Kiiremini kui brauser!
79 suhted: Barokk, Christian Christie, Christian I, Gooti kunst, Haakon VII, Hans, Harald V, Inglismaa, Jaak Kangilaski, Karl VIII, Karl XIV Johan, Karl XV, Katedraal, Kirik (pühakoda), Kolmainsus, Kooriruum, Lincolni katedraal, Luterlus, Norra, Norra keel, Norra kuningas, Olav II Haraldsson, Olav Kyrre, Olav V, Oreli register, Oscar II, Pikihoone, Reformatsioon, Reimsi katedraal, Romaani kunst, Stiklestadi lahing, Transept, Trondheim, Westminster Abbey, 1070, 1090. aastad, 1137, 1151, 1180, 1183, 1210, 1220, 1240, 1248, 1328, 1432, 1449, 1450, 1451, 1483, ..., 1531, 1537, 1708, 1719, 1738, 1740, 18. juuli, 1818, 1860, 1869, 1873, 19. sajand, 1906, 1908, 1909, 1930, 1962, 1969, 1983, 1993, 1994, 2. august, 20. juuli, 20. november, 20. sajand, 2001, 22. juuni, 5. august, 7. september. Laienda indeks (29 rohkem) »
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Barokk · Näe rohkem »
Christian Christie
Christian Christie Eilert Christian Brodtkorb Christie (24. detsember 1832 Bergen – 13. september 1906 Trondheim) oli Norra arhitekt.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Christian Christie · Näe rohkem »
Christian I
Christian I (1426 – 21. mai 1481) oli Taani kuningas alates 1448, Norra kuningas alates 1450 kuni surmani ja Rootsi kuningas 1457–1464.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Christian I · Näe rohkem »
Gooti kunst
Salisbury katedraali võlvid Pariisi Jumalaema kiriku roosaken Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Gooti kunst · Näe rohkem »
Haakon VII
Haakon VII Haakon VII (3. august 1872 Charlottenlundi loss – 21. september 1957 Oslo) oli esimene Norra kuningas pärast Norra ja Rootsi personaaluniooni lagunemist 1905.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Haakon VII · Näe rohkem »
Hans
Hans Hans (2. veebruar 1455 – 20. veebruar 1513) oli Taani ja Norra kuningas 1481–1513 ning Rootsi kuningas (Johan II) 1497–1501.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Hans · Näe rohkem »
Harald V
Trondheimis St. Olavsi haigla avamisel, 2010 Harald V (sündinud 21. veebruaril 1937 Skaugumis Askeri vallas) on Norra kuningas alates 1991.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Harald V · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Inglismaa · Näe rohkem »
Jaak Kangilaski
Jaak Kangilaski (10. detsember 1939 Viljandi – 30. august 2022) oli eesti kunstiajaloolane ja rektor.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Jaak Kangilaski · Näe rohkem »
Karl VIII
Karl VIII Karl VIII ehk Karl Knutsson Bonde (1. oktoober 1408 või 1409 – 15. mai 1470) oli Rootsi riigitegelane, regent ja mitmekordne kuningas; 1449–1450 ka Norra kuningas (Karl I).
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Karl VIII · Näe rohkem »
Karl XIV Johan
Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Karl XIV Johan · Näe rohkem »
Karl XV
Karl XV (Norras Karl IV, sünninimi Karl Ludwig Eugen; 3. mai 1826 – 19. august 1872) oli Bernadotte'i dünastia Rootsi ja Norra kuningas 8. juulist 1859 kuni surmani 1872.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Karl XV · Näe rohkem »
Katedraal
Püha Demetriose kirikus Thessalonikis Piiskopitool Rooma Santa Maria in Trastevere kiriku apsiidis Katedraal (ladina keeles ecclesia cathedralis, 'piiskopitooli kirik') ehk toomkirik, ka piiskoplik kirik, on piiskopkonna (diötseesi, eparhia) peakirik, see tähendab kirik, kus harilikult teenib piiskop ja mida peetakse piiskopkonna keskmeks.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Katedraal · Näe rohkem »
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »
Kolmainsus
Kolmainsuse diagramm traditsionaalse läänekristluse sümboolikast Kolmainsus (ka Püha Kolmainsus) on kristluse õpetus, mille järgi Jumal on olend, kes eksisteerib samaaegselt ja igavesti kolmes isikus.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Kolmainsus · Näe rohkem »
Kooriruum
Koori asukoht kiriku põhiplaanil Koor (kreeka choros) ehk kooriruum on sakraalarhitektuuris kiriku idaosas olev ruum, kus asub peaaltar.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Kooriruum · Näe rohkem »
Lincolni katedraal
Lincolni katedraal Lincolni katedraal (inglise Lincoln's Cathedral) on gooti stiilis anglikaani katedraal Inglismaal Lincolnis.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Lincolni katedraal · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Luterlus · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Norra keel · Näe rohkem »
