Sarnasusi Neutrofiil ja Sidekude
Neutrofiil ja Sidekude on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Basofiil, Eosinofiilid, Fagotsütoos, Golgi kompleks, Hapnik, Imetajad, Kude, Lümf, Lümfisõlm, Lümfotsüüt, Luuüdi, Makrofaagid, Monotsüüt, Nuumrakk, Rakk, Rakutuum, Rasedus, Tüvirakk, Tsütokiinid, Tsütoplasma, Valgud, Verelible, Vereringe, Veresoon, Veri.
Basofiil
Basofiilid ehk basofiilsed granulotsüüdid (ladina keeles basophilus) on paljudel selgroogsetel peamiselt verega ringlevad mittefagotsüütilised leukotsüüdid.
Basofiil ja Neutrofiil · Basofiil ja Sidekude ·
Eosinofiilid
Eosinofiil mikroskoobi all vaadatuna (400x). Eosinofiili ümbritsevad punased verelibled (vasakul) Eosinofiilid ehk eosinofiilsed granulotsüüdid ehk atsidofiilid (ladina keeles eosinum, eosinophilus, granulocytys acidophilus) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi fagotsüütilised leukotsüüdid.
Eosinofiilid ja Neutrofiil · Eosinofiilid ja Sidekude ·
Fagotsütoos
Fagotsütoos on õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsjana.
Fagotsütoos ja Neutrofiil · Fagotsütoos ja Sidekude ·
Golgi kompleks
Golgi kompleks (GK), ka Golgi keha ja Golgi aparaat, on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.
Golgi kompleks ja Neutrofiil · Golgi kompleks ja Sidekude ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Neutrofiil · Hapnik ja Sidekude ·
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Imetajad ja Neutrofiil · Imetajad ja Sidekude ·
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Kude ja Neutrofiil · Kude ja Sidekude ·
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Lümf ja Neutrofiil · Lümf ja Sidekude ·
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Lümfisõlm ja Neutrofiil · Lümfisõlm ja Sidekude ·
Lümfotsüüt
elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.
Lümfotsüüt ja Neutrofiil · Lümfotsüüt ja Sidekude ·
Luuüdi
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.
Luuüdi ja Neutrofiil · Luuüdi ja Sidekude ·
Makrofaagid
Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.
Makrofaagid ja Neutrofiil · Makrofaagid ja Sidekude ·
Monotsüüt
Monotsüüdi ruumiline kujutis Monotsüüt (ladina monocytys) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi tuumaga rakud.
Monotsüüt ja Neutrofiil · Monotsüüt ja Sidekude ·
Nuumrakk
Nuumrakud Nuumrakkudeks ehk mastotsüütideks (mastocytys) nimetatakse lümfoid(-immuun)süsteemiga loomadel luuüdist pärinevaid eraldunud pluripotentsetest tüvirakkudest ja välimises (suures) vereringes ringlevaid eelvormidest diferentseeruvaid ning sidekoes resideerivaid monotsüütidesarnaseid rakke.
Neutrofiil ja Nuumrakk · Nuumrakk ja Sidekude ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Neutrofiil ja Rakk · Rakk ja Sidekude ·
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Neutrofiil ja Rakutuum · Rakutuum ja Sidekude ·
Rasedus
Raseduse lõppstaadiumis naine Naine 26. rasedusnädalal Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel.
Neutrofiil ja Rasedus · Rasedus ja Sidekude ·
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Neutrofiil ja Tüvirakk · Sidekude ja Tüvirakk ·
Tsütokiinid
Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.
Neutrofiil ja Tsütokiinid · Sidekude ja Tsütokiinid ·
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Neutrofiil ja Tsütoplasma · Sidekude ja Tsütoplasma ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Neutrofiil ja Valgud · Sidekude ja Valgud ·
Verelible
Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.
Neutrofiil ja Verelible · Sidekude ja Verelible ·
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Neutrofiil ja Vereringe · Sidekude ja Vereringe ·
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Neutrofiil ja Veresoon · Sidekude ja Veresoon ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Neutrofiil ja Sidekude ühist
- Millised on sarnasused Neutrofiil ja Sidekude
Võrdlus Neutrofiil ja Sidekude
Neutrofiil on 95 suhted, samas Sidekude 87. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 13.74% = 25 / (95 + 87).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Neutrofiil ja Sidekude. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: