raketid või kosmosesõidukid tõusevad vertikaalselt lendu.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Stardiplatvorm
Suur-Pakri
Suur-Pakri ehk Stora Rågö on saar Soome lahe lääneosas Väike-Pakrist läänes.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Suur-Pakri
Suursoo
Suursoo on mitme koha- ja ka isikunimi:;sood.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Suursoo
T-72
T-72 on alates 1972.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja T-72
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tallinn
Tallinna garnison
Tallinna garnison on Tallinna kaitseks moodustatud sõjaväeliste üksuste ja ehitiste kogum.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tallinna garnison
Tallinna Kõrgem Ehitusvägede Poliitiline Sõjakool
Tallinna Kõrgem Ehitusvägede Poliitiline Sõjakool (vene keeles Таллинское высшее военно-политическое строительное училище, lühend ТВВПСУ; ka Tallinna Kõrgem Sõjalis-Poliitiline Ehituskool) oli Tallinnas Pirita-Kosel tegutsenud NSV Liidu Kaitseministeeriumi sõjaline õppeasutus, mis asutati 18.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tallinna Kõrgem Ehitusvägede Poliitiline Sõjakool
Tallinna mereväebaas
Nõukogude Liidu mereväe lipp Tallinna mereväebaas (vene keeles Таллинская военно-морская база; в/ч 87525) oli 1940.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tallinna mereväebaas
Tallinna vanalinn
Vaade Tallinna vanalinnale Patkuli vaateplatvormilt Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tallinna vanalinn
Tapa
Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tapa
Tapa lennuväli
NSV Liidu lennukid MiG-23 Tapa lennuvälja kohal. Foto 1980. aastate lõpust Tapa lennuväli on endine NSV Liidu õhukaitsevägede sõjalennuväli, mis jääb Tapa linnast mõni kilomeeter lõuna poole.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tapa lennuväli
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tartu
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tartu maakond
Tatari tänav
Tatari tänav asub Tallinna kesklinnas, Tatari ja Veerenni asumis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tatari tänav
Tšernjahhovsk
Tšernjahhovsk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Tšernjahhovski rajooni keskus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tšernjahhovsk
Tööstuse tänav
Tööstuse tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja ja Karjamaa asumis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tööstuse tänav
Tõrrepõhja
Tõrrepõhja oli küla Harjumaal.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tõrrepõhja
Tehnikamaailm
Tehnikamaailm (lühend TM) on 1998.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tehnikamaailm
Tondi
Tondi on asum Tallinnas Kristiine linnaosas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tondi
Tondi sõjaväelinnak
Tondi kasarm. Talv 2008 Sõjaväelinnaku sauna- ja vahtkonnahoone Sõjaväelinnaku klubihoone Kasarm, Tondi 55 Kasarm, Tondi 53 Kasarm, Tondi 51 Staabihoone Tallihoone Tondi sõjaväelinnak on Tallinnas Tondi, Järve ja Mustamäe asumis paiknevad militaarehitised, moodustades ühe osa Peeter Suure merekindluse rajatistest.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tondi sõjaväelinnak
Tondi tänav
Vaade piki Tondi tänavat Linnu tee poolt Tondi sõjaväelinnaku kasarmu hoonete poole (pildi vasakus nurgas) Tondi tänava algus. Vaade Pärnu maantee poole Tondi tänav on tänav Tallinnas, Kesklinna ja Kristiine linnaosas (vastavalt Kitseküla ja Tondi asumis).
