Kiiremini kui brauser!
72 suhted: Akson, Aktiinifilamendid, Alfamotoneuron, Atsetüülkoliin, Dendriit, Diferentseerumine, Dopamiin, Ektoderm, Elektrisignaal, Elu, Embrüogenees, Endoplasmaatiline retiikulum, Ensüüm, Fosfolipiidid, Gliia, Glutamaat, Golgi kompleks, Haistmissibul, Hüpotalamus, Herpes, Hipokampus, Γ-aminovõihape, Jagunemine, Kolesterool, Koolibrilased, Kreeka keel, Lipiidid, Loode, Loomad, Looteleht, Meeli Roosalu, Mikrotuubulid, Mitokonder, Mitoos, Molekul, Mustaine, Närviimpulss, Närvikiud, Närvikude, Närvisüsteem, Neurogenees, Neuropeptiid Y, Neuropeptiidid, Neurotransmitter, Nukleool, Oksütotsiin, Oreksiin, Organism, Parkinsoni tõbi, Peaaju, ..., Peegelneuron, Polüsoom, Rakk, Rakumembraan, Rakutuum, Retseptor, Ribosoom, Sünaps, Schwanni rakud, Serotoniin, Silm, Spinaalganglion, Tartu Ülikool, Tüvirakk, Tehisneuron, Terminologia Anatomica, Toitained, Vaheneuron, Valgud, Võrkkest, Vesiikul (bioloogia), 2010. Laienda indeks (22 rohkem) »
Akson
Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.
Uus!!: Neuron ja Akson · Näe rohkem »
Aktiinifilamendid
Aktiinifilamendid Aktiinifilamendid ehk mikrofilamendid on eukarüootsete rakkude tsütoskeletis leiduvad aktiinist koosnevad kõige peenemad filamendid.
Uus!!: Neuron ja Aktiinifilamendid · Näe rohkem »
Alfamotoneuron
Alfamotoneuronid ehk α-motoneuronid (ladina keeles motoneuron α) on selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi motoorsed neuronid, mis paiknevad seljaaju eessamba hallaines ja ajutüves (kraniaalnärvide motoorsetes tuumades).
Uus!!: Neuron ja Alfamotoneuron · Näe rohkem »
Atsetüülkoliin
Atsetüülkoliin Atsetüülkoliin ehk atsetüületanooltrimetüülammoonium (lühend Ach) (ladina acetylcholinum) on orgaaniline molekul, mis toimib neurotransmitterina.
Uus!!: Neuron ja Atsetüülkoliin · Näe rohkem »
Dendriit
Dendriit ehk oksisjätke on närvirakukeha jätke (üks või mitu), mis juhib impulsse rakukeha suunas.
Uus!!: Neuron ja Dendriit · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Neuron ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
Dopamiin
Kattehoolamiinide biosüntees Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.
Uus!!: Neuron ja Dopamiin · Näe rohkem »
Ektoderm
Ektoderm on embrüo varase arengu käigus moodustunud kolmest primaarsest lootelehest kõige välimine looteleht.
Uus!!: Neuron ja Ektoderm · Näe rohkem »
Elektrisignaal
Elektrisignaal on ajas muutuv elektriline suurus (enamasti elektrivool või -pinge), mis kannab informatsiooni, vaadeldaval juhul andmeid, mida saab töödelda, salvestada ja edastada.
Uus!!: Neuron ja Elektrisignaal · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Neuron ja Elu · Näe rohkem »
Embrüogenees
Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.
Uus!!: Neuron ja Embrüogenees · Näe rohkem »
Endoplasmaatiline retiikulum
Pildil on rakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9. Mitokonder 10.Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes.
Uus!!: Neuron ja Endoplasmaatiline retiikulum · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Neuron ja Ensüüm · Näe rohkem »
Fosfolipiidid
Fosfolipiidi struktuur Fosfolipiidid on fosfaatrühma sisaldavad amfifiilsed lipiidid.
Uus!!: Neuron ja Fosfolipiidid · Näe rohkem »
Gliia
Gliia (vanakreeka sõnast γλία, γλοία 'liim') ehk neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on perifeerses ja kesknärvisüsteemis mitu tugifunktsiooni, sealhulgas närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ja kaitsefunktsioon.
Uus!!: Neuron ja Gliia · Näe rohkem »
Glutamaat
Glutamaat on glutamiinhappe karboksülaatanioon, kus kõrvalahela -COOH on deprotoneeritud (andes COO-) või sool, kus deprotoneeritud kõrvalahelale liidetakse näiteks K+ või Na+.
Uus!!: Neuron ja Glutamaat · Näe rohkem »
Golgi kompleks
Golgi kompleks (GK), ka Golgi keha ja Golgi aparaat, on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.
Uus!!: Neuron ja Golgi kompleks · Näe rohkem »
Haistmissibul
Andreas Vesaliuse "Inimkeha ehitusest", 1543. Inimese haistmissibulad ja haistmistraktid punasega Haistmissibulaks (ladina bulbus olfactorius) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Uus!!: Neuron ja Haistmissibul · Näe rohkem »
Hüpotalamus
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.
Uus!!: Neuron ja Hüpotalamus · Näe rohkem »
Herpes
Herpes huulel Herpes ehk ohatis (ladina keeles herpes) on peamiselt inimestel esinev naha- või limaskestade infektsioonhaigus, mida põhjustab ''Herpes simplex'''i viirus (HSV).
Uus!!: Neuron ja Herpes · Näe rohkem »
Hipokampus
Animatsioon hipokampusest (avaneb pildile klõpsamisel) Hipokampus (ka hippokampus) on üks tähtsamaid komponente selgroogsete ajus.
Uus!!: Neuron ja Hipokampus · Näe rohkem »
Γ-aminovõihape
γ-aminovõihape γ-aminovõihape ehk gammaaminovõihape ehk GAVH (ka GABA; inglise keelest lühendatuna Gamma-AminoButyric Acid) on peamine pidurdusvirgatsaine imetajate kesknärvisüsteemis.
Uus!!: Neuron ja Γ-aminovõihape · Näe rohkem »
Jagunemine
Jagunemine on bioloogias rakkude või nende sisestruktuuride (rakutuuma, mitokondrite jt) jaotumine kaheks (pooldumine) või rohkemaks osaks.
Uus!!: Neuron ja Jagunemine · Näe rohkem »
Kolesterool
Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ja asendamatute signaalmolekulide eelvorm.
Uus!!: Neuron ja Kolesterool · Näe rohkem »
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Uus!!: Neuron ja Koolibrilased · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Neuron ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Neuron ja Lipiidid · Näe rohkem »
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Uus!!: Neuron ja Loode · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Neuron ja Loomad · Näe rohkem »
Looteleht
Looteleht on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht.
Uus!!: Neuron ja Looteleht · Näe rohkem »
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Uus!!: Neuron ja Meeli Roosalu · Näe rohkem »
Mikrotuubulid
loomarakus: märgistatud β-tubuliini vastaste antikehadega Mikrotuubulid (inglise keeles microtubules) on tsütoskeleti komponendid.
Uus!!: Neuron ja Mikrotuubulid · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Neuron ja Mitokonder · Näe rohkem »
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Uus!!: Neuron ja Mitoos · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Neuron ja Molekul · Näe rohkem »
Mustaine
Mustaineks (ladina substantia nigra) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Uus!!: Neuron ja Mustaine · Näe rohkem »
Närviimpulss
Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.
Uus!!: Neuron ja Närviimpulss · Näe rohkem »
Närvikiud
Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) koos seda ümbritseva tupega.
Uus!!: Neuron ja Närvikiud · Näe rohkem »
Närvikude
Närvikude (ladina keeles textus nervosus) on mitmekesine närvisüsteemi moodustav kude, mis esineb enamikul loomorganismidest.
Uus!!: Neuron ja Närvikude · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Neuron ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Neurogenees
BrdU värvinguga (punane) esile tõstetud neurogenees hipokampuse hammaskäärus Neurogenees ehk närvirakkude juurdekasv on protsess, kus uued neuronid tekivad neuraalsetest tüvirakkudest ajus.
Uus!!: Neuron ja Neurogenees · Näe rohkem »
Neuropeptiid Y
Neuropeptiid Y (NPY) on lineaarne ja 36 aminohappest koosnev peptiid, mis käitub inimese ajus ja autonoomses närvisüsteemis ehk vegetatiivses närvisüsteemis virgatsainena.
Uus!!: Neuron ja Neuropeptiid Y · Näe rohkem »
Neuropeptiidid
Neuropeptiidid (inglise keeles neuropeptides) on enamiku selgroogsete organismide rakkude, peamiselt närvirakkude, eritatavad peptiidid.
Uus!!: Neuron ja Neuropeptiidid · Näe rohkem »
Neurotransmitter
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.
