Sarnasusi Neuron ja Tsütokiinid
Neuron ja Tsütokiinid on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Diferentseerumine, Embrüogenees, Loode, Loomad, Neurotransmitter, Peaaju, Rakk, Rakutuum, Serotoniin, Valgud.
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Diferentseerumine ja Neuron · Diferentseerumine ja Tsütokiinid ·
Embrüogenees
Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.
Embrüogenees ja Neuron · Embrüogenees ja Tsütokiinid ·
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Loode ja Neuron · Loode ja Tsütokiinid ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Loomad ja Neuron · Loomad ja Tsütokiinid ·
Neurotransmitter
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.
Neuron ja Neurotransmitter · Neurotransmitter ja Tsütokiinid ·
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Neuron ja Peaaju · Peaaju ja Tsütokiinid ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Neuron ja Rakk · Rakk ja Tsütokiinid ·
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Neuron ja Rakutuum · Rakutuum ja Tsütokiinid ·
Serotoniin
Serotoniin ehk 5-hüdroksütrüptamiin ehk 5-HT on keemiline aine.
Neuron ja Serotoniin · Serotoniin ja Tsütokiinid ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Neuron ja Tsütokiinid ühist
- Millised on sarnasused Neuron ja Tsütokiinid
Võrdlus Neuron ja Tsütokiinid
Neuron on 72 suhted, samas Tsütokiinid 53. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 8.00% = 10 / (72 + 53).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Neuron ja Tsütokiinid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: