6 suhted: Õigusnorm, Eesti kirjakeele norm, Keelenorm, Normeeritud ruum, Sotsiaalne norm, Standard.
Õigusnorm
Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga.
Uus!!: Norm ja Õigusnorm · Näe rohkem »
Eesti kirjakeele norm
Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem, mille ülesandeks on tagada ametliku keelekasutuse ühtlus ja selgus ning suunata avalikku keelekasutust.
Uus!!: Norm ja Eesti kirjakeele norm · Näe rohkem »
Keelenorm
Keelenorm (lühikujul norm) on mingil ajal mingis keelekollektiivis objektiivselt eksisteerivad sõnade häälikehitus ja tähendused, sõnamoodustus- ja sõnamuutmismallid, süntaktiliste üksuste (sõnaühendite, lausete) mallid.
Uus!!: Norm ja Keelenorm · Näe rohkem »
Normeeritud ruum
Normeeritud ruum ehk normeeritud vektorruum on vektorruum, milles on defineeritud teatud kujutus – norm –, mis rahuldab normi aksioome.
Uus!!: Norm ja Normeeritud ruum · Näe rohkem »
Sotsiaalne norm
Ühiskondlikud (sotsiaalsed) normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus.
Uus!!: Norm ja Sotsiaalne norm · Näe rohkem »
Standard
Standard on konsensuse alusel ekspertide koostatud ja tunnustatud asutuse vastuvõetud normdokument, milles esitatakse reeglid, juhtnöörid ja omadused tegevuste või nende tulemuste kohta üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ning mis on suunatud korrastatuse optimaalse taseme saavutamisele käsitletavas kontekstis.
Uus!!: Norm ja Standard · Näe rohkem »