Uus!!: Neuron ja Neurotransmitter · Näe rohkem »
Nukleool
Nukleool (inglise nucleolus) ehk tuumake on ülekaalukalt interfaasi (vahefaasi) rakutuumades leiduv tihke moodustis, mille sees komplekteeritakse rRNA-d. Nukleoole võib tuumas olla üks, kaks või enam.
Uus!!: Neuron ja Nukleool · Näe rohkem »
Oksütotsiin
pisi pisi Oksütotsiin (ladina keeles oxytocinum) on imetajate organismis leiduv üheksast aminohappe molekulist moodustunud hormoon, ka neuropeptiid.
Uus!!: Neuron ja Oksütotsiin · Näe rohkem »
Oreksiin
TMR-spektroskoopias Oreksiin B TMR-spektroskoopias Oreksiinid (ka hüpokretiinid) on virgutava toimega neuropeptiidsed hormoonid.
Uus!!: Neuron ja Oreksiin · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Neuron ja Organism · Näe rohkem »
Parkinsoni tõbi
Parkinsoni tõbi (ladina keeles morbus Parkinson, lühend PD) on tundmatu tekkepõhjusega parkinsonism.
Uus!!: Neuron ja Parkinsoni tõbi · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Neuron ja Peaaju · Näe rohkem »
Peegelneuron
Vastsündinud makaak imiteerib keele näitamist. Oletatakse, et see on võimalik peegelneuronite töö kaudu Peegelneuron (inglise mirror neuron) on niisugune visuomotoorne neuroni liik mitmete loomade peaajus, mis ergastub teatava tegevuse puhul ning samuti siis, kui loom samasugust tegevust märkab kellegi teise juures.
Uus!!: Neuron ja Peegelneuron · Näe rohkem »
Polüsoom
Polüsoom ehk polüribosoom on ühe ja sama valgu molekule sünteesivate ribosoomide kogum, mis on seotud ühe mRNA molekuliga.
Uus!!: Neuron ja Polüsoom · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Neuron ja Rakk · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Neuron ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Neuron ja Rakutuum · Näe rohkem »
Retseptor
Retseptorite all võidakse silmas pidada.
Uus!!: Neuron ja Retseptor · Näe rohkem »
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Uus!!: Neuron ja Ribosoom · Näe rohkem »
Sünaps
Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule.
Uus!!: Neuron ja Sünaps · Näe rohkem »
Schwanni rakud
Schwanni rakud (ladina Gliocytus periphericus) on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud.
Uus!!: Neuron ja Schwanni rakud · Näe rohkem »
Serotoniin
Serotoniin ehk 5-hüdroksütrüptamiin ehk 5-HT on keemiline aine.
Uus!!: Neuron ja Serotoniin · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Neuron ja Silm · Näe rohkem »
Spinaalganglion
Spinaalganglion ehk seljaajuganglion (ladina keeles ganglion spinale; inglise keeles dorsal root ganglion) on närvirakkude kogum, mis paikneb seljaajunärvi selgmisel juurel selgroolülidevahelises mulgus.
Uus!!: Neuron ja Spinaalganglion · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Neuron ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Uus!!: Neuron ja Tüvirakk · Näe rohkem »
Tehisneuron
Tehisneuron on matemaatiline funktsioon, mis on ehitatud mudelina bioloogiliste neuronite baasil.
Uus!!: Neuron ja Tehisneuron · Näe rohkem »
Terminologia Anatomica
Terminologia Anatomica (lühend TA; eesti keeles Anatoomiaterminoloogia) ehk Anatoomia terminoloogia on rahvusvaheline inimese anatoomia standard.
Uus!!: Neuron ja Terminologia Anatomica · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Neuron ja Toitained · Näe rohkem »
Vaheneuron
Vaheneuron ehk interneuron (ladina neuron internuntiale) on enamiku loomade närvisüsteemis kahe teise närviraku vahel paiknev juhtetee närvirakk.
Uus!!: Neuron ja Vaheneuron · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Neuron ja Valgud · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Neuron ja Võrkkest · Näe rohkem »
Vesiikul (bioloogia)
Fosfolipiidse kaksikkihiga ümbritsetud vesiikul vesilahuses Vesiikul on suhteliselt väike tavaliselt veega täidetud põieke raku tsütoplasmas.
Uus!!: Neuron ja Vesiikul (bioloogia) · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Neuron ja 2010 · Näe rohkem »
