Kiiremini kui brauser!
48 suhted: Aatomituum, Aine (füüsika), Astronoomia, Atmosfäär, Diameeter, Elektron, Energia, Gaas, Galaktika, Gravitatsioonilääts, Hüperonid, Hüpotees, Heelium, Heledus, Hiina, Keemiline element, Kilomeeter, Kosmos, Krabi udukogu, Kvarktäht, Lev Landau, Magnetpoolus, Magnetväli, Mass, Mateeria, Must auk, Neutron, Paokiirus, Päike, Pöörlemissagedus, Pindala, Prooton, Pulsar, Raadius, Röntgenikiirgus, Rõhk, Supernoova, Täht (astronoomia), Teleskoop, Temperatuur, Termotuumareaktsioon, Tihedus, Tuumkütus, Valge kääbus, Valgus, 1054, 1931, 1967.
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Neutrontäht ja Aatomituum · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Neutrontäht ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Neutrontäht ja Astronoomia · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Neutrontäht ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Uus!!: Neutrontäht ja Diameeter · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Neutrontäht ja Elektron · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Neutrontäht ja Energia · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Neutrontäht ja Gaas · Näe rohkem »
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Uus!!: Neutrontäht ja Galaktika · Näe rohkem »
Gravitatsioonilääts
Kaugest objektist tuleneva valguse murdumine massiivse keha mõjul. Kollased nooled näitavad allikate näivat asukohta, valged nooled allikate tegelikku paiknemist Gravitatsioonilääts on massiivne keha (planeet või täht) või kehade süsteem (galaktika või galaktikaparv), mis asub vaatleja ja kauge valgusallika vahel ning oma gravitatsiooniväljaga kallutab allikast tuleva valguse levimise suunda.
Uus!!: Neutrontäht ja Gravitatsioonilääts · Näe rohkem »
Hüperonid
Hüperon on barüon (kolmest kvargist koosnev liitosake), millel on veider lõhn.
Uus!!: Neutrontäht ja Hüperonid · Näe rohkem »
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Uus!!: Neutrontäht ja Hüpotees · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Neutrontäht ja Heelium · Näe rohkem »
Heledus
Heleduse definitsiooni selgituseks Heledus (ingl k luminance) on valgussuurus, mis väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu: kus Tulenevalt valgussuuruste omavahelistest seostest saab sellest heleduse üldmäärangust tuletada valemid heleduse arvutamiseks ja mõõtmiseks valgustugevuse I või valgustustiheduse E kaudu.
Uus!!: Neutrontäht ja Heledus · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Neutrontäht ja Hiina · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Neutrontäht ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kilomeeter
Kilomeeter (tähis km) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub tuhande meetriga.
Uus!!: Neutrontäht ja Kilomeeter · Näe rohkem »
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Uus!!: Neutrontäht ja Kosmos · Näe rohkem »
Krabi udukogu
Krabi udukogu (ka Krabi udu, Messier 1, M1 ja NGC 1952), on supernoova jäänuk ja ühtlasi pulsarituuleudu Sõnni tähtkujus.
Uus!!: Neutrontäht ja Krabi udukogu · Näe rohkem »
Kvarktäht
Kvarktäht (inglise keeles quark star) on kompaktne eksootilise tähe hüpoteetiline tüüp, mis koosneb kvarkainest.
Uus!!: Neutrontäht ja Kvarktäht · Näe rohkem »
Lev Landau
Lev Davidovitš Landau (Лев Давидович Ландау; 22. jaanuar 1908 Bakuu – 1. aprill 1968 Moskva) oli juudi päritolu nõukogude füüsik, NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik (1946), Nobeli füüsikaauhinna laureaat.
Uus!!: Neutrontäht ja Lev Landau · Näe rohkem »
Magnetpoolus
Magnetpoolus on magneetunud keha (magneti) pinna piirkond, kus magneetumuse normaalisihiline komponent on nullist erinev.
Uus!!: Neutrontäht ja Magnetpoolus · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Neutrontäht ja Magnetväli · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Neutrontäht ja Mass · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: Neutrontäht ja Mateeria · Näe rohkem »
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Uus!!: Neutrontäht ja Must auk · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Neutrontäht ja Neutron · Näe rohkem »
Paokiirus
Paokiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.
Uus!!: Neutrontäht ja Paokiirus · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Neutrontäht ja Päike · Näe rohkem »
Pöörlemissagedus
Pöörlemissagedus (argikeeles ka pöörlemiskiirus või pöörete arv) on täispöörete arv ajaühiku jooksul.
Uus!!: Neutrontäht ja Pöörlemissagedus · Näe rohkem »
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Uus!!: Neutrontäht ja Pindala · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Neutrontäht ja Prooton · Näe rohkem »
Pulsar
Pulsar (inglise sõnadest pulse 'pulss' ja star 'täht') on tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid.
Uus!!: Neutrontäht ja Pulsar · Näe rohkem »
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Uus!!: Neutrontäht ja Raadius · Näe rohkem »
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Uus!!: Neutrontäht ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Neutrontäht ja Rõhk · Näe rohkem »
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Uus!!: Neutrontäht ja Supernoova · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Neutrontäht ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Uus!!: Neutrontäht ja Teleskoop · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Neutrontäht ja Temperatuur · Näe rohkem »
Termotuumareaktsioon
Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomituumad.
Uus!!: Neutrontäht ja Termotuumareaktsioon · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Neutrontäht ja Tihedus · Näe rohkem »
Tuumkütus
Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.
Uus!!: Neutrontäht ja Tuumkütus · Näe rohkem »
Valge kääbus
Võrdlus valge kääbuse IK Pegasi B (keskel) ja A klassi IK Pegasi A (vasakul) ning Päikese (paremal) vahel. See valge kääbus omab pinnatemperatuuri umbes 35 500 K Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.
Uus!!: Neutrontäht ja Valge kääbus · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Neutrontäht ja Valgus · Näe rohkem »
1054
1054.
Uus!!: Neutrontäht ja 1054 · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: Neutrontäht ja 1931 · Näe rohkem »
1967
1967.
Uus!!: Neutrontäht ja 1967 · Näe rohkem »