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tondi tänav
Toom-Kooli tänav
Toom-Kooli tänav on tänav Tallinna vanalinnas Toompeal.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Toom-Kooli tänav
Toompuiestee
Toompuiestee on tänav Tallinna kesklinnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Toompuiestee
Tsiviilkaitse
Tsiviilkaitse õppus Tallinnas 1984. aastal Tsiviilkaitse ehk kodanikukaitse on süsteem elanikkonna ja vara kaitseks, päästetöödeks eriolukordades ning elanikkonna hoiatamiseks.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tsiviilkaitse
Tuumasõda
Tuumasõda on sõda, milles kasutatakse peamiselt tuumarelva.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Tuumasõda
Uderna
Uderna mõisa peahoone. Uderna on küla Tartu maakonnas Elva vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Uderna
Uniküla
Uniküla on mitme Eesti küla nimi.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Uniküla
Utsali
Utsali oli küla Tartumaal Pedja jõe ääres, ajalooliselt Vana-Põltsamaa mõisa alal.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Utsali
Uuejärve
Uuejärve oli küla Järvamaal.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Uuejärve
Uuemõisa mõis (Ridala)
Uuemõisa mõis (saksa keeles Neuenhof) oli rüütlimõis Läänemaal Ridala kihelkonnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Uuemõisa mõis (Ridala)
Uus tänav
Uus tänav on paljudes Eesti asulates.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Uus tänav
Uus tänav (Tallinn)
Vaade Vana-Viru tänavalt hoonele Uus 2 // Vana-Viru 11a taamal Vaade Uuele tänavale Uus tänav on tänav Tallinna vanalinnas, kesklinna linnaosas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Uus tänav (Tallinn)
Vabaõhumuuseumi tee
Vabaõhumuuseumi tee (märts, 2014) Vabaõhumuuseumi tee on tänav Tallinnas Haabersti linnaosas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Vabaõhumuuseumi tee
Valga
Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Valga
Valgevälja
Valgevälja on küla Haapsalu linnas Lääne maakonnas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Valgevälja
Valka
Valka (mitteametlikult Läti Valga) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Valka
Vana-Nursi
Vana-Nursi on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Vana-Nursi
Vana-Pääsküla
Vana-Pääsküla on Pääsküla vanim osa, mis asub Pääsküla jõe juures.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Vana-Pääsküla
Vandjala
Vandjala on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Vandjala
Varbla
Varbla on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Varbla
Vardja (Kose)
Vardja on küla Harju maakonna Kose vallas Vardja–Ravila tee ääres.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Vardja (Kose)
Varssavi Lepingu Organisatsioon
Logo Varssavi Lepingu Organisatsioon. ''Rahu ja sotsialismi liit'' Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Varssavi Lepingu Organisatsioon
Vasalemma jõgi
Vasalemma jõgi Keila–Haapsalu maantee lähedal Ruila paisjärv Vasalemma jõel Vasalemma jõgi (ka Tekme jõgi, Tekma jõgi)Eesti jõed.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Vasalemma jõgi
Vasalemma vald
Vasalemma vald oli aastatel 1992–2017 omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, Tallinnast umbes 40 km edelas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Vasalemma vald
Vasavere
Vasavere on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Vasavere
Väeüksus
Väeüksus on kõikide allüksuste, väeosade ja väekoondiste üldnimetus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Väeüksus
Väekoondis
Väekoondis on mitmest väeosast koosnev väeüksus, kuhu kuuluvad eri väeliikide väeosad või allüksused.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Väekoondis
Väeosa
Väeosa (ka sõjaväeosa) on mistahes väeliigis olev administratiivselt ja majanduslikult iseseisev väeüksus, mille moodustavad staap, allüksused ja teenistusedValimik sõjandustermineid.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Väeosa
Väike-Pakri
Väike-Pakri ehk Lilla Rågö on saar Soome lahe lääneosas Pakri poolsaarest 3 kilomeetrit läänes.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Väike-Pakri
Väluste
Väluste on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Väluste
Värska
Värska on alevik Võru maakonnas, Setomaa valla keskus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Värska
