Neutron ja Suur Pauk

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Neutron ja Suur Pauk

Neutron vs. Suur Pauk

Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron). kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Aatom ja Neutron · Aatom ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Aatomituum ja Neutron · Aatomituum ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Absorptsioon

Absorptsioon ehk absorbeerimine (sageli sünonüüm neeldumine; tuleneb ld sõnast absorbere) on millegi neelamine, imamine.

Absorptsioon ja Neutron · Absorptsioon ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Aine (füüsika)

Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.

Aine (füüsika) ja Neutron · Aine (füüsika) ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Annihilatsioon

Feynmani diagramm positroni ja elektroni annihileerumisest virtuaalseks footoniks, mis siis laguneb uuesti elektroniks ja positroniks paaride tekke kaudu. Annihilatsioon on defineeritud kui objekti "täielik hävinemine".

Annihilatsioon ja Neutron · Annihilatsioon ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Elektron ja Neutron · Elektron ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Hadronid

Hadronid on kvarkidest koosnevad liitosakesed.

Hadronid ja Neutron · Hadronid ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Isotoop ja Neutron · Isotoop ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Keemiline element ja Neutron · Keemiline element ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Kvargid

Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.

Kvargid ja Neutron · Kvargid ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Nõrk vastastikmõju

Nõrk vastastikmõju ehk nõrk interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Nõrk vastastikmõju ja Neutron · Nõrk vastastikmõju ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Neutriinod

Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.

Neutriinod ja Neutron · Neutriinod ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Positron

C.D. Andersoni tehtud mullkambri pilt esimesest tuvastatud positronist. 6 mm paksune tinaplaat eraldab kambri ülemist ja alumist osa. Positron pidi tulema alt, kuna ülemine rada on rohkem paindunud magnetväljas. See viitab madalamale energiale. Positron ehk antielektron on elektroni antiosake.

Neutron ja Positron · Positron ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Neutron ja Prooton · Prooton ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Seisumass

Seisumassiks nimetatakse elementaarosakese või mõne muu süsteemi vähimat võimalikku massi.

Neutron ja Seisumass · Seisumass ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Tugev vastastikmõju

Tugev vastastikmõju ehk tugev interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Neutron ja Tugev vastastikmõju · Suur Pauk ja Tugev vastastikmõju · Näe rohkem »