Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Neoon ja Väärisgaasid
Neoon ja Väärisgaasid on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomnumber, Õhk, Fluor, Heelium, Inertsus (keemia), Isotoop, Keemiline element, Keemistemperatuur, Kreeka keel, Sulamistemperatuur, Tihedus, Vesinik.
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Neoon · Aatomnumber ja Väärisgaasid ·
Õhk
Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.
Õhk ja Neoon · Õhk ja Väärisgaasid ·
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Fluor ja Neoon · Fluor ja Väärisgaasid ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Heelium ja Neoon · Heelium ja Väärisgaasid ·
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Inertsus (keemia) ja Neoon · Inertsus (keemia) ja Väärisgaasid ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Isotoop ja Neoon · Isotoop ja Väärisgaasid ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Neoon · Keemiline element ja Väärisgaasid ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemistemperatuur ja Neoon · Keemistemperatuur ja Väärisgaasid ·
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Kreeka keel ja Neoon · Kreeka keel ja Väärisgaasid ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Neoon ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Väärisgaasid ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Neoon ja Tihedus · Tihedus ja Väärisgaasid ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Neoon ja Väärisgaasid ühist
- Millised on sarnasused Neoon ja Väärisgaasid
Võrdlus Neoon ja Väärisgaasid
Neoon on 26 suhted, samas Väärisgaasid 134. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 7.50% = 12 / (26 + 134).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Neoon ja Väärisgaasid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