Võhma lennuväli
Võhma lennuväli (ka Kabala-Ollepa lennuväli) oli Võhma linnast 4 km põhja pool olnud NSV Liidu sõjaväe varulennuväli.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Võhma lennuväli
Võiste
Võiste on alevik Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Võiste
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Võru
Võru rajoon
Võru rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1989.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Võru rajoon
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Võrumaa
Vello Vare
Vello Vare (enne eestistamist Arseni Ušatski; 4. aprill 1923 Järvamaa, Käru vald – 19. oktoober 2007) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Vello Vare
Vene tänav
Vaade Vene tänavale Vanaturu kaelast Vene 5 Peeter-Pauli katedraal, Vene 18 Vene tänav on tänav Tallinna vanalinnas Vanalinna asumis.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Vene tänav
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Venemaa
Venemaa president
Venemaa Föderatsiooni president (vene keeles президент Российской Федерации) on Venemaa riigipea.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Venemaa president
Venemaa relvajõud
Venemaa Föderatsiooni relvajõud (vene keeles Вооружённые силы Российской Федерации) on Venemaa sõjavägi, mille koosseisu kuuluvad maaväed, õhu- ja kosmosejõud, sõjalaevastik ja eri väeliigid: õhudessantvägi, kosmoseväed, strateegilised raketiväed, erioperatsioonijõud ning relvajõudude tagalateenistus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Venemaa relvajõud
Venemaa strateegilised raketiväed
Venemaa strateegilised raketiväed (vene keeles Ракетные войска стратегического назначения России) on Venemaa relvajõudude struktuuriüksus, Kuuba kriisi aegu loodud NSV Liidu raketivägede järeltulija.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Venemaa strateegilised raketiväed
Vetelpääste
Emajõel 2017. aasta suvel Vetelpääste eesmärk on tagada veeohutus rannas või ujulas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Vetelpääste
Viciebski oblast
Viciebski oblast (valgevene-eesti transkriptsioonis Vitsebski oblast, venepäraselt Vitebski oblast) on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Viciebski oblast
Viimsi poolsaar
Viimsi poolsaar õhust Jäävallid Viimsi poolsaarel 2010. aasta jaanuaris Viimsi poolsaar on Põhja-Eestis asuv poolsaar, mis piirneb läänes Tallinna ja idas Muuga lahega.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Viimsi poolsaar
Vilaski
Vilaski on küla Valga maakonnas Valga vallas.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Vilaski
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Viljandi
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Viljandimaa
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja Vilnius
15. november
15.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja 15. november
17. juuni
17.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja 17. juuni
17. mai
17.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja 17. mai
1940
1940.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja 1940
1945
1945.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja 1945
1946
1946.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja 1946
1955
1955.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja 1955
1956
1956.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja 1956
1965
1965.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja 1965
1994
1994.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja 1994
26. juuli
26.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja 26. juuli
26. mai
26.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja 26. mai
30. juuli
30.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja 30. juuli
31. august
31.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja 31. august
76. kaardiväe õhudessantdiviis
Pihkva 76.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja 76. kaardiväe õhudessantdiviis
8. armee (Nõukogude Liit)
8.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja 8. armee (Nõukogude Liit)
8. Eesti Laskurkorpus
8.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja 8. Eesti Laskurkorpus
9. juuli
9.
Vaata Nõukogude väeosad Eestis ja 9. juuli
Tuntud ka kui NSV Liidu relvajõud Eestis, Nõukogude armee Eestis, Nõukogude relvajõud Eestis.
