Sisukord
103 suhted: Aatomituum, Ammoniaak, Austraalia, Boor, Celsiuse skaala, Curie punkt, Dissotsiatsioon, Elektrolüüs, Ensüüm, Eripind, Füüsikalised omadused, Ferromagnetism, Filipiinid, Fluor, Fosfor, Fosforhape, Grafiit, Halogeenid, Hape, Hapnik, Hüdriidid, Indoneesia, Invar, Isotoop, Kanada, Karbamiid, Katalüsaator, Keemik, Keemiline element, Keemistemperatuur, Kloriidid, Kondensatsioonireaktsioon, Konverter, Korrosioon, Kroom, Kuuba, Lahus, Lämmastik, Lämmastikhape, Lõuna-Aafrika, Leelis, Lihtaine, Lisand (keemia), Loodus, Maa tuum, Maak, Maakoor, Maismaa, Margariin, Massiarv, ... Laienda indeks (53 rohkem) »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Vaata Nikkel ja Aatomituum
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Vaata Nikkel ja Ammoniaak
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Vaata Nikkel ja Austraalia
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Vaata Nikkel ja Boor
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Vaata Nikkel ja Celsiuse skaala
Curie punkt
Curie punkt ehk Curie temperatuur on füüsikas ja materjaliteaduses temperatuur, millest kõrgemal kaotab püsimagnet oma magnetilised omadused.
Vaata Nikkel ja Curie punkt
Dissotsiatsioon
Dissotsiatsioon ehk dissotsieerumine (ladina sõnast dissociāto 'eraldamine, lahutamine') on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Nikkel ja Dissotsiatsioon
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Vaata Nikkel ja Elektrolüüs
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Nikkel ja Ensüüm
Eripind
Eripinna all mõistetakse 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites.
Vaata Nikkel ja Eripind
Füüsikalised omadused
Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.
Vaata Nikkel ja Füüsikalised omadused
Ferromagnetism
Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.
Vaata Nikkel ja Ferromagnetism
Filipiinid
Filipiinide Masskara festivali olulisim osa on tänavatel latiinorütmide saatel tantsijad, kes kannavad rõõmsaid maske ja kirevaid kostüüme Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7641 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist.
Vaata Nikkel ja Filipiinid
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Vaata Nikkel ja Fluor
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Nikkel ja Fosfor
Fosforhape
Fosforhape ehk ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mille keemiline valem on H3PO4.
Vaata Nikkel ja Fosforhape
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Vaata Nikkel ja Grafiit
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Vaata Nikkel ja Halogeenid
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Vaata Nikkel ja Hape
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Nikkel ja Hapnik
Hüdriidid
150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.
Vaata Nikkel ja Hüdriidid
Indoneesia
Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.
Vaata Nikkel ja Indoneesia
Invar
Invari tükid Invar on raua ja nikli (36%) ferromagnetiline sulam, millel on anomaalselt väike joonpaisumistegur (vahemikus –80...100 °C on see 1,5 × 10–6 °C–1).
Vaata Nikkel ja Invar
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Vaata Nikkel ja Isotoop
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Nikkel ja Kanada
Karbamiid
Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO.
Vaata Nikkel ja Karbamiid
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Nikkel ja Katalüsaator
Keemik
Keemik on spetsialist keemia valdkonnas.
Vaata Nikkel ja Keemik
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Nikkel ja Keemiline element
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Vaata Nikkel ja Keemistemperatuur
Kloriidid
Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.
Vaata Nikkel ja Kloriidid
Kondensatsioonireaktsioon
Kahe aminohappe molekuli kondensatsioon peptiidsideme (punane) moodustumisega Dieckmanni kondensatsioonireaktsioon Kondensatsioonireaktsioon on keemiline reaktsioon, milles kaks orgaanilise aine molekuli ühinevad produktiks, kusjuures reaktsiooni kõrvalsaaduseks on mingi väike molekul, näiteks vesi, vesinikkloriid, metanool või äädikhape.
Vaata Nikkel ja Kondensatsioonireaktsioon
Konverter
Konverter (inglise keeles converter Sõnaveeb.
Vaata Nikkel ja Konverter
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Vaata Nikkel ja Korrosioon
Kroom
Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.
Vaata Nikkel ja Kroom
Kuuba
Kuuba Trinidad kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja Kuuba on riik Ladina-Ameerikas.
Vaata Nikkel ja Kuuba
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Vaata Nikkel ja Lahus
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Nikkel ja Lämmastik
Lämmastikhape
Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.
Vaata Nikkel ja Lämmastikhape
Lõuna-Aafrika
Lõuna-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja Lõuna-Aafrika Arengukogukond (heleroheline) Lõuna-Aafrika on regioon, mis hõlmab Aafrika mandri lõunaosa.
Vaata Nikkel ja Lõuna-Aafrika
Leelis
Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.
Vaata Nikkel ja Leelis
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Vaata Nikkel ja Lihtaine
Lisand (keemia)
Lisand võib olla ka soovimatu. Näiteks siin peaks saagiseks olema valge kristalne aine, kuid reaktsioonisegu liigne kuumutamine tekitas juurde hulgaliselt kollase värvusega lisandit. Lisand on teine aine, mille molekulid esinevad põhiliselt ühe aine molekulidest koosnevas materjalis või võõras keemiline element, mille aatomid asendavad aineomaseid mõne keemilise aine kristallvõres.