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Norra kuningas · Näe rohkem »
Olav II Haraldsson
Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Olav II Haraldsson · Näe rohkem »
Olav Kyrre
Olav Haraldsson (Olav Kyrre (norra keeles 'rahumeelne') või Olav III; umbes 1050 – 1093 Haukbø Ranrikes (praegune Håkeby Rootsis Tanumi vallas) oli Norra kuningas aastail 1067–1093. Tema valitsusajal oli Norras pikk rahuperiood. Olavi vanemad olid Norra kuningas Harald Hardråde ja Tora Torbergsdatter Giskest. Ta oli Erling Skjalgssoni tütretütre poeg, kuningas Olav II Haraldsson Püha poolvenna poeg ja kuningas Magnus II Haraldssoni vend. Saagad ütlevad, et Olav oli koos oma vanema venna Magnus Haraldssoniga kaasas, kui nende isa kuningas Harald Hardråde pidas 1062 Hallandis Niså lahingu. Ükski skaldilauludest seda ei kinnita. Olav võttis osa viikingite vallutusretkest Inglismaale 1066. aastal. 25. septembril toimunud Stamford Bridge'i lahingust ta osa ei võtnud, vaid oli sel ajal laevade juures. Selles lahingus langes Olavi isa Harald; seda sündmust peetakse viikingiajastu lõpuks. Pärast kaotust sõitis Olav koos Norra vägede jäänustega Orkney saartele, kus talvituti. Tagasi Norrasse jõuti 1067. Isa surma järel jagas Olav Norra trooni oma vanema venna Magnus Haraldssoniga, kes oli kuningaks saanud 1065. Olav valitses Vikenit (Kagu-Norra), Magnus Norra põhja- ja läänepiirkondi. Pärast Magnuse surma haigusesse 1069. aastal sai Olavist Norra ainuvalitseja. Olav sõlmis rahu Inglismaa kuninga William Vallutajaga. Samuti sõlmis ta rahu Taani kuninga Svend Estridseniga, ilma et sõda oleks alustatud, ning abiellus tema tütre Ingerid Svendsdatteriga. Pärast seda ta enam ühtki sõda ei pidanud, mille tõttu ta oma lisanime (vanapõhja kyrri ('rahumeelne')) saigi. Ta loobus oma eelkäijate püüdest kuningriiki Taani või Inglismaa arvel laiendada. Pärimuse kohaselt asutas Olav 1070. aastal Bergeni linna. Tema teine lisanimi oli bóndi ('talupoeg'). Ühe inglise allika järgi õppis Olav lugema ning kirjutama; ilmselt oli ta esimene Norra kuningas, kes seda tegi. Tema valitsusajal tugevnes Norras kuningavõim ning käsitööliste ja kaupmeeste hulgas seati sisse gildisüsteem. Tema valitsusajal pandi ilmselt esmakordselt kirja ka Norra seadused (Gulatingsloven). Olav seadis sisse head suhted paavstiga ning Põhjamaade kirikujuhtkonnaga Bremenis, asutas nähtavasti Bergeni ja Nidarosi piiskopkonna ning laskis rajada Bergeni Kristuse kiriku ja Nidarosi vana toomkiriku (Kristuse kiriku). Pärimuse järgi kahekordistas ta vahtkonna kuningatalus. Kuninganna Ingerid Svendssatteriga Olavil lapsi ei olnud, kuid hilisem kuningas Magnus Paljasjalg oli tema vallaspoeg, kelle ema oli Tora Arnesdatter. Olav oli kuningas Håkon Magnusson Toresfostre onu. Olav Kyrre on maetud Bergeni vanasse toomkirikusse (Kristuse kirikusse). Umbes 1225. aastal kirjutas Snorri Sturluson saaga Olavist oma "Heimskringlas". Et Olav sõdu ei pidanud, polnud Snorril tema 26 aastat kestnud valitsemisaja kohta kuigi palju öelda. 1998. aastal püstitati Bergenisse Olavi abstraktne ratsamonument.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Olav Kyrre · Näe rohkem »
Olav V
Olav V (2. juuli 1903 Sandringham (Suurbritannia) – 17. jaanuar 1991) oli Norra kuningas 1957–1991.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Olav V · Näe rohkem »
Oreli register
Weingartenis Saksamaal. Oreli registriks võib lihtsalt ja kõigile arusaadavalt nimetada oreli häält, ilma milleta on pill lihtsalt vait.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Oreli register · Näe rohkem »
Oscar II
Oscar II (ka Oskar II; 21. jaanuar 1829 – 8. detsember 1907) oli 18. septembrist 1872 kuni surmani Rootsi kuningas ja Norra kuningas kuni 7. juunini 1905, mil Stortingi otsuse järgi riik iseseisvaks kuulutati.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Oscar II · Näe rohkem »
Pikihoone
Pikihoone asukoht kiriku põhiplaanil romaani kiriku pikihoone kesklöövi kooriruumi suunas Pikihoone on kirikuhoone osa, mis on määratud kogudusele.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Pikihoone · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Reimsi katedraal
Reimsi katedraal on basiilika Prantsusmaal Reimsis (prantsuse keeles Cathédrale Notre Dame de Reims).
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Reimsi katedraal · Näe rohkem »
Romaani kunst
Cluny kloostrikirik Romaani kiriku raidportaal. Pons, Charente-Maritime valgmiku aknad Romaani ristvõlv (servjoonvõlv) Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Romaani kunst · Näe rohkem »
Stiklestadi lahing
Stiklestadi lahing Stiklestadi lahing (norra Stiklarstaðir) toimus 29. juulil 1030 Stiklestadis (tänapäeva Verstadi vallas).
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Stiklestadi lahing · Näe rohkem »
Transept
Transepti asukoht kiriku põhiplaanil Transept (ladina keele sõnadest trans 'üle-', 'läbi-' ja saeptum 'tara') ehk põikhoone ehk risthoone, ka ristlööv on kiriku basilikaalset pikihoonet risti läbiv ruumiosa, mis muudab kiriku põhiplaani ristikujuliseks.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Transept · Näe rohkem »
Trondheim
Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras Trøndelagi maakonnas, endise Sør-Trøndelagi maakonna keskus.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Trondheim · Näe rohkem »
Westminster Abbey
Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris ehk Westminster Abbey on gooti kirik Westminsteris (Londonis), asub Westminsteri paleest lääne pool.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja Westminster Abbey · Näe rohkem »
1070
1070.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1070 · Näe rohkem »
1090. aastad
1090.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1090. aastad · Näe rohkem »
1137
1137.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1137 · Näe rohkem »
1151
1151.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1151 · Näe rohkem »
1180
1180.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1180 · Näe rohkem »
1183
1183.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1183 · Näe rohkem »
1210
1210.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1210 · Näe rohkem »
1220
1220.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1220 · Näe rohkem »
1240
1240.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1240 · Näe rohkem »
1248
1248.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1248 · Näe rohkem »
1328
1328.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1328 · Näe rohkem »
1432
1432.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1432 · Näe rohkem »
1449
1449.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1449 · Näe rohkem »
1450
1450.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1450 · Näe rohkem »
1451
1451.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1451 · Näe rohkem »
1483
1483.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1483 · Näe rohkem »
1531
1531.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1531 · Näe rohkem »
1537
1537.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1537 · Näe rohkem »
1708
1708.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1708 · Näe rohkem »
1719
1719.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1719 · Näe rohkem »
1738
1738.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1738 · Näe rohkem »
1740
1740.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1740 · Näe rohkem »
18. juuli
18.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 18. juuli · Näe rohkem »
1818
1818.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1818 · Näe rohkem »
1860
1860.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1860 · Näe rohkem »
1869
1869.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1869 · Näe rohkem »
1873
1873.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1873 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 19. sajand · Näe rohkem »
1906
1906.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1906 · Näe rohkem »
1908
1908.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1908 · Näe rohkem »
1909
1909.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1909 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1930 · Näe rohkem »
1962
1962.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1962 · Näe rohkem »
1969
1969.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1969 · Näe rohkem »
1983
1983.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1983 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1993 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 1994 · Näe rohkem »
2. august
2.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 2. august · Näe rohkem »
20. juuli
20.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 20. juuli · Näe rohkem »
20. november
20.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 20. november · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 20. sajand · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 2001 · Näe rohkem »
22. juuni
22.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 22. juuni · Näe rohkem »
5. august
5.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 5. august · Näe rohkem »
7. september
7.
Uus!!: Nidarosi toomkirik ja 7. september · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Nidarosdomen, Nidarose katedraal, Nidarose toomkirik, Nidarosi katedraal, Trondheimi katedraal, Trondheimi toomkirik.