, Jõhvi, Jõhvi lennuväli, Juhkentali tänav, Kadila, Kahepaiksed, Kaitseväe peastaap, Kaliningradi oblast, Karujärv, Karujärve, Käina vald, Kõrve, Keeri, Kehtna, Keila, Keila-Joa, Kergu, Kindralmajor, Kinga tänav, Kiviõli, Kloodi Pahnimägi, Klooga, Klooga järv, Klooga raudteejaam, Klubi, Konverents, Kopli tänav, Kose, Kose (Tallinn), Kose tee (Tallinn), Kose vald, Kotzebue tänav, Kubja, Kullassepa tänav, Kuramaa, Kuramaa lahingud, Kuressaare, Kuusalu, Kuusiku, Kuusiku lennuväli, Laeva, Lai tänav, Lasnamäe lennuväli, Lääne-Eesti saarestik, Lääne-Viru maakond, Läänemaa, Läti NSV, Leedu NSV, Leetse mõis, Lehtse, Lembit Pärn, Lendur, Leningradi oblast, Leningradi sõjaväeringkond, Lennart Meri, Lennuväli, Liepāja, Liivalaia tänav, Lubja, Lume tänav, Luure Peavalitsus, Magasini tänav, Maneeži tänav, Marati tänav, Marja tänav (Tallinn), Masti tänav, Mati Õun, Männiku asum, Männiku harjutusväli, Märtsiküüditamine, Meegomäe, Miiduranna, Miinisadam, Moskva, Muraste, Narva lennuväli, Narva maantee (Tallinn), NATO, Nõukogude armee, Nõukogude Liidu piirivalve, Nõukogude Liidu Siseministeerium, Nõukogude Liit, Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis, Nõukogude tänav, Neeme (Jõelähtme), Nehatu, NLKP 24. kongress, Novgorodi oblast, Novosibirsk, NSV Liidu õhukaitseväed Eestis, NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat, NSV Liidu Kaitseministeerium, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu merevägi Eestis, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, NSV Liidu relvajõud, NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium, NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal, NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed, Nurme (Lääneranna), Nurmsi lennuväli, Nursi, Obriku lennuväli, Ohepalu, Olgina, OSOAVIAHIM, Paide, Pakri poolsaar, Pakri saared, Paldiski, Palivere, Partsaare, Paslepa, Pataljon, Pääsküla, Pärispea poolsaar, Pärnu, Pärnu lennujaam, Pärnu maantee, Põltsamaa, Põlva maakond, Peedu (Elva), Peeter Kaasik, Pihkva oblast, Piirsalu, Pikk tänav (Rakvere), Polügoon, Polkovnik, Punaarmee, Putkaste, Puurmani, R-12 Dvina, Raadi sõjaväelennuväli, Raadiopeilingaator, Rahkla (Rakvere), Rakvere, Rannamäe tee, Rannamägi, Rapla, Rataskaevu tänav, Rügement, Rõika, Rõuge, Reiu, Ridali lennuväli, Risti, Rohu, Rohuküla, Rummu, Ruu, Saaremaa, Saku, Saku vald, Saue vald, Sänna, Sõjavägi, Sõmerpalu, Sinalepa, Sisejulgeolek, Sisekaitseakadeemia, SMERŠ, Soltsõ, Staap, Stardiplatvorm, Suur-Pakri, Suursoo, T-72, Tallinn, Tallinna garnison, Tallinna Kõrgem Ehitusvägede Poliitiline Sõjakool, Tallinna mereväebaas, Tallinna vanalinn, Tapa, Tapa lennuväli, Tartu, Tartu maakond, Tatari tänav, Tšernjahhovsk, Tööstuse tänav, Tõrrepõhja, Tehnikamaailm, Tondi, Tondi sõjaväelinnak, Tondi tänav, Toom-Kooli tänav, Toompuiestee, Tsiviilkaitse, Tuumasõda, Uderna, Uniküla, Utsali, Uuejärve, Uuemõisa mõis (Ridala), Uus tänav, Uus tänav (Tallinn), Vabaõhumuuseumi tee, Valga, Valgevälja, Valka, Vana-Nursi, Vana-Pääsküla, Vandjala, Varbla, Vardja (Kose), Varssavi Lepingu Organisatsioon, Vasalemma jõgi, Vasalemma vald, Vasavere, Väeüksus, Väekoondis, Väeosa, Väike-Pakri, Väluste, Värska, Võhma lennuväli, Võiste, Võru, Võru rajoon, Võrumaa, Vello Vare, Vene tänav, Venemaa, Venemaa president, Venemaa relvajõud, Venemaa strateegilised raketiväed, Vetelpääste, Viciebski oblast, Viimsi poolsaar, Vilaski, Viljandi, Viljandimaa, Vilnius, 15. november, 17. juuni, 17. mai, 1940, 1945, 1946, 1955, 1956, 1965, 1994, 26. juuli, 26. mai, 30. juuli, 31. august, 76. kaardiväe õhudessantdiviis, 8. armee (Nõukogude Liit), 8. Eesti Laskurkorpus, 9. juuli.