Vaata Nikkel ja Lisand (keemia)
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Vaata Nikkel ja Loodus
Maa tuum
Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.
Vaata Nikkel ja Maa tuum
Maak
Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Vaata Nikkel ja Maak
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Vaata Nikkel ja Maakoor
Maismaa
Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.
Vaata Nikkel ja Maismaa
Margariin
Margariin on või aseaine.
Vaata Nikkel ja Margariin
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Vaata Nikkel ja Massiarv
Melhior
Melhior on vase ja nikli (kuni 30%) sulam, mis võib sisaldada ka veidi rauda ja mangaani, mis suurendavad sulami tugevust ja korrosioonikindlust.
Vaata Nikkel ja Melhior
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Nikkel ja Metallid
Metallurgia
Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.
Vaata Nikkel ja Metallurgia
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Nikkel ja Mineraal
Mineraloogia
See artikkel annab lühiülevaate mineraloogiast; mineraloogiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Mineraloogia mõisteid. ---- Mineraloogia tegeleb mineraalide uurimisega Mineraloogia on teadusharu, mille uurimisobjektiks on mineraalid.
Vaata Nikkel ja Mineraloogia
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Vaata Nikkel ja Naatrium
Nikroom
Nikroom on nikli ja kroomi sulam.
Vaata Nikkel ja Nikroom
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Vaata Nikkel ja Nitraadid
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Vaata Nikkel ja Normaaltingimused
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Vaata Nikkel ja Nukleonid
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Nikkel ja Oksüdatsioon
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Vaata Nikkel ja Oksüdeerija
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Nikkel ja Oksiidid
Paagutamine
Paagutamine on peeneteralise või pulbrilise materjali muutmine tükiliseks kõrge temperatuuri toimel (muutuvad materjali koostis ja struktuur).
Vaata Nikkel ja Paagutamine
Raney nikkel
Raney nikkel on tahke mikrokristalliline poorne katalüsaator, mis koosneb niklist ja alumiiniumist.
Vaata Nikkel ja Raney nikkel
Raua
Raua on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Vaata Nikkel ja Raua
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Nikkel ja Raud
Raudoksiidid
Raudoksiidid ehk raua oksiidid on raua ja hapniku ühendid.
Vaata Nikkel ja Raudoksiidid
Räbu
Räbu ehk šlakk on metallurgiliste tööstusprotsesside, näiteks malmi, terase või mõne muu metalli sulatamise või tootmise, kõrvalsaadus.
Vaata Nikkel ja Räbu
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Nikkel ja Räni
Reduktsioon (keemia)
Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
Vaata Nikkel ja Reduktsioon (keemia)
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Nikkel ja Rootsi
Sade
Sade on lahusest enamasti keemilise reaktsiooni käigus eraldunud (settinud) tahke aines.
Vaata Nikkel ja Sade
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Nikkel ja Süsinik
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Vaata Nikkel ja Seoseenergia
Silikaadid
Silikaadid on ränihapete soolad.
Vaata Nikkel ja Silikaadid
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Vaata Nikkel ja Silikaatsed mineraalid
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Vaata Nikkel ja Soolad
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Vaata Nikkel ja Stabiilne isotoop
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Vaata Nikkel ja Sulam
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Vaata Nikkel ja Sulamistemperatuur
Sulfaadid
Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.
Vaata Nikkel ja Sulfaadid
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Vaata Nikkel ja Sulfiidid
Tehnoloogia
Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine) on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks.
Vaata Nikkel ja Tehnoloogia
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Nikkel ja Tihedus
Toiduainetööstus
Juustutootmine Toiduainetööstus (ka toiduainetetööstus) on töötleva tööstuse haru, mis tegeleb põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse saaduste töötlemisega toiduaineteks.
Vaata Nikkel ja Toiduainetööstus
Tonn
Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.
Vaata Nikkel ja Tonn
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Vaata Nikkel ja Tsink
Uus-Kaledoonia
Uus-Kaledoonia (prantsuse keeles Nouvelle-Calédonie; kohalik nimi Kanaky) on Prantsusmaa meretagune ala, mis asub Vaikses ookeanis Korallimere idaosas.
Vaata Nikkel ja Uus-Kaledoonia
Vana-Hiina
Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja Hiina tsivilisatsiooni perioodil.
Vaata Nikkel ja Vana-Hiina
Vasemaak
Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Vaata Nikkel ja Vasemaak
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Nikkel ja Vask
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Nikkel ja Väävel
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Vaata Nikkel ja Väävelhape
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Nikkel ja Venemaa
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Nikkel ja Vesi
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Vaata Nikkel ja Vesilahus
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Nikkel ja Vesinik
Vesinikfluoriidhape
Vesinikfluoriidhappe molekul Vesinikfluoriidhape on gaasilise vesinikfluoriidi lahus.
Vaata Nikkel ja Vesinikfluoriidhape
Vesinikkloriidhape
Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.
Vaata Nikkel ja Vesinikkloriidhape
1751
1751.
Vaata Nikkel ja 1751
1765
1765.
Vaata Nikkel ja 1765
1775
1775.
Vaata Nikkel ja 1775